Obsah (16)

§ 442§ 633§ 394§ 187§ 407§ 444§ 456§ 468§ 173§ 174§ 163§ 147§ 4842§ 144§ 177§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Raina Pärn Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-120423 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finance

§ 442

lg 6 ja

§ 633lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASAJOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 177,20 euro saamiseks. Kohus tegi 03.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole väljendanud soovi menetluse lõpetamiseks. 19.09.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat 07.10.2024 määrusega esitama nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendava riigilõivu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 136,32 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 54,41 eurot (seisuga 24.10.2024) ja alates 25.10.2024 viivis kuni põhinõude summas 136,32 euro täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Hageja palub ka kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud 358 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt 2 menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõue tuleneb 26.06.2021 kostja E. R.-i ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 11088584 seadme Samsung Galaxy Watch ostmiseks kogusummas 409 eurot. Tasumise periood 24 kuud ja igakuise osamaksete suurus 17,042 eurot. Elisa Eesti AS esitas kostjale igakuiseid arveid. Kostja rikkus lepingut ja jättis tasumata Elisa Eesti AS teenuse eest. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 27.01.
2. Elisa Eesti AS loovutas 01.03.2024 kostja vastase nõude hagejale. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

2. 13.11.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

1. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 20.02.
2. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 06.03.
3. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult osaliselt põhjendatud ja tuleb seega osaliselt rahuldada.
5. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 407

lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 6. Käesolevas tsiviilasjas kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Samas leiab kohus, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud sissenõudmiskulude osas, mistõttu tuleb hagi rahuldada üksnes osaliselt. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga, kus on selgitatud olulisemaid põhjendusi, miks kohus hagi rahuldab osaliselt.

1. Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulusid kogusummas 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja selgitab sissenõudekulude kujunemist järgmiselt: 12.03.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 20.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 04.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega 3 seotud kulusid, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni ning emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Hageja on selle tõenduseks esitanud saadetud e-kirjad. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatu puhul ei ole tegemist seadustatud hinnakirjaga, vaid piirmääradega hüvitiste välja mõistmisele. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kun i 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt öeldi leping ülesse 27.01.
2. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et kostjale on meeldetuletuskirjad saadetud 12.03.2024 (15 eurot), 20.03.2024 (5 eurot) ja 04.04.2024 (5 eurot). Kohus leiab, et nimetatud meeldetuletuskirjade eest on kulu põhjendatud. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb hagejal tõendada, st kulud peavad olema reaalselt kantud. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks muude kulude toimingute eest kulude kandmist põhjendanud ega tõendanud kahju tekkimist ja ulatust. Muude kulude tekkimisel ei saa lähtuda eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mida saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja on kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri (s.o 15 eurot), et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 5 eurot. Seega ei ole nimetatud osas hagi õiguslikult põhjendatud.
3. Eeltoodust tulenevalt on sissenõudmiskuludest õiguslikult põhjendatud 25 eurot, mistõttu tuleb sissenõudekulud 5 eurot jätta rahuldamata.
4. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 10. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

Menetluskulud 11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

12.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 215,73 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 5 eurot, mis moodustab umbes 2,32% nõudest, s.o väike osa kogu nõudest. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 4 13. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. Hageja nõuab lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise hüvitamist summas 20 eurot ja õigusabikulude hüvitamist summas 358 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv 100 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (

§ 147lg 1).

Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (

§ 4842

). Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (

§ 144p 1, 2).

Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 358 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsimisele, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning kohtule dokumentide esitamisele 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab põhjendatud ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 1 tund. Seega on põhjendatud esindaja tasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta). 14. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 240 eurot (100+20+120). 15. Hageja taotlusel tuleb

§ 177

lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 16.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 5