← Eesti

2-17-13579/55

Obsah (6)§ 173§ 175§ 2§ 172§ 176§ 177

2-17-13579 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-13579 Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2025, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Võlgniku V Svõlgadest vabastamine menet

§ 173tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata.

Selleks, et vabastada võlgnikku kohustustest, tuleb

§ 173

alusel kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 2018-2020 aruannete kohaselt oli võlgnik töötu ning 20212024 töötab võlgnik W AS-is. Võlgniku poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks otsinud tulutoovamat tööd kogu 5 aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel. Võlgnik on töötanud ühe ja sama tööandja juures alla alampalga määra. 5 aastat alla alampalga eest töötamine ei ole kindlasti tulutoov tegevus, vaid pigem võlausaldajaid kahjustav. Pole lisatud tõendeid CV-de edastamisest kandideerimistest teistele ametikohtadele jne. Võlausaldaja märgib, et võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel, on tulutoova töökoha leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele ametikohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht oma majandusliku seisu parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlgnikult ei ole võla katteks laekumisi toimunud. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14).

§-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine annab kohtule õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast (

§ 175lg 2 p 2).

Kokkuvõttes on võlausaldaja hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud

§ 173lg-s 1 ja lg-s 2 3

(9)2-17-13579 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet. Lähtudes eeltoodust palub võlausaldaja: jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja VI vastuse kohaselt ei ole võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodil (
  1. september 2018 -
  2. september 2023 ) võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusel, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud kuivõrd võlgnik ei ole täitnud ega proovinud täita enda kohustusi. IPF Digital AS ei soovi enda ärakuulamist kohtuistungil. Võlgniku ärakuulamine Kohtuistungil teatas võlgnik kohtule, et jääb oma lõpparuande juurde ning esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnik andis ärakuulamisel vande pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel, millega võlgnik kinnitas, et kohtule esitatud andmed, mis on märgitud aruannetes kohustuste täitmise kohta, on võlgnikule teadaolevalt õiged. Võlgnik palub end vabastada võlgadest võlausaldajate ees. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud usaldusisiku aruannete, samuti võlausaldajate seisukoha ning võlgniku selgitusega, leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
  3. aasta
  4. juunini. Kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (edaspidi

) § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Viru Maakohtu 17. septembri 2018 määrusega algatati võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetlus. Seega on käesolevaks ajaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§-le 175. Kohtuistungil esitas võlgnik kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku ära vande all. Võlausaldaja ei soovinud olla kohtuistungil ära kuulatud.

§ 175

lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4

(9)2-17-13579 Seega peab kohus hindama, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Viru Maakohtu

  1. jaanuari 2017 määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: Coop Pank AS (endine Coop Finants AS) (rk 12087992) tunnustatud II rahuldamisjärgu nõue 2 639 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend üheksa) eurot 91 senti, millest saamata raha 2 617 (kaks tuhat kuussada seitseteist) eurot 68 senti; Bondora AS (rk 11483929) tunnustatud II rahuldamisjärgu nõue 14 698 (neliteist tuhat kuussada üheksakümmend kaheksa) eurot 35 senti, millest saamata raha 14 574 (neliteist tuhat viissada seitsekümmend neli) eurot 54 senti; Bigbank AS (rk 10183757) tunnustatud II rahuldamisjärgu nõue 6 208 (kuus tuhat kakssada kaheksa) eurot 87 senti, millest saamata raha 6 156 (kuus tuhat ükssada viiskümmend kuus) eurot 58 senti; Omega Invest OÜ (rk 10866568) tunnustatud II rahuldamisjärgu nõue 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot 57 senti, millest saamata raha 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot 32 senti; Aktiva Finance Group OÜ (endine OÜ Aktiva Finants) (rk 10746479) tunnustatud II rahuldamisjärgu nõue 1 329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot 66 senti, millest saamata raha 1 318 (üks tuhat kolmsada kaheksateist) eurot 45 senti; IPF Digital Estonia OÜ (rk 11034137) tunnustatud II rahuldamisjärgu nõue 2 876 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot 06 senti, millest saamata raha 2 851 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend üks) eurot 83 senti. Võlgniku esitatud aruannete kohaselt oli võlgnik kohustustest vabastamise perioodi alguses töötu ning hiljem töötas, kuid võlausaldajatele väljamakseid ei teinud. Kohus tuvastas võlgniku pangakonto väljavõtte alusel, et võlgnik kohustusest vabastamise menetluse perioodil, s.o ajavahemikul
  2. september 2018 -
  3. september 2023, võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole. Kohus tuvastas samuti, et kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisasju registreeritud; äriregistri andmetel ei ole taotleja seotud ühegi ettevõttega; liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Töötamise registri andmetel on võlgnik töötanud ajavahemikul
  4. mai 2018 kuni
  5. jaanuar 2019 T OÜ-s ja alates 16.01.2021 W OÜ-s ja alates 05.11.2022 on registreeritud võlgnikul ettevõtluskonto. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul alaealised lapsed M S (ik XXX), J S (ik XXX) ja E S (ik XXX). Sotsiaalkindlustusameti andmetel on võlgnikule ajavahemikul ajavahemikul
  6. september 2018
  7. september 2023 välja makstud: 08.01.2021 - Isa vanemahüvitis alates lapse sünnist summa 404,13 eurot; 08.02.2021 - Isa vanemahüvitis alates lapse sünnist summa 13,94 eurot.

§ 173

lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal eelkõige kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; samuti ei tohi võlgnik varjata oma vara ega sissetulekuid.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.

§ 173

lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

§ 173lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 5

(9)2-17-13579 Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. TMS § 132 lg 3 kohaselt mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Seega võib võlgnik endale jätta üksnes 25% sissetulekutest, kuid vähemalt miinimumpalgale vastav summa ühes kuus ja lisaks 1/3 miinimumpalgast iga ülalpeetava kohta. 75% sissetulekutest või miinimumpalka (+ kolme ülalpeetavate eest arvestatud summa) ületav osa sissetulekutest tuleb enda usaldusisiku ülesannetes võlgnikul hoiustada oma muust varast eraldi ja üks kord aastas võlausaldajale välja maksta. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last, mistõttu pidanuks ta võlausaldaja jaoks hoiustama raha juhul, kui tema sissetulekud, millele seaduse järgi saab sissenõuet pöörata, ületanuks summa, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgale + 1/3 alampalgast ühe alaealise ülalpeetava kohta. Kohus juhib tähelepanu, et arvestades, et võlgnik sai kohustustest vabastamise perioodi ajal taaskordseks isaks, siis on alaealiste ülalpeetavate kohta arvestatav summa aastati erinev. Seega oli
  1. aastal selleks summaks – 833,33 eurot (alampalk 500 + 2/3 alampalgast laste eest),
  2. aastal 899,99 eurot (alampalk 540 eurot + 2/3 eurot alampalgast laste eest),
  3. aastal – 973,33 eurot (alampalk 584 + 2/3 alampalgast laste eest),
  4. aastal – 1168 eurot (alampalk 584 + 3/3 alampalgast laste eest),
  5. aastal – 1168 eurot (alampalk 584 + 3/3 alampalgast laste eest),
  6. aastal – 1308 eurot (alampalk 654 + 3/3 alampalgast laste eest) ja
  7. aastal – 1450 eurot (alampalk 725 + 3/3 alampalgast laste eest). Toimiku materjalidest (sh võlgniku esitatud aruannetest) selgub, et võlgnik on saanud kohustustest vabastamise menetluse ajal isa vanemahüvitist ja töötasu. Materjalidest nähtuvalt olid võlgnik periooditi töötu, kuid töötas kuni
  8. jaanuarini 2019 T OÜ. Materjalide kohaselt ei ületanud võlgniku sissetulekud tööl käies summat, millele oleks olnud võimalik sissenõuet pöörata. Mis puudutab aega alates 16.01.2021(isik asus taas tööle W OÜ-sse), siis on kohus tutvunud isiku pangakonto väljavõtetega ja tuvastanud, et isiku keskmine sissetulek kuus ei ületanud sissenõuet võimaldavat summat. Seega saadud sissetulekud ei ületanud summana miinimumpalga alamamäära ja 3/3 alampalgast lapse eest. Kohus peab oluliseks siinkohal korrata, et muuhulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§ 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve(

§ 175

lg 2 p 2).

§ 175

lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: 1) võlgnik on

§ 173

lg s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta, 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Seega võlgniku poolt esitatud kontoväljavõtetest nähtuvalt ei olnud võlgniku sissetulek suuruselt ega koosseisult selline, mille arvelt saanuks võlausaldajatele väljamakseid teha. 6

(9)2-17-13579 TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata muu hulgas järgmistele sissetulekutele: 1) riiklikud peretoetused. Kohus tuvastas, et võlgnik ei teinud kohutusest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale väljamakseid. Võlgniku poolt esitatud ja kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole võlgnik saanud piisavat sissetulekut, millele oleks olnud võimalik ja lubatud sissenõuet pöörata. Võlgnik on saanud isa vanemahüvitist, millele samuti ei saa sissenõuet pöörata TMS § 131 lg 1 p 1 alusel. Võlgniku sissetulekud on kohustustest vabastamise menetluse ajal koosnenud peamiselt töötasust.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma võimetele ja oskustele vastavalt täitnud

§ 173

lg 1 tulenevaid kohustusi ning tema piisava sissetuleku puudumise tõttu puudus tal tulu, millest võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohus leiab, et võlgnikule ei saa etteheiteid teha ka selles, et ta oleks varjanud enda vara või ei oleks andnud kohtu nõudel teavet. Kohtul ei ole tõendeid, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu hoidunud võlausaldajate nõudeid rahuldamast. Kohtule ei ole teada ja kohtu teostatud päringutest ei nähtunud, et võlgnikul oleks varjatud vara või sissetuleku allikaid. Kohus märgib, et võlgnik ei ole küll esitanud tõendeid selle kohta, kuidas ta tegeles töökoha leidmisega perioodil, mil tal töökohta ei olnud. Ometi leiab kohus, et tegemist ei ole raske rikkumisega, kuna tegemist oli ajutise perioodiga ja hiljem asus võlgnik tööle. Kohus, olles hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lg-s 1 toodud kohustust.

Asjaolu, et võlgniku sissetulekust ei piisanud võlausaldajale tasumiseks ei nähtu võlgniku süüd. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole tahtlikult

§-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud. Võlgnik on kohtu hinnangul

§ 173

sätestatud kohustuste täitmisel olnud piisavalt hoolas ning teinud mõistlikke pingutusi. Ka ei leia kohus, et võlgniku käitumises esineks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu

  1. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14, ja selles viidatud
  2. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul on võlgnik isik, keda tuleb lugeda eriti raskes olukorras olevaks võlgnikuks. Kohus, olles kaalutlenud võlausaldajate õiguste kaitset ning võlgniku käitumist 7

(9)2-17-13579 ja olukorda, leiab, et võlgnik on oma võimete kohaselt teinud kõik endast oleneva tulu saamiseks. Võlausaldajale tasumine on olnud võimatu objektiivsetel põhjustelt – töötasu puudumine, ebapiisav sissetulek ja ülalpeetavad. Kohtu hinnangul on võlgnik tegelenud kohustustest vabastamise menetluses mõistlikult tulutoova tegevusega (

§ 173

lg 1) ja täitnud ka

§ 173lg 4-s sätestatud kohustust.

Kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluses rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud informeerimiskohustust.

Võlgnik on kohtule teatanud oma elukoha andmed, sissetuleku andmed. Võlgnik on esitanud vajalikud usaldusisiku aruanded. Kohtule pole teada, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse jooksul vara pärinud (

§ 173

lg 6).

§ 175

lg 3 alusel ei või keelduda kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas ära võlgniku kohtuistungil. Võlausaldaja selleks soovi ei avaldanud.

§ 175

lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud seda lõpparuande esitamisel ja kohtuistungil. Võlgnik on andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi, võlgnik ei ole rikkunud süüliselt võlausaldaja huve ning on teinud menetluse aja jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning puuduvad

§ 175

lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et võlgnikku on võimalik

§ 175

lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus vabastab võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus kohustas võlgnikku kohustustest vabastamise menetluses võlgniku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik on kohtule esitanud lõpparuande ja kohus loeb

§ 172lg 4 toodud kohustuse täidetuks.

Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgniku vabastada usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 176on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma 8

(9)2-17-13579 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus selgitab, et

§ 177

lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7). Menetluskulud Ts

MS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Lõhmus Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.