← Eesti

1-15-4308/27

Obsah (6)§ 238§ 159§ 269§ 180§ 175§ 179

1-15-4308 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja 08. märts 2016.a Tallinnas Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär 1-15-4308

§ 238

lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 6 kuud, vabanes ennetähtaegselt 27.01.2012, kuulutati Harju Maakohtu poolt tagaotsitavaks, 19.11.2012 Harju Maakohtu tagaseljamäärusega pöörati ärakandmata karistus 9 kuud 14 päeva vangistust täitmisele, peeti 03.01.2013 Saksamaa Liitvabari toimepandud varguse tõttu kinni, 06.02.2013 toimetati Eestisse, vabanes karistuse kandmiselt 17.10.2013.a. Tõkend- peeti 13.11.2010 kahtlustatavana kinni, vahistati 15.11.2010, eelvangistuses viibitud aeg on arvatud Harju Maakohtu 14.10.2011 otsusega mõistetud karistusaja 1 1-15-4308 hulka. Käesoleval hetkel on tõkend kohaldatud koos tagaotsitavaks kuulutamisega, kuid reaalselt on jäänud tätimata, kuna R.H asukoht on kindlaks tegemata. Merike Allikmäe Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 238, § 269 lg 2 p 1, § 311, § 313, § 315, § 175, § 179 ja § 180, 1. Tunnistada süüdi Tiit R.H Kar

S §209 lg 2 p 1, 3, 4 (alates 01.01.2015.a. KarS § 209 lg 2 p 1, 4, 5) järgi kuriteoepisoodides 22.07.2010; 23.07.2010; 15.08.2010; 26.08.2010; 28.08.2010; 15.09.2010; 19.09.2010 ning mõista karistuseks 1 ( üks aasta 9 ( üheksa) kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada R.H karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

  1. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 14.10.2011.a. ot susega mõistetud karistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust, lugedes KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskemaga ning lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus kantuks.
  2. Tunnistada süüdi R.H KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 (alates 01.01.2015.a. KarS § 209 lg 2 p 1, 4, 5) järgi kuriteoepisoodides 17.08.2012; 27.08.2012, 17.09.2012; 01.-02.10.2012; 02.10.2012; 09.11.2012; 01.06.2014 ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 5.

§ 238

lg 2 alusel vähendada R.H karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

  1. Karistuse kandmise alguseks lugeda R.H poolt karistuse kandmisele asumise päev.
  2. Tsiviilhagid. Esitatud tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista Tii t R.H-lt :
  3. X1 kasuks 2000 (kaks tuhat) eurot (sama summa on välja mõistetud Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega solidaarselt J.Filt ja L.N-ilt);
  4. X21 kasuks 3631 (kolm tuhat kuussada kolmkümmend üks) eurot (sama summa on välja mõistetud Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega solidaarselt J.Filt ja D.Pilt); 2 1-15-4308
  5. X2 OÜ (endine X2 OÜ) kasuks 10129 (kümme tuhat ükssada kakskümmend üheksa) eurot ja 18 (kaheksateist) senti (sama summa on välja mõistetud Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega solidaarselt J.Filt ja D.Pilt);
  6. X3 kasuks 7669 (seitse tuhat kuussada kuuskümmend üheksa) eurot (sama summas on välja mõistetud Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega J.Filt);
  7. X4i kasuks 315 (kolmsada viisteist) eurot;
  8. X5 kasuks 220 (kakssada kakskümmend) eurot;
  9. X6i kasuks 1970 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend) eurot;
  10. X7i kasuks 570 (viissada seitsekümmend) eurot;
  11. X8 kasuks 600 (kuussada) eurot;
  12. OÜ X9 kasuks 11800 (üksteist tuhat kaheks asada) eurot;
  13. X10i kasuks 220 (kakssada kakskümmend) eurot.
  14. Kriminaalmenetluse kulud: R.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt: - II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot. - 50 % käekirjaekspertiisi nr nr.11E -DK0031 maksumusest summas 141 (sada nelikümmend üks) eurot. - Riigi poolt määratud kaitsja töötasu summas 458 (nelisada viiskümmend kaheksa ) eurot 40 senti.

§ 159

lg 3 alusel edastatakse makseinfo nii rahalise karistuse kui ka kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega süüdistatava(te)le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha - või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 30. 03. 2016.a. 3 1-15-4308 SÜÜDISTUS R.H `it (kuni 21.03.2014 perekonnanimega KÄÄPA) süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis kaksikvenna D.M`ga, kes kannab alates 18.07.2014 perekonnanime F ja L.N-iga X11`ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt rentis R.H Kääpa 22.07.2010 Tallinnas, xxxx X11 `ilt üheks kuuks, s.o kuni 22.08.2010 X1 `ale kuuluva sõiduki BMW 318D, riiklik registreerimismärk XXX XXX, VIN- kood (tehasetähis) xxxxxxxxxxxxxxx, kavatsusega sõiduk maha müüa. Nimetatud sõidukit oli D.M varem X11`ilt korra rentinud. R.H Kääpa ja D.M tuttaval L.N olid Leedu Vabariigis tuttavad, kes sõidukite ostu -müügiga tegelesid, seetõttu asusid 26.07.2010 R.H Kääpa ja L.N vastavalt varem kokkulepitule nimetatud sõidukiga teele Leedu Vabariiki, samal ajal ja samas kohas starti s nende järel Leedu Vabariiki D.M koos D.P`uga samal eesmärgil 23.07.2010 X12 OÜ-st D.M poolt renditud sõidukiga Mercedes Benz E270, riiklik registreerimismärk XXX XXX. Leedu Vabariigis Kaunase linna autoturu juures võltsis L.N 25.07.2010 kuupäevaga sõiduki BMW 318D, riiklik registreerimismärk XXX XXX müügilepingu, mille kohaselt oli ta sõiduki ostnud X1`alt ning 27.07.2010 müüsid R.H Kääpa, D.M ja L.N nimetatud sõiduki hinnaga 10 000 litti Kaunase autoturu juures X13`ile, tekitades nimetatuga X1`ale varalist kahju. - Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis kaksikvenna D.M`ga (al. 18.07.2014 J.F ) X12 ja X14 OÜ esindajatele X15`ile ja X16`le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt rentis D.M 23.07.2010 kella 14:00 ajal R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ) juuresolekul X15`ile kuuluva, X12 ja X14OÜ -le viimase poolt rendile antud sõiduauto Mercedes -Benz E270, riiklik registreerimismärk XXX XXX, tehasetähis (VINkood) xxxxxxxxxxxxxxxxx , kohustudes sõiduki tagastama 26.07.2010 kell 14:00. Tegelikult oli sõidukit rentides D.M ja R.H Kääpa eesmärgiks sõiduk maha müüa. Vastavalt varem R.H Kääpa ja D.M poolt kokkulepitule asusid D.M ja D.P nimetatud sõidukiga mõni aeg hiljem teele Leedu Vabariiki, samal ajal ja samas kohas startis nende ees Leedu Vabariiki R.H Kääpa koos L.N iga samal eesmärgil R.H Kääpa poolt 22.07.2010 X11`ilt renditud, X1`ale kuuluva sõidukiga BMW 318D, riiklik registre erimismärk XXX XXX . 27.07.2010 müüsid D.M ja R.H Kääpa nimetatud sõiduki MercedesBenz E270, riiklik registreerimismärk XXX XXX Leedu Vabariigis Kaunase linna autoturu juures X17`ele, tekitades nimetatuga X12 ja X14OÜ-le varalist kahju. -Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis kaksikvenna D.M`ga (al. 18.07.2014 J.F) X3`ele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt helistas R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ) 15.08.2010 numbrilt xxxxxxx X3`ele ja avaldas soovi rentida sõiduk Audi Allroad, millist sõidukit oli R.H Kääpa 2010.a kevadel korra juba rentinud. Nad leppisid kokku sõiduki üleandmise aja ja koha. Rendilepingut sõlmima saatis R.H Kääpa oma kaksikvenna D.M. D.M esineski samal õhtul kokkulepitud ajal X3`e elukohas Tallinnas, xxxx maja juures oma kaksikvenna R.H Kääpa`na ja sõlmis ning allkirjastas R.H Kääpa nimelt X3`ega sõiduki Audi Allroad, tehasetähis (VIN-kood) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, riiklik registreerimismärk XXX XXX rendilepingu, kohustudes sõiduki tagastama 22.08.2010, tasus tagatisraha 2000 krooni ning renditasu 2300 krooni ning sai nimetatud sõiduki oma valdusesse. Tegelikult oli sõiduki rentimise eesmärgiks see kiirelt maha müüa. Sõiduki andis D.M seejärel üle R.H Kääpa`le, sõidukit D.M ega R.H Kääpa X3`ele ei tagastanud, X3`e kõnedele R.H Kääpa ei vastanud, sõiduki asukohta ei ole senini tuvastatud, tekitades nimetatuga X3`ele varalist kahju. - Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis kaksikvenna D.M`ga (al. 18.07.2014 J.F) ja D.P`uga X2 OÜ esindajale X18`ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt helistas R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H) või 4 1-15-4308 D.M 26.08.2010 numbrilt xxxxxxx X2 OÜ-sse, avaldades soovi rentida kolmeks päevaks sõiduauto ja X2 OÜ esindaja X19`iga lepiti kokku sõiduki üleandmine samal päeval kella 16:00 ajal Tallinnas Laki tänaval, sõiduki rentimise eesmärgiks oli see kiiresti maha müüa. Sama päeva pärastlõunal sai D.M kokku D.P`uga, kel palus X20 `na esinedes rentida sõiduk ja andis D.P`ule X20 nimele välja antud juhiloa, misjärel sõitsid D.M ja D.P taksoga Laki tänavale, D.M andis D.P´ule rendilepingu sõlmimiseks vajamineva tagatisraha 500 krooni ja jäi kokkulepitud koha lähedusse ootama. D.P esitles end sõidukit üle andma tulnud X2 OÜ esindajale X18`ile X20`na, sõlmis rendilepingu ja sai enda valdusesse sõiduauto Volvo V40, riiklik registreerimismärk XXX XXX, tehasetähis (VIN-kood) xxxxxxxxxxxxxxxxx, mille kohustus tagastama 30.08.2010. 26.08.2010 viisid D.P ja D.M nimetatud sõiduki R.H Kääpa elukohta, kelle kasutusse sõiduk jäi. Mõned päevad hiljem sõitsid D.M ja D.P samal eesmärgi l 29.08.2010 D.M soovil D.P`u poolt X21´ilt renditud sõi dukiga Saab 9-5, reg märk XXX XXX Leedu Vabariiki, kuhu R.H Kääpa sõitis X2 OÜ-le kuuluva sõidukiga Volvo V40, riiklik registreerimismärk XXX XXX paar päeva hiljem järele, ent kuna Kaunases ei õnnes tunud erinevalt Saab`ist Volvo V40, riiklik registreerimismärk XXX XXX maha müüa, sõitsid D.M, R.H Kääpa ja D.P Volvoga Hollandi Kuningriiki, kus nad 15.09.2010 koos sõidukiga Volvo V40, riiklik registreerimismärk XXX XXX Hollandi politsei poolt kahtlustatuna röövis kinni peeti. Eesti Vabariigi politsei poolt tagaotsitavaks kuulutatud sõidukit Volvo V40, riiklik registreerimismärk XXX XXX neile peale vabanemist ei tagastatud, vaid tugevalt kahjustatud sõiduk anti 2011.aasta jaanuaris üle X2 OÜ esindajale X19`ile. Nimetatuga tekitati X2 OÜ-le varalist kahju. - Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis kaksikvenna D.M`ga (al. 18.07.2014 J.F) ja D.P`uga X21`ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt 28.08.2010 kella 19:00 paiku helistas D.P D.M soovil numbrilt xxxxxxxx X21 ´ile ning avaldas soovi rentida sõiduk Saab 9- 5, riiklik registreerimismärk XXX XXX, sõiduki rentimise eesmärgiks oli see maha müüa. Vastavalt telefonis kokkulepitule pidi sõiduki üleandmine toimuma 29.08.2010 kell 13:00 Harjumaal Saku alevikus. 29.08.2010 sõidutas D.M D.P´u sõidukiga Volvo V40, riiklik registreerimismärk XXX XXX, mille D.P oli 26.08.2010 samal eesm ärgil X2 OÜ-st rentinud, kokkulepitud koha lähedusse Harjumaal Saku alevikus, jäädes ise eemale ootama. D.M andis D.P´ule kaasa X20 nimele antud juhiloa, D.P esitles end X20`na ja sõlmis sõiduki Saab 9 -5, riiklik registreerimismärk XXX XXX, tehasetähis (VIN-kood) xxxxxxxxxxxxxxxxxx rendilepingu, kohustudes sõiduki tagastama 01.09.2010 ning sai nimetatud sõiduki enda valdusesse. Läheduses ootava D.M´ga vahetas D.P sõidukid, D.M sõitis Saabi ja D.P Volvoga Tallinnasse Lasnamäele, päev või paar hiljem sõitsid D.M ja D.P X21´ile kuuluva sõidukiga Saab 9- 5, reg märk XXX XXX Leedu Vabariiki, kuhu neile sõitis X2 OÜ-le kuuluva Volvo V40-ga, riiklik registreerimismärk XXX XXX järele R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ). 02.09.2010 müüsid D.M, R.H Kääpa ja D.P sõiduki Saab 9 -5, riiklik registreerimismärk XXX XXX Leedu Vabariigis 7700 liti eest X22`ele, tekitades nimetatuga X21`ile varalist kahju. -Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil OÜ X23 esindajale X24`le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt helistas R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H

  1. n)15.09.2010 numbrilt xxxxxxxx OÜ X23 esindajale X24`le ja avaldas soovi rentida sõiduauto, eesmärgiks sõiduk seejärel maha müüa. Nad leppisid telefoni teel kokku, et renditavaks sõidukiks saab Volvo S80. Sõidukile palus R.H Kääpa 16.09.2010 järele minna oma isal XX`l, kes helistas numbrilt xxxxxxxx X24´le ning läks seejärel sõidukile Tallinnas, xxxx juurde järele. Nad sõlmisid sõiduki üürilepingu, mille kohaselt pidi XX sõiduki Volvo S80, tehasetähis (VIN-kood) xxxxxxxxxxxxxxxxxx, r iiklik registreerimismärk XXXXXX tagastama 20.09.2010 kell 12:00, vastavalt lepingule oli kohustus sõidukit kasutada Eesti Vabariigi piires. Seejärel võttis XX Tallinna kesklinnas auto peale oma pojad R.H Kääpa ja X25 ning mõne aja pärast asusid nad nimetatud sõidukiga samal päeval, s.o 16.09.2010 kolmekesi teele Leedu Vabariiki, kus R.H Kääpa müüs selle 18.09.2010 6000 liti eest X26`le, tekitades nimetatuga OÜ -le X23 varalist kahju. 5 1-15-4308 -Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 19.09.2010 Leedu Vabariigis X27`ile varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt helistas XX R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ) soovil 19.09.2010 Leedu Vabariigis viibides numbrilt xxxxxxxx X27`ile ja avaldas soovi rentida Leedu Vabariigis sõiduauto. R.H Kääpa eesmärgiks oli sõidukiga Leedu Vabariigist Eesti Vabariiki sõita ja hiljem sõiduk võõrandada. Telefoni teel lepiti X27`iga kokku kohtumispaik Vilniuses xxxx, kuhu tulid R.H Kääpa, XX ja X25. XX väitis X27`ile, et nad tulid Läti Vabariigi kaudu Leedu Vabariiki ning nüüd soovib ta noortele linna näidata ning soovib üheks või kaheks päevaks rentida sõiduki. R.H Kääpa andis X27`ile oma juhiloa numbriga ETxxxxx, tasus X27 ´ile sularahas 250 litti ning X27 andis sõiduki Mazda 626, tehasetähis (VIN-kood) xxxxxxxxxxxxxxxxxx , Leedu Vabariigi riiklik registreerimismärk XXX XXX valduse R.H Kääpa`le üle üle. Järgmisel päeval ega ka hiljem X27`ile sõidukit ei tagastatud, tema kõnedele ega SMS -ile ei vastatud, Eestis andis R.H Kääpa nimetatud sõiduki kasutada D.M`le (al. 18.07.2014 J.F), tekitades nimetatuga X27`ile varalist kahju. - Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamise eesmärgil X6`ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt avaldas R.H Kääpa (alates 21.03.2014 R.H) 17.08.2012 ajalehes „Viimsi Teataja“ kuulutuse tänavakivide müügi ja paigaldustööde, samuti haljastustööde ning aedade ehituse kohta. X6 helistas kuulutuses märgitud numbrile xxxxxxxxning leppis R.H Kääpa`ga kokku tänavakivide müügi ja paigalduse osas. Vastavalt kokkulepitule käisid töömehed objektil ja tegid mõõdistustööd. 28.08.2012 kell 19:28 saatis R.H Kääpa e-maili aadressilt xxxxx X58 nimelt X6`ile e-mailiaadressile xxxx hinnapakkumine kogusummas 2800 eurot. Kuna hind X6`ile sobis, leppis ta telefoni teel pakkumise tegijaga kokku, et 2 halli töödega alustatakse 06.09.2012. 04.09.2012 esitas R.H Kääpa X28 OÜ nimelt X6`ile 130 m unikivi, 45 jm äärekivi ning transportteenuse eest arve nr 81 kogusummas 1060 eurot ning 35t paekivikillustiku, transpordi, ehitusliiva, pinnase äraveo ning jooksvate kulude eest arve nr 83 kogusummas 910 eurot, teades, et tegelikult ta ehitusmaterjale kohale toimetada ja teenuseid osutada ega ka raha tagastada ei kavatse. X6 tasus mõlemad arved 04.09.2012 enda AS-i Swedbank kontolt nr xxxxxxxxxxxx X28 OÜ AS-i SEB Pank kontole nr xxxxxxxxxxxxxx . 06.09.2012 keegi tööle ei ilmunud, ka ei õnnestunud X6 `il enam R.H Kääpa`ga kontakti saada, tema telefonikõnedele R.H Kääpa ei vastanud, tähitud kirjaga saadetud pöördumisele ei reageerinud, OÜ X28 juriidilisel aadressil xxxx Tallinn oli uks lukus ning keegi ei vastanud, samuti ei tagastanud R.H Kääpa 1970.00 eurot, millega tekitas X6`ile varalist kahju. - Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamise eesmärgil X4`ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt avaldas R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ) 2012.aasta suvel kasutajanime „xxxx“ all internetiportaalis www.okidoki.ee killustiku müügikuulutuse. X4 helistas kuulutuses märgitud numbrile xxxxxxxx ning tellis aadressile Harjumaa, xxxx tonni killustikku, mille R.H Kääpa lubas kohale toimetada samal päeval. Samal päeval, s.o 27.08.2012 kell 11:58 saatis R.H Kääpa e -mailiaadressilt xxxx X4´ile e mailiaadressile xxxx Marguse nimelt X28OÜ arve nr 78 30 tonni killustiku ja transporditeenuse eest kokku summas 315 eurot, teades, et tegelikult ta killustikku kohale ei toimeta. Samal päeval, s.o 27.08.2012 tasus X4 oma AS-i Swedbank kontolt nr xxxxxxxxxxxxx arvel näidatud X28 OÜ AS -i SEB Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx 315.00 eurot, ent killustikku sel ega järgmisel päeval ei toodud. 29.08.2012 sai X4 numbrilt xxxxxxxx sõnumi, milles lubati killustik kohale toimetada 30.08.2010 kell 10:00 , ent ka sel päeval ega hiljem R.H Kääpa X4 `i poolt esitatud tellimust ei täitnud, X4 `i telefonikõnedele ei vastanud, samuti ei tagastanud 315.00 eurot, millega tekitas X4 `ile varalist kahju. - Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamise eesmärgil X5`le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt 17.09.2012 leidsid X5 ja X29 internetist kuulutuse mulla ja killustiku müügi kohta. X5 helistas kuulutus märgitud 6 1-15-4308 numbrile xxxxxxx, kõnele vastanud R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ) palus mulla ning killustiku tellimuse saata e-mailiaadressile xxxx , mida X5 tegigi. 17.09.2012 kell 12:01 saatis R.H Kääpa e-mailiaadressilt xxxx X30 nimeltX5 e-mailiaadressile xxxx X28 OÜ arve nr 94 kogusummas 220.00 eurot, teades, et tegelikult ta killustikku kohale ei toimeta. X5 palus e- maili teel arve ümber teha, märkides sellele, et tegemist on ettemaksuarvega ning märkida sellele ka tarne kuupäev, 17.09.2012 kell 17:54 saatiski R.H Kääpa e -maili teel parandatud arve, millele oli juurde märgitud, et tegemist ettemaksuarvega, samuti oli märgitud tarne aeg 19.09.2012 kell 10-11. X5 abikaasa X29 kandis oma Sampo Panga arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx 19.09.2012 X28 OÜ AS-i SEB Pank arveldukontole nr xxxxxxxxxxxx kokku 220 eurot, kuid R.H Kääpa lubatud ehitusmaterjali ei tarninud, X5 telefonikõnedele ei vastanud, samuti ei tagastanud 220.00 eurot, millega tekitas X5 `le varalist kahju. -Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil OÜ X9 esindajale X31`ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt helistas R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ) 01. või 02.10.2012 OÜ X9 esindajale X31`ile ja avaldas soovi rentida kaheksaks päevaks sõiduk Volkswagen Phaeton, kavatsusega see edasi müüa. 02.10.2012 kella 16:00 paiku sõlmisid OÜ X9 esindaja X31 ja R.H Kääpa rendilepingu nr xxxxxx, mille kohaselt sai R.H Kääpa kuni 10.10.2012 kell 17:00 rendile sõiduki Volkswagen Phaeton, tehasetähis (VIN-kood) xxxxxxxxxxxxxxxx, riiklik registreerimismärk XXX XXX. Lepingu sõlmimisel tasus R.H Kääpa sularahas perioodi 02.10.2012-10.10.2012 eest renditasu summas 280 eurot ning tagatisraha summas 100 eurot. 10.10.2012 kokkulepitud ajal R.H Kääpa sõidukit ei tagastanud, kui X31 talle helistas, avaldas R.H Kääpa soovi lepingut pikendada ning 10.10.2012 sõlmisid OÜ X9 esindaja X31 ja R.H Kääpa rendilepingu nr xxxxxx, mille objektiks oli sama sõiduk, R.H Kääpa kohustus sõiduki tagastama 18.10.2012 kell 17:00. Lepingu sõlmimisel tasus R.H Kääpa sularahas perioodi 10.10.2012-18.10.2012 eest renditasu summas 240 eurot. Kokkulepitud ajal R.H Kääpa sõidukit ei tagastanud, kui X31 helistas 18.10.2012 R.H Kääpa`le, väitis viimane, et ei viibi Tallinnas ning avaldas soovi pikendada rendilepingut 21. oktoobrini 2012, ühtlasi palus ta saata arve e-mailiaadressile xxxx , lubades arve samal päeval tasuda. Kuigi X31edastas arve kokkulepitud viisil, R.H Kääpa seda ei tasunud, samuti ei tagastanud ta 21. oktoobril 2010 sõidukit, telefoni teel ei olnud võimalik ühendust saada, samuti ei vastanud R.H Kääpa sõnumile. 2012.a oktoobri lõpus helistas R.H Kääpa ise X31`ile, väites, et asub Lõuna -Eestis ning palus lepingut uuesti pikendada, X31`i palvet, teha sõidu kist fotod ja need talle edastada, R.H Kääpa ei täitnud. 28.10.2012 saatis R.H Kääpa sõnumi, lubades sõiduki tagastada 31.10.2012, kuid ei teinud seda, 31.10.2012 saatis R.H Kääpa e-mailiaadressilt xxxx OÜ X9 emailiaadressile xxxx teate, et tagastab sõiduki kindlasti 05.11.2012. 05.11.2012 saatis R.H Kääpa emaili, milles teatas, et saab sõiduki tagastada 11.11.2012, kuna sõiduk on elektroonilise vea tõttu remondis, sama kinnitas R.H Kääpa ka 06.11.2012 saadetud e- mailis, lubades sõiduki tagastamisel ka renditasu maksta, ent sõidukit R.H Kääpa ei tagastanud, raha ei maksnud ja ühendust temaga OÜ X9 esindajatel enam saada ei õnnestunud, tekitades nimetatuga OÜ-le X9 varalist kahju. - Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamise eesmärgil X8`ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt avaldas R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H
  2. n)02.10.2012 portaalis www.kuldnebors.ee järgmise tänavakivide sooduspakkumise müügikuulutuse: „Müüa erinevaid tänava ja äärekive: Uni-, nunna-kloostri, kärgkivid, murukivid ja äärekivid; erinevad värvitoonid. Hinnad all kuni 30% 15. oktoobrini või kuni kaupa jätkub. Toome kivid kohale üle Eesti!“. X8 võttis kuulutuses nimetatud numbril xxxxxxxx ühendust R.H Kääpa`ga ja avaldas soovi osta 200 m2 niidirulli kujuga tänavakive hinnaga 1000 eurot ja 160 m äärekive hinnaga 240 eurot. Nad leppisid telefoni teel kokku, et X8 tasub ettemaksuna 600 eurot, misjärel tuuakse tellitud kaup Mustvee linna. Seejärel saatis R.H Kääpa numbrilt xxxxxxxx X8`i numbrile xxxxxxxx alljärgneva sisuga sõnumi: „X28 oü xxxxxxxxxxxxxxx kivide ettemaks 600 eurot“, teades, et tegelikult ta tellitud kive kohale ei toimeta. Nimetatud OÜ X28 AS-i SEB Pank arvelduskontole kandis X802.10.2012,03.10.2012 ja 04.10.2012 kokku 600 eurot. 05.10.2012 õhtul 7 1-15-4308 helistas R.H Kääpa numbrilt xxxxxxx korduvalt X8`ile ning palus raha juurde kanda, ent X8 keeldus sellest. 05.10.2012 lubas R.H Kääpa telefoni teel X8`i poolt tellitud kivid kohale tuua 08.10.2012, ent kaupa ei toodud sel ega järgmistel päevadel, X8`i telefonikõnedele ega e -mailile R.H Kääpa ei vastanud, samuti ei tagastanud 600.00 eurot, millega tekitas X8 `ile varalist kahju. - Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamise eesmärgil X7`ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt leidis X7 09.11.2012 portaalist www.kuldnebors.ee kuulutuse soodushinnaga tänavakivide müügi kohta ja X7 helistas k uulutuses märgitud numbrile xxxxxxx ning avaldas soovis osta tänavakive kohaletoomisega objektile Harjumaa, xxxx Kõnele vastas R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ), kes esitles end Mna. R.H Kääpa saatis e-mailiaadressilt xxxx X7`ile OÜ X28 AS-i SEB Pank konto numbri xxxxxxxxxxxxxx, teades, et tegelikult ta tänavakive kohale ei toimeta. Vastavalt kokkuleppele kandis X7 abikaasa X32 kontolt nr xxxxxxxxxxx nimetatud X28 OÜ kontole 09.11.2012 325.00 eurot, 12.11.2012 205.00 eurot ja 13.11.2012 40.00 eurot. Vastavalt kokkuleppele pidid tellitud tänavakivid kohale toimetatama 16.11.2012, ent sel päeval kive kohale ei toodud, telefoni teel lubas end Mks nimetav R.H Kääpa kivid kohale toimetada järgmisel päeval, s.o 17.11.2012 kell 13:00, ent kui ka 17.11.2012 kella 15:00ks ei olnud kive kohale toimetatud, R.H Kääpa enam telefonikõnedele ei vastanud, samuti ei tagastanud 570.00 eurot, millega tekitas X7`ile varalist kahju. - Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamise eesmärgil X10`ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt leidis X10 01.06.2014 portaalist www.kuldnebors.ee R.H `i poolt avaldatud kuulutuse soodushinnaga tänavakivide müügi kohta ning helistas kuulutuses märgitud numbrile xxxxxxxx. X10 avaldas R.H-le 2 unikive koos kohaletoomisega, nad leppisid telefoni teel 30 m2 unikivide soovi osta 30 m maksumuse osas kokku summas 170 eurot ning transporditeenuse eest summas 50 eurot. Tasumist soovis R.H ülekandega, kes edastas enda pangakonto koorinaadid, lubades kauba 2 päeva jooksul peale raha laekumist kohale toimetada. 02.06.2014 tasus X10 oma AS-i Swedbank kontolt nr EL.N R.H `i Eesti Krediidipanga kontole nr EL.N 220.00 eurot, märkides selgitusse „tänavakivid Järvakandi unikivi“. Tellitud tänavakive R.H X10`ile kokkulepitud aadressile kohale ei toimetanud, telefonikõnedele ei vastanud, samuti ei tagastanud 220.00 eurot, millega tekitas X10`ile varalist kahju. Seega pani R.H (kuni 21.03.2014 R.H KÄÄPA) isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, korduvalt toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel avalikkuse poole pöördudes ja isikute grupis, millega tekitas ka varalist kahju, s.o KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 (al. 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p 1, 4, 5) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Kohtuistungile süüdistatav R.H ei ilmunud, süüdistatav kuulutati 23.04.2015 määrusega tagaotsitavaks ja tema suhtes valitud tõkend muudeti tõkendiks vahistamine. 10.11.2015 koostas Harju Maakohus R.H suhtes Euroopa vahistamismääruse. 18.12.2015 esitati Šveitsi Konföderatsiooni pädevale õigusasutusele EV kodaniku R.H väljaandmistaotlus, mida ei rahuldatud. Samas on süüdistatav teadlik tema suh tes menetletavast kriminaalasjast. Nimelt on teda käesoleva kriminaalmenetluse raames kahtlustatavana kõikides episoodides üle kuulatud. Seega on süüdistatav teadlikult lahkus Eesti Vabariigi piirest ja hoidis kõrvale kriminaalmenetlusest. Kohus leiab, et rohkem kui aasta jooksul on tehtud mõistlikke jõupingutusi süüdistatava asukoha tuvastamiseks ning süüdistatava asukohta Eesti Vabariigis tuvastatud ei ole, mis annab aluse järeldada, et süüdistatav on 8 1-15-4308 lahkunud Eesti Vabariigi piirest ja hoiab kohtusse ilmumisest kõrvale. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalasja võib arutada süüdistatava osavõtuta

§ 269

lg 2 p 2 alusel, kuivõrd eelmärgitud sätte alusel on kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava osavõtuta võimalik. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava osavõtuta on võimalik, kuivõrd R.H R.H on praegustel andmetel vaba ja ei ole teada, kus ta viibib . Mis puudutab süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemist, siis R.H tunnistas end üldiselt süüdi v.a kaks episoodi. Kaitsealune jätkas kuritegusid küll katseajal, kuid need ei ole nii tähtsad. Kaitsja leidis, et prokuröri karistusettepanek ei ole proportsioonis, õige oleks määrata karistuseks 1 aasta 6 kuud, sellest kolmandik maha, jääks üks aasta. Lepiks tingimisi karistusega. R.H on ainult kaks korda karistatud, noor inimene ja puuduvad andmed, et ta aasta kestel oleks veel midagi Eesti Vabariigis korda saatnud. KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUSED Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, leidis, et süüdistatava süü on temale inkrimineeritud kuritegudes täielikult tõendamist leidnud. R.H süü temale inkrimineeritud süüdistuses on tõendatud järgmiselt: KarS § 209 kohaselt on kelmusena karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mille tulemusena satub kannatanu eksimusse ja teeb varakäsutuse, mille tulemusel süüdlane saab varalist kasu, kannatanu aga varalist kahju. Tegelike asjaoludena kelmuse koosseisu tähenduses tuleb mõista objektiivselt kontrollitavaid sündmusi, olukordi või seisundeid, mille kohta väär väide esitatakse. Esmalt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et süüdistatavat on varem kelmuse toimepanemise eest karistatud (Harju Maakohtu 14.10.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-4641) ning uute kelmuste toimepanemise ajaks ei olnud varasem karistatud kelmuse toimepanemise eest kustunud. Samuti episoodid 22.07.2010, 23.07.2010, 15.08.2010, 26.08.2010, 28.08.2010, 15.09.2010, 19.09.2010 on toimepandud lühikese aja jooksul, mistõttu on tegemist faktilise korduvusega. Seetõttu oli süüdistatav temale inkrimineeritud süütegude toimepanemise ajal isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse ning süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona. R.H-le on esitatud süüdistus neljateistkümnes kelmuse episoodis, millest kaheksa on seotud autode väljapetmisega rentimise ettekäändel, et need siis võõrandada. Kohtueelses menetluses tunnistas R.H (end Kääpa) end süüdi osaliselt. Kannatanu X1`a episoodis R.H (end. Kääpa) rentis 22.07.2010 Tallinnas, xxxx X11`ilt üheks kuuks, s.o kuni 22.08.2010 X1`ale kuuluva sõiduki BMW 318D, riiklik registreerimismärk XXX XXX, VIN- kood (tehasetähis) xxxxxxxxxxxxxxx , kavatsusega sõiduk maha müüa. Maanteeameti Liiklusregistrile päringust ja vastus est koos sõiduki registridokumentidega nähtub , et sõiduk kuulu b alates 08.05.2009 X1`ale (II kd tl 137-139, 150-157). X1 antud ütlustest, 14.09.2010 koostatud avaldusest politseile ja 22.07.2010 sõlmitud rendilepingust nähtub, et 22.07.2010 rentis X11 R.H Kääpale sõiduki BMW 318D, reg nr XXX XXX, mille pidi tagastatama 22.08.

  1. Sõid ukit R.H Kääpa ei tagastatud ning isikuga kontakti saada ei õnnestunud . X1 sai X11 jutust aru, et sõiduki rentimisel olid osalised mõlemad kaksikvennad. Sõiduki tagasisaamisel vajas X1 ka Leedu Vabariigis õigusabi, millega kaasnesid täiendavad kulud OÜ- le X33, mille juhatuse liige kannatanu on (I kd tl 70, 9 1-15-4308 71, 77-79, 97-99, 100, 87-96). Tunnistajana üle kuulatudX11 kinnitas X1 ütlusi ja asjaolu, et R.H ja D.M olid varem temalt autosid rentinud. Telefoni teel R.H Kääpa muudkui lubas, et maksab ära. Septembris teatas R.H, et BMW varastati talt Soomes ära. X11 palus tagastada auto dokumendid, ent seda Kääpa ei teinud (I kd tl 80-83). AS-i SEB Pank vastusest politsei päringule koos X28 OÜ arvelduskonto nr xxxxxxxxxxx väljavõtte ja pangakaartide ning internetipanga lepingu kasutamisõiguse andmetega nähtub, et OÜ X28 konto allkirjaõiguslikuks isikuks oli alates 01.04.2010 kuni päringule vastamiseni 22.10.2010 olnud R.H Kääpa, kellele oli väljastatud ka arvelduskontoga seotud pangakaardid ning internetipanga kasutamise õigus. X28 OÜ kontoväljavõttelt nähtub, et kõneaega osteti 2010.a juulis muuhulgas TELE2lt kõnekaardile nr xxxxxxxx, mis peaks olema sama telefoninumber mis märgiti rendilepingule ja paralleelselt osteti kõneaega ka mitmetele teistele numbritele, nt xxxxxxxx ,xxxxxxxx (IV kd tl 204 —233). Portaalist www.auto24.ee 23.02.2011 tehtud sõidukite BMW 318 müügikuulutuste väljatrükist nähtub, et analoogseid sõidukeid müüdi hinnaga vahemikus 6730-11 440 eurot, s.o 114 689-179 000 krooni (I kd tl 84-86). Kriminaalasja materjalidest nähtub , et X1le kuuluv sõiduk BMW registreeriti 27.07.2010 Leedu Vabariigis. Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt esitatud õigusabitaotluse alusel kuulati tunnistajatena üle X13 ja X
  2. Leedu Vabariigi ametivõimude poolt tunnistajana üle kuulatud X13 `i ütluste kohaselt nägi ta 27.07.2010 Kaunase autoturul müügil hõbedast Eesti numbrimärkidega BMWd, autos oli 3 meest. Kui tunnistaja küsis auto kohta, sai ta selgituseks, et auto oli mingite võlgade pärast ära võetud. Tunnistaja kauples hinda alla ja ostis auto 3000 euroga, nad vormistasid tehingu RE-s Regitra, auto müüjaks on dokumendi järgi L.N. Kuna autol ilmnesid vead, müüs tunnistaja selle Kaunase autoturul X34ele (II kd tl 177-222, IV kd tl 52-66). X34 on kinnitanud X13i sõnu sõiduki ostmise kohta viimaselt, samuti on nimetatud sõiduki edasimüümine 01.09.2010 leidnud tõendamist Leedu Vabariigi poolt esitatud dokumentidega (IV kd tl 41-44) . 11.01.2011 võtsid politseiametnikud X34 lt auto ära, kuna see oli Eestis tagaotsitav, X34 andis politseile üle ka võtme ning dokumendi (III kd tl 200-203, 204-209, 216228). Sõidukleiti 11.01.2011 Klaipeda linnast ning tagastati X1le (II kd tl 63-68,IV kd tl 155-159). Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidest nähtuvalt tundis X13 esmalt D.M ja siis R.H Kääpa ära talle sõiduki BMW 318 müünud isikuna (IV kd tl 95-118). Peale fotode järgi äratundmiseks esitamist selgitas X13 , et fototabelitelt ära tuntud meest teab tema kui L.N i, kellega koostasid auto ostu-müügilepingu ja arveldasid (IV kd tl 146-151). X13 on esitanud avalduse nimetatud sõiduki ajutiseks registreerimiseks RE Regitra 27.07.2010 (IV kd tl 28-31, 24-27) koos transpordivahendi lepinguga, millesse on märgitud müüjaks L.N (IV kd tl 36-40), samuti on esitatud ostumüügileping, millelt nähtub, et 25.07.2010 müüs X1 nimetatud sõiduki L.N ile (IV kd tl 32-35). D.P andis 23.11.2010 kahtlustatavana ütlusi, mille käigus selgitas, et ta käis koos Tiidu ja J.Fga Leedus BMW 318ga, olid autoturu juures, D.P läks korraks WCsse ja süüa ostma, BMW müüsid R.H ja J.F seal maha. Seega müüsid mõlemad kaksikvennad X1le kuuluva BMW maha koos L.N-iga (V kd tl 9-12, 38-40). D.P u ütlused haakuvad selles osas täielikult X13 i ütlustega nende ütluste usaldusväärsuses ole kohtu hinnangul alust kahelda. J.F on kohtueelses uurimisel andnud vastuolulisi ütlusi, kuid ka tema on tunnistanud BMW rentimist R.H poolt ja selle maha müümist Leedus. 26.10.2010 ta tunnistas, et X1`alt rentis BMW R.H (IV kd tl 185-188). 29.06.2012 antud ütlustes D.M tunnistab, et oli Tiidu ja L.N iga Leedus kaasas, ei tea, millega nad seal tegelevad, nägi küll mingeid tehinguid, kuid ei osalenud nendes ega teadnud, et tegemist on pettusega, ei teadnud, et auto on renditud, L.N on tema vana tuttav (V kd tl 22-26). D.M poolt 30.11.2012 antud ütluste kohaselt ei viibinud ta rendilepingu sõl mimise juures, oli varem X11lt seda BMWd ja ühte Mercedest rentinud, ei tea, kellega koos R.H seda rentimas käis, J.F juhiluba ei ole Tiidu käes olnud, ei oska selgitada, miks tema juhiloa koopia rendilepingu juures on, R.H müüs selle auto ise maha, L.N oli juures (V kd tl 42-46). R.H Kääpa tunnistas 28.06.2012, et rentis BMW, kuid müüs selle L.N ile , võis juures olla, kui L.N selle Leedus edasi müüs, teab L.N i J.F kaudu (V kd tl 17-21). 2 3.10.2013 ütles iit R.H , et rentis X1 auto iX11 käest, X1 ise rendilepingu sõlmimise juures ei olnud ja et ka J.Fu rentimise juures ei olnud. X1 ütles Tiidule varem, et tema oma autot välja rentida ei luba, ainult siis lubab, kui keegi selle kohe välja ostab, X11ilt autot rentides ütleski R.H talle, et soovib 10 1-15-4308 selle ära osta. Tunnistas ka, et müüs selle auto maha (VII kd tl 154-161). L.N-i poolt 11.07.2012.a antud ütluste kohaselt läksid nad 2010.a suvel Leetu. D.M sõitis ühe noormehega koos Mercedesega ning L.N juhtis BMWd ning R.H oli samuti tema autos. Kaunase autoturul panid BMW müüki 5000 euroga, kuid kuna mootor oli kehva, maksis ostja 3000 eurot. Kaup koos, läksid nad masinat ümber vormistama, siis ütles R.H, et tal ei ole dokumenti kaasas ning nad otsustasid, et teevad müügi L.N i nimelt. Lepingu, nagu oleks L.N auto X1 alt ostnud, vormistasid Leedus. J.F pani Mercedese sealsamas müüki, ka sellele oli ostja juba olemas. Teenitud raha eest sõitsid Leedust taksoga Eestisse. L.N on kinnitanud, et tal olid Leedu Vabariigis tuttavad, kes sõidukite ostu- müügiga tegelesid (V kd tl 31-35). Selliselt lõi R.H varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis koos kaksikvenna J.Figa ja L.N-iga X11 `ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning tegelikuks eesmärgiks oli sõidukit rentides se e maha müüa, saades seeläbi varalist kasu. Kannatanu X15`i episoodis J.F (end. nimega D.M ) rentis 23.
  3. 2010 kella 14:00 ajal R.H (end. nimega Kääpa) juuresolekul X15`ile kuuluva, X12 ja X14OÜ -le viimase poolt rendile antud sõiduauto Mercedes -Benz E270, riiklik registreerimismärk XXX XXX, tehasetähis (VIN-kood) xxxxxxxxxxxxxxx , väärtusega 200 000 krooni (12 782.33 eurot) , kohustudes sõiduki tagastama 26.07.
  4. Eeltoodut kinnitab X12 ja X14O Ü juhatuse liikme X16 (I kd tl 39) 26.07.2010 avaldus ning kannatanu X15 i riimuvad ütlused, millest nähtuvalt sõidukit 26.07.2010 ei tagastatud ja D.M`ga ühendust saada ei õnnestu nud. D.Mga oli kaasas tema kaksikvend R.H, kes istus sõidukis BMW registreerimisnumbriga XXX XXX. BMW omanikult X1lt - s.t selle sõiduki omanikult, millega R.H ja D.M Mercedest rentima tulid, said X15 ja X16 R.H Kääpa numbri ning üritasid tema kauduJ.Fga ühendust saada. Küll ütles R.H Kääpa, et ei tea, kus J.F on, siis jälle, et ta on Lõuna-Eestis, konkreetset vastust nad ei saanudki. (I kd tl 3, 7-9). X12 ja X14 OÜ ning D.M vahel 23.07.2010 sõlmitud sõiduki Mercedes- Benz E270, reg märk XXX XXX rendilepingust nähtub, et D.M esitas sõidukit rentides juhiloa xxxxxxx, andis oma telefoninumbriks xxxxxxxx sõiduki väljumisajaks ja -kohaks oli 23.07.2010 kell 14:00 xxxx , Tallinn, sõiduki pidi tagastama 26.07.2010 kell 14:00 samas kohas . Lepingu p 7 kohaselt kohustus rentnik, s.t D.M sõidukit mitte andma kasutamiseks kolmandatele isikutele (I kd tl 4-6). Kannatanu X15`i poolt ülekuulamisprotokolli lisana esitatud sõiduki MercedesBenz E270, reg märk XXX XXX registreerimistunnistuse koopia tõendab, et X15 on kantud registreerimistunnistusele sõiduki Mercedes-Benz E270 CDI T, reg märk XXX XXX , tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 2001 omanikuna (I kd tl 10). X15 esitas 28.07.2010, mil ta oli aru saanud, et on ilmselt kuriteo ohvriks langenud, ka seletuse sõiduki kadumise ja taotluse registreerimistunnistuse kadumise kohta (I kd tl 11-14, 17). 06.08.2010 portaalist www.auto24.ee väljatrükitud sõidukite Mercedes -Benz E270 müügikuulutustest nähtub, et analoogseid sõidukeid Mercedes- Benz pakuti müügiks hinnaga 179 000-215 000 EEKi (I kd tl 37-38). Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt Leedu Vabariigi pädevale õigusasutusele esitatud õigusabitaotlusele esitatud vastusest koos lisadega nähtub, et X15ile kuuluv sõiduk Mercedes-Benz E270 registreeriti Leedus 27.07.2010, s. o 4 päeva peale selle rentimist X17`e nimele ning 31.08.2010 omakorda X35`e nimele. X35 pani nimetatud sõidukiga 02.09.2010 toime liikluseeskirjade rikkumine, on jäänud siis ka kaamerapilti, ent kuna X35 elab välismaal, teda üle kuulata ei õnnestunud ning sõidukit ei ole suudetud senini ka leida (III kd tl 155-160, 173-179, II kd tl 177-215 ). J.F on 26.10.2010 andnud ütlusi, mille kohaselt ta rentis X12 sõiduki Mercedes Benz, jättis selle peale avariid metsa vahele maha, omanikku ei teavitanud, auto võti oli tal Hollandis kaasas, politsei võttis selle ära (IV kd tl 185-188). Samas on J.F 29.06.2012 kinnitanud, et rentis sõiduki ja viis selle Leetu autoturule, et maha müüa, L.N müüs selle tema soovil seal võõrale isikule, tema nimel sai dokumendid vormistatud (V kd tl 22-26). Samuti on 30.11.2012 J.F andnud ütlusi, mille kohaselt ta rentis Mercedese ja müüs Leedus turul maha. R.H tuli ka Leetu, BMWga. Tiiduga oli kaasas L.N . Leedu turule soovitasid minna tuttavad. J.Fga oli kaasas D.P, J.F oli teinud valmis ostu-müügilepingu omanikuga, kes oli tehnilises passis, võltsis tema allkirja, tuli Leedust tagasi taksoga (V kd tl 42-46). Kaksikvendade tegutsemist grupis tõendavad muuhulgas L.N i antud ütlused, mille kohaselt üks vend tegeles Leedus BMW 11 1-15-4308 müügiga ja teine Mercedese müügiga (V kd tl 31 -35), seejuures nähtub kriminaalasja materjalidest, et mõlemad vennad olid teadlikud, et tegu oli renditud sõidukitega . X15ile kuuluvat sõidukit Mercedes ei suudetud vaatamata rahvusvahelise koostööle leida, mistõttu jäi X15 talle kuuluvast varast ilma. Selliselt R.H koos kaksikvenna J.Figa lõi varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis X12 ja X14 OÜ esindajatele X15`ile ja X16`le tegelikest asjaoludest te advalt ebaõige ettekujutuse, tegelikuks eesmärgiks oli sõidukit rentides see maha müüa ning nad said seeläbi varalist kasu sh kasutasid saadud raha ühiselt taksoga Eestisse sõitmiseks. Kannatanu X3 episoodis heli stas R.H (end. nimega Kääpa) 15.08.2010 numbrilt xxxxxxx X3le ja avaldas soovi rentida sõiduk Audi Allroad, millist sõidukit oli süüdistatav 2010.a kevadel korra juba rentinud. Kusjuures X3 ütluste kohaselt olid R.H jaD.M kevadel sõidukit rentides kahekesi, mis kinnitab taas seda, et R.H ja J.F tegutsesid enamasti asjade ajamisel koos. 15.08.2010 lepiti kohtumine Vikerlase tänaval. Autot rentida soovinud isik oli valge maika ning sinise silmaga. (tl 47-49, 60-62). R.H Kääpa nimelt allkirjastati X3ga sõiduki Audi Allroad, tehasetähis (VIN -kood) xxxxxxxxxxxxxxxxxx , riiklik registreerimismärk XXX XXX rendilepingu, kohustudes sõiduki tagastama 22.08.2010, tasuti tagatisraha 2000 krooni ning renditasu 2300 krooni ning isik nimetatud sõiduki oma valdusesse (kd I tl 51-55). Väljatrükk kannatanu X3 poolt edastatud e-kirjavahetusest R.H Kääpa`ga tõendab, et X3 palus T. Kääpa`lt 2010.a sügisel infot rendile antud sõiduki kohta, T. Kääpa väitis, et sõiduk varastati Soomes, täiendav ale X3 päringule T. Kääpa ei vastanud (I kd tl 65 -66). X3 poolt avalduse lisana esitatud sõiduki Audi Allroad, reg märk XXX XXX registreerimistunnistuse koopia ja ostu-müügilepingu koopia tõendab, et sõiduki Audi Allroad, reg märk XXX XXX, omanikuks on X3 ning ta ostis selle Danske Bank A/S Eesti filiaalilt 13.03.2009 hinnaga 133 070.08 krooni s.o 8504.73 eurot (I kd tl 45, 63). Väljatrükk 23.02.2011 portaalist www.auto24.ee sõidukite Audi A6 A llroad müügikuulutustest tõendab, samaväärseid, 2001.a väljalaskeaastaga sõidukeid Audi Allroad müüdi hinnaga 8190 -8749 eurot (I kd tl 56-59). X3 teavitas politseid peale seda kui nägi Eesti Päevalehes ilmunud artiklit R.H Kääpa kohta (I kd tl 42-43, 45). X3 ja R.H Kääpa vahel 15.08.2010 sõlmitud sõiduki Audi Allroad, reg märk XXX XXX kirjalikust rendilepingust nähtub, et rentnikuks on Kääpa, eesnimi oli algselt olnud J.F ja siis on ee-d üle soditud ii -deks, isikukoodiks on märgitud xxxxxxxxxxxxx, mis on Tiidu kood ja telefoninumbriks xxxxxxxx(kd I tl 51-55). D.M 26.10.2010 ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt, löödi tal suvel silm siniseks seoses Mercedes-Benziga, mis klapib sündmuste aja ja kannatanu antud kirjeldusega. D.M on tunnistanud 26.10.2010 kui ka 29.06.2012, antud ütlustes et tema rentis Audi Tiidu soovil Tiidu nimel, kuna viimane kartis seda ise teha. J.F viis auto Tiidu elukoha juurde, mis sellest edasi sai, tema ei tea (IV kd tl 185-188, V kd tl 2226) . 30.11.2012 ütlesJ.F ülekuulamisel,et rentis Audi, kuna Tiidul oli kiire ja R.H palus seda tema juhiloaga teha, andis oma juhiloa kaasa. Hetk hiljem meenus J.F le, et võib-olla R.H ise siiski ei julgenud, kuna R.H kartis tookord kõike ja kõiki. X3le helistas R.H, kohale läks J.F, kes pani lepingule Tiidu allkirja ja andis auto Tiidule üle, R.H elas siis xxxx tänaval. Nägi R.H nimetatud sõidukiga sõitmas, oli mõnel päeval ka Tiiduga koos. Teab, et sõiduk jäi kadunuks, tema ei olnud sellega seotud, samuti teab, et R.H X3le, ütles et s õiduk varastati (V kdäratl 42-46). R.H on andnud ütlusi 23.10.2013 kahtlustatavana ülekuulamisel, et tema soovil rentis X3lt sõiduki Audi J.F, R.H ise ei saanud minna, põhjust enam ei mäleta, aga tema oli see, kes X3le helistas, kuna oli Luigelt seda autot ka varem rentinud ja Luik teadis teda. J.F rentis auto Tiidu väitel enda dokumendiga, peale auto rentimist andis J.F sõiduki Tiidule. R.H kirjutas X3le, et auto varastati Leedus ära. Leedus ta politseisse ei pöördunud, põhjust ei oska öelda, seejärel tunnistas, et tegelikult müüs ta selle Kaunase turul dokumente vormistamata grusiinile maha (VII kd tl 154-161). Samuti kinnitavad ekspertiisimaterjali võtmise protokollid ja 14.03.2011 koostatud ekspertiisiakt nr 11E-DK0031, et rendilepingule, mis oli sõlmitud X3ja R.H Kääpa nimel sõiduki Audi Allroud kasutamiseks oli käsikirjaline tekst ja neli allkirja kirjutatud D.M poolt ning tõenäoliselt ei ole need kirjutatud R.H Kääpa poolt(II kd tl 87-111, 114-121, 123-133) Kahjuks ei ole politseil X3le kuuluva sõiduki asukohta õnnestunud kindlaks teha, mistõttu X3 talle jäi kuuluvast varast ilma (II kd tl 63-68). Selli selt R.H koos kaksikvenna 12 1-15-4308 J.F iga lõi isikute grupis A. Luigele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitas kannatanule varalise kahju ning nende tegelikuks eesmärgiks oli sõidukit rentides see maha müüa ning saada seeläbi varalist kasu. Kannatanu X2 OÜ (kuni 14.01.2013 X2 OÜ) episoodis X2 OÜ juhatuse liikme X19`i (I kd tl 201) poolt avalduse lisana esitatud rendileping tõendab, et X2 OÜ poolt anti 26.08.2010 X20 juhiloa xxxxxxx esitanud isikule rendile sõiduk Volvo V40, reg märk XXX XXX kuni 30.08.2010 (I kd tl 170). X2 OÜ juhatuse liikme X19`i avaldusest ja X19i poolt antud ütlustest nähtub, et X2u põhitegevusalaks oli 2010.a sõidukite rent, teenust pakuvad nad äriühingu kodulehel. Üheks väljarenditavaks sõidukiks on ka Volvo V40, reg nr XXX XXX. Rendiauto kuulutustes on avaldatud X19i telefoninumber. 26.08.2010 helistas talle meesterahvas numbrilt xxxxxxx ja avaldas soovi rentida 3ks päevaks sõiduk ning valis välja Volvo, soovides auto samal päeval kätte saada. Kuna X19 viibis ise Saaremaal, palus ta Volvo rendile andmiseks venna X18i abi. X18 andis samal päeval kella 16 paiku auto Volvo V40, reg märk XXXXXX välja isikule, kes esitas X20 juhiloa xxxxxxx (I kd tl 169, I kd tl 182-183, 199200), milline juhiluba oli kehtiv (I kd tl 171). Tunnistajana üle kuulatud X18 on kinnitanud X19i ütlusi sõiduki Volvo rendile andmise kohta 26.08.2010 Tallinnas, Laki tn-l isikule, kes esitas X20 nimele välja antud juhiloa (I kd tl 174-175). Sõidukit ei tagastatud. X19 leidis internetist, et temale antud telefoninumber xxxxxxxx kuulub R.H Kääpa`le I( kd tl 211-212, 184-185, 188), kuid X18 `i sõnul ei olnud sõiduki vastu võtnud isik R.H Kääpa (I kd tl 169, 174-175). Peale Hollandi politsei poolt sõiduki kinnipidamist käis X19 sel järel, kandes täiendavaid kulusid (I kd tl 182 -183, 190-196, 199-200, 202210). Tunnistaja X20 on andnud ütlusi, mille kohaselt kaotas ta 2010.a kevadel juhiloa, kuid ei teatanud sellest Liiklusregistrisse, septembri algul helistati talle ja öeldi, et tema nimelt on renditud sõiduk, mida ei ole tagastatud. X20 ei ole sõidukit rentinud ja rendilepingul ei ole tema allkiri (I kd tl 172-173, V kd tl 59). Tunnistaja X36 ütlused koos skeemiga kinnitavad, et X18 andis Volvo üle ning see toimus X37 töökoja ja kõrtsi vahel asuvas parklas, tema nägi seda autos istudes (I kd tl 176 -178). Fotode järgi X36 tundis D.P`u ära kui isiku, kes rentis 26.08.2010 sõiduki Volvo (I kd tl 179-181). Väljatrükk 23.02.2011 portaalist www.auto24.ee sõidukite Volvo V40 müügikuulutuste kohta tõendab, et samaväärseid, 1998.a väljalaskeaastaga sõidukeid Volvo V40 müüdi hinnaga 2690-3061 eurot (I kd tl 197-198). Sõiduk Volvo V40, reg märk XXX XXX leiti Hollandist (II kd tl 41-44). Air Baltic Corporation Eesti filiaal AS-i, vastus tõendab, et R.H Kääpa lendas Air Baltic lennuga BT618 11.09.2010 Amsterdamist Riiga ja lennuga BT361 Riiast Tallinna (II kd tl 78-86). D.P`ule juhiluba väljastatud 25.11.2012 seisuga ei olnud (V kd tl 57). D.P `u poolt antud ütlused kinnitavad, et idee masinad rentida pärines kas Tiidult või J.Flt, juhiluba ta ei oma, dokumendi Vi nimele sai vahetult enne Volvole järele minekut J.Flt, J.F andis ka raha kaasa, sõlmis rendilepingu, sai auto enda valdusesse, a ndis J.Fle üle, hiljem jäi auto Tiidu kätte, sõitsid septembri alguses koos J.Fga Saabiga Leetu, R.H sõitis neile Volvoga järele, läksid Volvoga Hollandisse, kus nad kinni peeti (V kd tl 9-12, 38-40). J.F on 29.06.2012 andnud ütlusi, mille kohaselt sõbe r D.P rentis Volvo, käisid sellega Hollandis, läks kauem, ei saanud õigeaegselt tagastada, D.P ei saanud rendileandjaga ühendust, nad peeti selle autoga Hollandis kinni (V kd tl 22-26). Samas on J.F 30.11.2012 antud ütlusetega kinnitanud, et D.P ren tis sõiduki tema palvel, tema andis D.P ile vajamineva raha, kuid ei tea, kust D.P sai selle juhiloa, tema ei olnud läheduses, kui D.P sõiduki rentis, läksid sellega Hollandisse, R.H oli ka kaasas, politsei pidas nad seal kinni (V kd tl 42-46). R.H 23.10.2013 antud ütluste kohaselt sõiduki rentimise juures ta ei viibinud, liikus Volvoga küll Leedus ringi, aga hiljem andis selle D.Pule Kaunases tagasi, D.P sõitis koos J.F ga Saabiga Leetu, R.H sõitis Volvoga Leetu järele, Volvoga sõitsid edasi Hollandisse, ei tea, mis sest sai (VII kd tl 154-161). Tugevalt kahjustatud sõiduk anti 2011.aasta jaanuaris üle X2 OÜ esindajale X19`ile. Nimetatuga tekitati X2 OÜ- le varalist kahju. Selliselt R.H koos kaksikvenna J.Figauga ja D.P lõi isikute grupis X2 OÜ - le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, põhjustasid varalise kahjuning nende tegelikuks eesmärgiks oli sõidukit rentides see maha müüa ja seeläbi saada varalist kasu. 13 1-15-4308 Kannatanu X21`i episoodis X20 juhiloa nr xxxxxxxx esitanud isik sõlmis 29.08.2010 kell 13:00 X21´iga sõiduki Saab 9- 5, reg märk XXX XXX, tehasetähis xxxxxxxxxxxxxx rendilepingu, pidi sõiduki tagastama 01.09.2010 kell 13:00 (I kd tl 216-218). X21i avaldusest ja X21i poolt antud ütluste kohaselt avaldas tema 25.08.2010 portaalis www.soov.ee sõiduki Saab 9-5 rendile andmise kuulutuse. Juba järgmise päeva hommikul, s.o 26.08.2010 helistati talle ja sooviti sõidukit rentida. Kuna sel hetkel ei olnud sõiduki rendile andmine võimalik, palus X21 helistada paari päeva pärast. Hääle järgi sama isik helistas 28.08.2010 numbrilt xxxxxxxx ja soovis sõidukit rentida, X21 helistas mõne aja pärast talle tagasi ja pakkus välja, et saab sõi duki rendile anda 29.08.
  5. Kokkulepitud päe val helistas meesterahvas ja küsis, kuhu tulla, X21 juhendas teda, telefonikõnede kohta on kannatanu esitanud ka väljavõtte (I kd tl 219-223) . Tema juurde tuli u 25-aastane noormees, kelle tundis X21 hääle järgi ära varem helistanud isikuna. Mees esitas juhiloa X20 nimele, nr xxxxxxx, foto järgi tundus X21le, et tegemist on sama isikuga ning ta palus samal ajal elukaaslasel juhiloast koopia teha. Rendilepingu täitis X21 , kes kirjutas juhiloalt andmed, klient soovis autot rentida 3ks päevaks. Küsides kliendilt aadressi, tekkis viima sel pikk mõttepaus, siis ütles xxxx, maja numbriks ütles xx. Telefoninumbrit ei osanud peast öelda. X21 kirjutas numbri lepingusse oma telefonist ja nad allkirjastasid lepingu, kliendi allkirjale sel hetkel ta tähelepanu ei pööranud. Alles hiljem kahtluse tekkides sai aru, et tegemist on vale allkirjaga. Nad läksid auto Saab 9 -5, reg märk XXX XXX juurde, klient andis taskust 3200 krooni ning sai vastu dokumendid ja võtmed. Auto, mille väärtuseks hindas X21 60 000 krooni, pidi klient tagastama 01.09.2010 kella 13ks Tallinnas Männiku teel asuva kontori juures, kuid seda ei tehtud (I kd tl 215, 230-232). Tunnistaja X20 ütlused ja väljastatud dokumentide andmete väljatrükk Rahvastikuregistrist tõendavad, et X20 kaotas 2010.a kevadel juhiloa, kuid ei teatanud sellest Liiklusregistrisse (I kd tl 224-225, V kd tl 59). F otode järgi äratundmiseks esitamise protokollidest nähtub, et M. X21 tundis D.P`u ära kui isiku, kellega sõlmis 29.08.2010 sõiduki Saab, reg märk XXX XXX rendilepingu ni ng andis sõiduki üle ning seda, et D.M `t, R.H Kääpa`t egaX20`t ta ei tunne (I kd tl 235-246). Kriminaalmenetluse käigus selgitati välja, et nimetatud sõiduk Saab on registreeritud Leedu Vabariigis (II kd tl 45- 49). Põhja Ringkonnaprokuratuuri õigusabitaotluse alusel teostati Leedu Vabariigis mitmeid menetlustoiminguid, sh peeti sõiduk kinni, tagastati omanikule ja kuulati tunnistajana üle X22 (II kd tl 45-49, 177-215, III kd tl 3-5, 35-39, 54-62). Tunnistaja X22`e ütlused ja isikuandmete ankeet kinnitab, et 02.09.2010 saabusid kella 12 ajal autode müügiplatsile autoga Saab 9-5 kaks meest, kes tegid tunnistajale ettepaneku nimetatud auto, millega nad olid kohale sõitnud, ära osta, autol oli Eesti number. Tunnistaja leppis nendega hinnas kokku ning et veenduda, et auto pole varastatud, sõitsid nad riiklikku ettevõttesse Regitra, kus öeldi, et kõik on korras. Siis koostati ostumüügileping, mille müüja ja tunnistaja allkirjastasid, tunnistaja maksis 7700 litti, sai vastu sõiduki süütevõtme ja registreerimisdokumendid. Tunnistaja tegi ka koopia müüja isiklikust dokumendist, kus oli osutatud müüjaks D.M isikuandmed ja tema foto. Hiljem sai tunnistaja politseist teada, et auto oli Eestis kuulutatud tagaotsitavaks. Politseitöötajad pidasid auto kinni ja tagastasid selle seaduslikule valdajale Eestis, millega tekitasid X22ele varalist kahju (III kd tl 6-14, 35-39). Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja talle sõiduki Saab müünud isikuna ära küll R.H Kääpa, mis tõendab, et auto müüjatest pidi olema üks kaksikvendadest (III kd tl 15-25). Lisaks nõudis Leedu Vabariigi politsei riiklikust ettevõttest Regitra välja sõiduki Saab 9-5, XXX XXX registreerimisel esitatud originaaldokumendid sh. eestikeelse ostu-müügilepingu, mille kohaselt müüs X21 sõiduki Saab 9-5 X22`ele ja D.M juhiloa koopia, mis oli antud müügilepingu sõlmimisel isikut tõendavaks dokumendiks (III kd tl 39-47). Põhja Prefektuuri päring, PPA Kriminaalpolitseiosakonna vastus koos Leedust saabunud Sirene, Põhja Prefektuuri päring Maanteeameti Liiklusregistrile ja vastus koos sõiduki registridokumentidega tõendab, et M. X21 on sõiduki omanik ning et M. X21 teavitas registrit sõiduki Leedu Vabariiki viimisest ja Leedu numbrimärkidega tagastamisest ning sõidukile väljastati 05.03.2011 uus registreerimistunnistus ja registreerimismärgid (II kd tl 137-139,158-170). J.F ütles 29.06.2012 kahtlustatavana ülekuulamisel, et tema Saabist ja sellega toimunust ei tea midagi. Teab vaid, et D.P selle rentis ja sellega tegeles, J.F sellest mingit kasu ei saanud (V kd tl 22-26). 30.11.2012 andis J.F ütlusi, milles kinnitas, et ostu- müügilepingul, millega sõiduk leedukale müüdi, 14 1-15-4308 on tema enda, s.t J.F nimi. Sõiduki hinnaks oli vist 900 eurot, rohkem ei olnud see J.F arvates väärt. R.H oli neile Volvoga Leetu järele sõitnud ja sealt läksid nad Hollandisse (V kd -46). tl 42 R.H väitis 23.10.2013 kahtlustatavana ülekuulamisel, et D.P sõitis koos D.M ja SaabigaLeetu, R.H sõitis Volvoga Leetu neile järele. Nägi, et D.P sõitis Saabiga Leedus ringi, aga mis sest sai, tema ei teadvat . Volvoga sõitsid edasi Hollandisse. (VII kd tl 154-161) . 28.06.2012 oli R.H andnud ütlusi, et ta küll tunneb D.Put, kuid tema ei tea midagi Saabi kohta, tema ei ole kuskil kaasas olnud (V kd tl 1721). D.P`ule juhiluba väljastatud 25.11.2012 seisuga ei olnud (V kd tl 57). D.P`u poolt kahtlustatavana 23.11.2010 antud ütlustest nähtub, et idee masinad rentida pärines kas Tiidult või J.F lt. Temal juhiluba ei ole. J.F viis D.Pu Sakku ka kohale. D.P esitas jällegi Vi juhiloa, auto omanik vormistas rendilepingu. Talle anti üle Saab 9 -5 koos dokumentidega, sõitis paarsada meetrit, kus J.F teda ootas, J.F käskis D.Pul istuda Volvosse, ise istus J.F Saabi ning nad sõitsid Lasnamäele, kuhu masinad viisid. Saabi rentnikele andis D.P J.F või Tiidu telefoninumbri. Volvoga hakkas ringi sõitma R.H ja Saabiga J.F. Septembri esimestel päevadel kutsus J.F ta kaasa Leetu, kuna kaksikud olid D.Pule võlgu ja tal nagunii midagi paremat teha ei olnud, läks ta kaasa. Tema sõitis koos J.Fga Saabiga, R.H sõitis neile Volvoga järele, ootasid R.H Leedus. Kaunase autoturul pani J.F Saabi müüki, turul seda maha müüa ei õnnestunud, kuid J.F teadis ühte autohuvilist, kelle juurde platsile nad sõitsid ja kes Saabi ära ostis. Hinna määras J.F, kes räägib natuke vene keelt. Peale Saabi mahamüümist läksid nad reisima, kindlat sihtmärki neil ei olnud. Jõudsid Hollandisse, kus nad järgmisel päeval kinni peeti, neid kahtlustati röövis. Enne kinnipidamist läksid R.H ja J.Ftülli, R.H läks nende juurest minema, võimalik, et J.F läks liiga ülbeks. Peale vabanemist Hollandi politseist läks D.P J.Fga Saksamaale, J.F le saadeti raha ja ta sõitis koju ära, D.P jätkas esialgu koduteed jalgsi (V kd 9-12, 38-40). X21 sai oma sõiduki Leedu Vabariigi võimuesindajate käest 2011.a märtsis tagasi, kuid X21 pidi tasuma sõiduki parklatasu, Eestisse transportimise kulu, tõlkekulu, sõidukilt olid kadunud alumiinimumveljed ja autoraadio CD, samuti jäi X21il saamata renditulu, selles osas ongi X21 esitanud tsiviilhagi (I kd tl 257-262). Väljatrükkist 23.02.2011 portaalist www.auto24.ee sõidukite Saab 9-5 müügikuulutustest nähtub, et samaväärseid, 1998.a väljalaskeaastaga sõidukeid Saab 9-5 müüdi hinnaga 2850-3770 eurot (I kd tl 263-264). Selliselt R.H koos kaksikvenna J.Figa ja D.Puga lõi isikute grupis X21`ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, põhjustasid varalise kahju ning nende tegelikuks eesmärgiks oli sõidukit rentides see maha müüa saades seeläbi varalist kasu. Kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad kohtu arvates üheselt, et eelnimetatud kelmused on toimepandud isikute grupis st. kooskõlastatult ning ühise eesmärgi saavutamise nimel. Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega on J.F tunnistatud süüdi 22.07.2010, 23.07.2010, 15.08.2010, 26.08.2010, 29.08.2010 toimepandud kelmuse episoodides, D.P 26.08.2010, 29.08.2010 toimepandud kelmuse episoodides ja L.N 22.07.2010 toimepandud episoodis. Kohtuotsus on jõustunud 04.06.2015.a. Kaastäideviimine on kuriteokoosseisu ühine realiseerimine, s.t kooskõlastatud tegevus. Süütegu pannakse toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. KarS § 21 lg 2 lausest 1 tulenevalt vastutab üks isik ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Individuaalse teopanuse kaalukus võib sealjuures tuleneda ka süüteo ettevalmistavas staadiumis osutatud teopanustest. Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Süüteo kaastäideviija võib olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. Kõik isikud peavad tegusema ühtsest teoplaanist lähtuva tööplaani alusel. Mis puudutab R.H osalust nimetatud kelmuste toimepanemisel, siis seda ilmestavad asjaolud, et kannatanute X1a episoodis rentis sõiduki R.H-d ise, kannatanu X3 episoodis on tunnistanud nii R.H kui ka J.F, et sõiduk renditi Tiidu soovil, kuid J.F nimel. Ülejäänud episoodides, ühel korral rentis sõiduki J.F ja kahel korral D.P, kes esitas rentimisel X20 juhiloa. Kui kannatanu X3episoodis on R.H R.H tunnistanud ka sõiduki müümist, siis ülejäänud neljas grupis toime pandud episoodist nähtub ühtne skeem. Nimelt mõlemad kaksikvennad said enda kasutusse ühe renditud sõiduki, seejärel sõideti 15 1-15-4308 nende kahe sõidukiga koos Leetu, kus sõidukid siis võimalusel ka maha müüdi. Kohtul puudub igasugune kahtlus, et kaksikvennad olid üksteise tegudest ja sõidukite päritolust teadlikud. Esiteks kinnitavad D.Pu ja L.N i ütlused üheselt ka R.H rolli nimetatud kelmuste toimepanemisel. Lisaks on tõendatud X15 i ütlustega, et kui X15 ja X16 J.F ga 26.07.2010 ühendust ei saanud, kuid said ühenduse Tiiduga, hämas R.H telef onis, et ei tea, kus J.F on või siis jälle, et J.F on Lõuna -Eestis, kuigi tegelikult on lausa dokumentaalselt õigusabitaotluse raames edastatud dokumentidega tõendatud, et R.H ja J.F olid sel ajal juba kas koos Leedus või siis kohe jõudmas Leetu. Lisaks on tõendatud, et kasutades ära kaksikutele omast sarnasust, esinesid nad vastavalt vajadusele oma kaksikvennana, esitades teineteisele väljastatud dokumente ning võltsides allkirju. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd ka J.Fi isiku teopanus eesmärgi saavutamiseks oli oluline ja ta sai sellest olulisusest ka aru, kõik nimetatud isikud tegutsesid varalise kasu saamise eesmärgil, siis tuleb taolist käitumist hinnata kelmuse toimepanemisena grupis KarS § 209 lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p 4) mõttes. Edasi jätkas R.H kelmuste toimepanemist üksi. Kannatanu X23 OÜ episoodis: 16.09.2010 andis XX`le X23 OÜ neljaks päevaks rendile sõiduki Volvo S80, reg märk XXX XXX, sõidukit võis lepingu kohaselt kasutada Eestis, teise juhi õigust sõiduki kasutamiseks V. Kääpa ei taotlenud (I kd tl 108 -111). Sõiduki rentimisel esitas Valeri Kääpa oma ID kaardi ja juhiloa (I kd tl 112). X23 OÜ esindaja X24 avaldusest ja X24 poolt antud ütlustest nähtub, et 15.09.2010 helistas noorem meesterahvas numbrilt xxxxxxxx OÜ X23 esindajale X24le ja avaldas soovi rentida sõiduauto, lepiti kokku, et selleks saab Volvo S80, tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx. Sõidukile läks 16.09.2010 Ta llinnas, xxxx juurde järele XX, kes ei olnud eelmisel päeval helistanud isikuks, XX rentis 4ks päevaks sõiduki Volvo S80, mille pidi 20.09.2010 kell 12 tagastama, kuid ei teinud seda. Sõidukile oli paigaldatud GPS, kontrollides 17.09.2010 sõiduki asukohta, selgus, et auto lahkus Eestist 16.09.2010 Ikla piiripunkti kaudu. Ta helistas XXle, kes väitis imestaval häälel, et kas tõesti ei tohi Eestist välja sõita ja lubas 17.09.10 õhtuks Eestis tagasi olla. Kuid sõiduk ei jõudnud Eestisse tagasi, mistõttu tellis X24 , et näha, kus sõiduk asub ning tuvastas, et see on Leedus. Ta helistas veel XXle ja tuletas meelde, et sõiduk peab 2 tunni pärast tagasi olema, kas ta jõuab täpselt, XX lubas tagasi helistada, kuid ei teinud seda ja kõnedele enam ei vastanud. Kui X24 helistas teiselt numbrilt, võttis kõne vastu, kuid teeskles siis, et ei kuule. 21.09.2010 helistas X24 töökaaslane XXle ja küsis auto kohta, XX vastas, et ei ole veel Eestis, saabub mõne tunni pärast, siis nad räägivad. Rohkem suhtlust ei olnud, kuni ühel päeval helistas XX ja ütles, et poeg võttis talt auto ära. X24 sõitis 21.09.2010 õhtul Leetu, et tuvastada sõiduki asukoht. GPSi abil tuvastati sõiduki asukoht, X24peatas selle 22.09.2010 Kaunases ja selgus, et sõiduk on R.H Kääpa poolt Kaunase autoturul maha müüdud, misjärel pöördusid X24ja sõiduki uus omanik X26 kohaliku politsei poole, sõiduk Volvo S80 arestiti. Sõiduki väärtuseks hindas X24 70000-800000 krooni (I kd tl 127, 121-124, 154-155). Sõiduki päevikust nähtub, et 16.09.2010 kell 1 2:33 startis sõiduk Tallinnas, xx xx juurest ja sõitis xxxx juurde, kell 13:10 s õitis sealt edasi xxxx juurde, se alt sõitis kell 13:35 xxxx juurde, kust omakorda kell 13:52 sõideti x xxx juurde ning kell 14:09 starditi xxx juurest, jõuti Pärnumaale, kell 17:44 jõudis sõiduk Ikla piiripunkti ning kell 20:27 peatus sõiduk juba Leedus, kus sõitis edasi Kaunasesse . Eeltoodust nähtub, et XX võttis Tallinna kesklinnas auto peale oma pojad R.H Kääpa jaX25 ning mõne aja pärast asusid nad nimetatud sõidukiga samal päeval, s.o 1 6.09.2010 teele Leedu Vabariiki. Väljatrükk X38`i poolt e-maili teel saadetud kaaskirjast, X38`i ja X23 OÜ vahel sõlmitud vara tasuta kasutamise lepingust tõendab, et X38 edastas kriminaalmenetlejale 11.07.2012 01.08.2010 sõlmitud lepingu, tõendamaks temale kuuluva vara tasuta kasutada andmist OÜ -le X23 ning et lepingus on sätestatud OÜ X23 poolne kahju hüvitamise kohustus lepingu eseme kadumisel (I kd tl 150 -153). Äriregistri andmete väljatrükk OÜ X23 kohta tõendab, et X38 oli kuni 28.12.2012 OÜ X23 juhatuse liige ning X24on alates 28.12.2012 juhatuse liige (I kd tl 157- 161). OÜ X23 ei soovi tsiviilhagi esitada (I kd tl 162). Jälitustoimingute alusel koostatud jälitusprotokollidega on tõendatud, et 15.09.2010 kell 18:42:55 16 1-15-4308 helistati numbrilt xxxxxxxx , mis asus Mustakivi mobiilside masti tööpiirkonnas, X24le numbrile xxxxxxx. 16.09.2010 kell 11:53:37 helistati abonentnumbrilt xxxxxxx, millise numbri kasutajaks on end tunnistanud XX, Hobujaama masti piirkonnast X24 le, eelmisel õhtul oli XX suhelnud numbriga xxxxxxx, millist kasutas X
  6. 16.09.2010 hommikust saati helistas XX väga tihedalt numbriga xxxxxxx, mida teadupärast kasutas R.H Kääpa. Samas IMEi koodiga telefonis, mida R.H Kääpa kasutas numbriga xxxxxxx, kasutati ka numbrit xxxxxxxx. Lisaks nähtub nendest protokollidest, et R.H Kääpa kasutas mitut telefoni ja väga erinevaid abonentnumbreid (IV kd tl 177 -181). Põhja Ringkonnaprokuratuuri õigusabitaotluse alusel teostati Leedus erinevaid menetlustoiminguid ning nimetatud sõiduki koos dokumentidega andis X26 politseivalvega parklasse (II kd tl 177-215, III kd tl 63-65, 66-76, 77-87). Tunnistajana X39e ülekuulamisprotokolli kohaselt märkas ta koos abikaasaga 18.09.2010 Kaunase autoturu väljapääsu juures Eesti numbrimärkidega sõidukit Volvo S80, müüja rääkis vene keelt vaevaliselt ja seosetult, auto madal hind tekitas kahtlusi, kuid nad kontrollisid sõiduki tausta Regitras ja ostsid selle 6000 liti eest. 22.09.2010 helistas naine ja teatas, et auto oli varastatud ja auto peeti kinni (III kd tl 137-144). Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis X39 D.M ja R.H Kääpa ära isikuna, kes müüs talle Volvo S80 (III kd tl 123-136). Päring Maanteeameti Liiklusregistrile ja vastus koos sõiduki registridokumentidega tõendab, et sõiduki Volvo S80, Tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxx, reg märk XXX XXX omanik oli X38, kasutaja OÜ X23, sõiduk kustutati registrist Leedust saabunud teate alusel 11.10.2010 (II kd tl 137-139, 171-176). Sõiduki omanik X26 (II kd tl 55-57), kelle ütlustest nähtub, et ta ostis 18.09.2010 Kaunase autoturu väljapääsu juurest koos abikaasaga Eesti numbrimärkidega sõiduki Volvo S80, autot müüsid 2 meesterahvast, kellega leppis kokku hinnas 2000 eurot, läksid RE Regitra osakonda, registritöötajate sõnul oli kõik korras, tunnistaja ostis auto R.H Kääpa`lt ja registreeris auto. 22.09.2010 tulid tema juurde 2 Eesti kodanikku ja ütlesid, et see ostetud auto on neilt varastatud, siis suundusid nad politseisse (III kd tl 96108). Fotode järgi äratundmiseks esitamisel tundis X26 nii R.H kui D.M är a isikuna, kes talle Volvo müüs (III kd tl 109-122). Kaunase Linna Ringkonnaprokuratuuri 10.10.2011 määrusega kriminaalasja nr 26-1-01292- 10 otsustati rahuldada sõiduki heauskse omaniku X26 taotlus talle sõiduki tagastamiseks. Nimetatuga tekitati OÜ-le X23 varalist kahju (I kd tl 165-172 ). Samuti kuulati tunnistajana Leedu Vabariigi politseis üle X24, kes kinnitas, et andis sõiduki Volvo S80 XX`le rendile, kui sõidukit ei tag astatud ja telefoni teel XX`ga ühendust ei saanud, tegi GPSi abil kindlaks, et sõiduk asub Kaunases, leidsid selle Kaunase turult (III kd tl 88-95). XX on kahtlustatavana 27.06.2013 tunnistanud, et auto Volvo oli välja valinud R.H, XX läks 16.09.2010 kohale rendifirmasse ja rentis Volvo, lepingut ei pidanud ta vajalikuks läbi lugeda. Ta saiTiiduga Tallinna kesklinnas kokku, R.H istus rooli, XX võttis alkohoolsed joogid ja hakkas jooma, kaasa tuli ka poeg X25 . Nad jõudsid Leetu, XX eesmärk oli käia baarides ja kohvikutes, tema tarvitas alkoholi, ühel hetkel Tiiduga kohtudes ütles viimane, et oli renditud sõiduki maha müünud (V kd tl 1-3, 14-16, 65-68).Tunnistaja X25 poolt antud ütlustest nähtub, et kuna R.H ei julgenud ise enam enda nimelt autot rentida, rentis auto isa selle enda nimel. R.H kartis seda, sest kartis pätte, kellele ta oli võlgu olnud. R.H soovitas isale, kust rentida, masinaks oli Volvo. Kui isa käis masinal järel, oli X25 koos Tiiduga Tallinna kesklinnas. Asusid peale auto rentimist Leetu teele, Leedus ei olnud X25 kogu aeg Tiiduga, ta käis ringi. Kuid käis koos Tiiduga ka autoturul, mõtlesid niisama autosid vaatamata minna. Mingi hetk ütles R.H, et kuna neil raha ei ole, müüme auto maha. X25il sõnaõigust ei olnud, isa manitses väidetavalt, et pole mõtet. R.H pani auto siiski müüki ja see osteti paari tunniga ära. X25 ei tea, kuidas Volvo Tiidu nimele sai. Leedus olles helistas isale Volvo omanik ja küsis, millal tagasi tulevad. Tiidul oli palju erinevaid telefoninumbreid, ta vahetas neid, kuna inimesed olevat teda tüüdanud (V kd tl 5 8). - 14.10.2010 tunnistas R.H Kääpa ülekuulamisel, et tema isa oli alkoholi tarvitanud, nad läksid lihtsalt kolmekesi Leetu, isa tahtis Leedus pidu panna. Tiidul oli seal vaja ajada musta äri. Neil ei olnud kavatsust isa poolt renditud autot maha müüa, ta ei teadnudki, et tegemist oli renditud masinaga. Ta ise pani sellele Leedus ARKi juures sildi külge ja müüs selle maha (IV kd tl 242-247). 28.06.2012 tunnistas R.H, et isa rentis Volvo, kuid R.H müüs selle isa selja taga maha, isa midagi ei teadnud (V -21). kd tl 17 Selliselt R.H lõi OÜ X23 esindajale X24`le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, põhjustas varalise kahju 17 1-15-4308 ning tema tegelikuks eesmärgiks oli oma isa nimel renditud sõiduk maha müüa saades seeläbi varalist kasu. Kannatanu X27`i episoodis võttis R.H rendile sõiduki Mazda 626, reg märk XXX XXX Leedu Vabariigis, Vilniuse linnas. X27`i poolt antud ütlustest nähtub, et ta tegeleb Leedus Vilniuse linnas sõidukite rentimisega, talle helistati 19.09.2010 numbrilt xxxxxxxx ja avaldati soovi rentida sõiduk. Nad leppisid kokku kohtumispaiga Vilniuses, xxxx, kuhu kohtumisele X27`iga ilmus 2 nooremat ja 1 vanem mees. Temaga suhtles vene keeles kõige vanem mees, kes avaldas soovi rentida sõiduk üheks või maksimum kaheks päevaks. Kui X27 soovis näha isik ut tõendavat dokumenti, käskis vanem mees ühel noor emal enda dokumendi anda, sealt pani ta R.H Kääpa dokumendi numbri kirja ning maksis X27`ile sularahas 250 litti. Mehed said X27`ile kuuluva sõiduki Mazda 626 Leedu Vabariigi riikliku registreerimismärgig a XXX XXX koos sõiduki registreerimistunnistuse, tehnilise ülevaatuse kaardi ja kindlustuspoliisiga, sõiduki tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kirjalikku lepingut nad ei sõlminud. Sõidukit ei tagastatud, X27`i telefonikõn edele ega SMSidele ei vastatud (II kd tl 2124). Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll tõendab, et X27 tundis XX ära kui isiku, kes temaga suhtles, R.H Kääpa ja X25 kui isikud, kes olid koos XXga (II kd tl 25-30). Nimetatud sõiduki sai X27 Eestis tagasi, Nimelt X11, kellelt oli eelnevalt renditud X1le kuuluv BMW, nägi 2010.a sügisel Suur Ameerika tn tanklas enda arvates juhuslikult R.H Kääpat sõidukiga Mazda. Kui X11 ütles, et soovib autot, s.o BMWd tagasi, vastati talle, et tema on hoopis J.F, kes oli kellegagi koos, isikud lahkusid ja jätsid sõiduki maha. X11 helistas X1le, kes palus selle X33i territooriumile toimetada, nii X11 tegigi. X1 andis 04.11.2010 Põhja Prefektuuri esindajale sõiduki Mazda 62- 6, Leedu Vabariigi reg märgiga XXX XXX koos selles olnud esemete ja dokumentidega üle (II kd tl 1,I kd tl 80-83). Esemed, mis olid sõidukis Mazda 626, Leedu Vabariigi reg märk XXX XXX sel ajal, kui T. Kääpa ja X25 selle I. X11`it nähes maha jätsid, on asitõendina vaadeldud, muuhulgas oli autos täitmata sõiduki müügilepingu blankett, eestikeelne volikiri 18.09.2010 kuupäevaga R.H Kääpale X27`i poolt, tühi volikirja blankett sõiduki kasutamiseks, paberileht mitmete sõidukite markide, telefoninumbrite ja hindadega, sh X66 number ko os märkega Volvo S802000 3500 (II kd tl 2-18). 16.11.2010 anti X27`ile sõiduk Mazda 626, Leedu Vabariigi registreerimismärk XXX XXX vastutavale hoiule (II kd tl 34-36). X27 ütles Põhja Prefektuuris ülekuulamisel, et tema ei ole seda volikirja kirjutanud (II kd tl 21-24). Eestikeelse volikirja kohaselt volitas 18.09.2010 Leedus, Vilniuses X27, aadress Vilnius, xxxxx talle kuuluvat sõidukit Mazda 626, VIN -kood xxxxxxxxxxxxxxxx, riiklik registreerimismärk XXX XXX, registreerimistunnistuse number xxxxxxxx kasutama R.H Kääpa`t, aadress xxxx, Tallinn, juhiloa number xxxxxxx. X27`ilt võeti allkirjaproovid, EKEI ekspertiisiaktist nr 11E- DK0031 nähtub, et eksperdiarvamuse kohaselt ei ole X27 volikirjas olevat allkirja tõenäoliselt kirjutanud, esineb viiteid, et allkiri võib olla kirjutatud R.H Kääpa poolt (II kd tl 31 -33, 123-133). Kahtlustatav XX ütlusest nähtuvalt oli Tiidul mingi telefoninumber, ta teadis kedagi, kellel auto oli, bussiga ei olnud R.H nõus tulema. R.H vene keelt hästi ei räägi, seetõttu vist tema, s.t XX helistas Tiidu antud numbril, nad sõitsid mingisse linna selle mehega kohtuma. Meesterahvas, kellelt R.H tahtis sõidukit rentida, küsis isikut tõendavat dokumenti. XX ei tahtnud autot rentida, tema oli vaid tõlk ja ta käskis Tiidul oma dokumendi anda. Raha oli Tiidul, tema ka maksis sõiduki eest ja nad hakkasid leeduka Mazdaga koju sõitma. XX väitis, et tema käskis Tiidul sõiduki tagasi viia (V kd tl 1 -3, 14-16, 65-68). Tunnistaja X25 ütlustest nähtub, et peale Volvo mahamüümist ütles R.H , et tal on olemas üks number, kust masina saab. Eraisik andis neile auto, R.H kirjutas mingi kviitungi. X25 ei tea, mida omanikuga kokku lepiti, omanikuga rääkisid R.H ja isa, tema oli eemal. R.H pidi auto tagasi viima, kuid mingil hetkel see viibis, nad sõitsid tagasi Eestisse, kus see jäi X25ist ja J.Fst Neste tanklasse. Nende juurde tuli üks mees nimega I rääkima, kes võttis sõidukil võtmed eest, mees ütles kellelgi telefoni teel, et sai poisid kätte, X25 ja J.F jooksid minema. J.F sõitis Mazdaga, kuna X25il oli vaja mingile objektile minna, R.H ei viitsinud teda ära viia (V kd tl 5 8). - Kahtlustatav R.H Kääpa ütles 14.11.2010, et kui oli Leedus Volvo S80 maha müünud, rentis sealt tagasitulekuks Mazda, kavatses selle tagasi viia. Plaan oli korraks Eestis ära käia ning see tagasi viia, kuid masin varastati Eestis ära, see toimus Neste tanklas, J.F ja X25i juurde tuli 18 1-15-4308 üks tüüp, kellele R.H võlgu oli, tüüp hakkas inimesi juurde kutsuma, J.F ja X25 jooksid seepeale minema. Rendilepingut omanikuga R.H ei saanudki, omanik kirjutas andmed üles ja ütles, et võib autot nädal kuni kaks kasutada. J.F ja X25 ei teadnud, et masin renditud oli. Mazda kasutamiseks sai enda kätte auto kindlustuse ja tehnilise passi, saimuti volikirja, ei tea, mis keeles volikiri kirjutaud oli. Omakäeliselt ei ole tema Mazdale volikirja kirjutanud, võimalik, et keegi tegi seda tema eest. Tal on üldse väga erinevad käekirjad (IV kd tl 242 -247). 28.06.2012 tunnistas R.H Kääpa, et tema rentis Mazda, isa oli niisama kaasas, tema ei teadnud asjast midagi. Tüüp, kes masina rendile andis, kirjutas käsitsi eestikeelsele blanketile volikirja ja allkirjastas. Temal oli kavatsus masin tagasi viia, kuid andis selle kasutada J.Fle, kes selle kuhugi maha jättis, misjärel sai politsei selle enda valdusesse (V kd tl 17- 21). 23.10.2013 rääkis R.H Kääpa, et isa helistas tema palvelX27 `ile, kellelt võtsid auto paariks päevaks, R.H andis oma juhiloa X27`ile, kirjalikku lepingut ei sõlminud, plaan oli see auto maha müüa, andis selle Eestis J.Fle kasutada, X11 sai J.F käest selle auto kätte (VII kd tl 154-161). Selliselt R.H R.H lõi X27ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, põhjustas varalise ka hju ning tema tegelikuks eesmärgiks oli oma isa nimel renditud sõiduk maha müüa saades seeläbi varalist kasu. Kannatanu OÜ X9 episoodis 02.10.2012 kella 16:00 paiku sõlmisid OÜ X9 esindaja X31 ja R.H (endise nimega Kääpa), kes esitas ID kaardi nr xxxxxxxxx, rendilepingu nr xxxxxxxx, mille kohaselt sai süüdistatav kuni 10.10.2012 kell 17:00 rendile sõiduki Volkswagen Phaeton, tehasetähis (VIN-kood) xxxxxxxxxxxxxxxxxx , riiklik registreerimismärk XXX X XX (51-54). OÜ X9 kodulehelt tehtud väljatrükk tõendab, et X9 OÜ rendib sõidukeid välja X40 kaubamärgi alt (VII kd tl 123). X31`i avaldustest ja arvetest ning kannatanu X9 OÜ esindaja X31 `i ütlustest nähtub, et 2012.a septembris helistati numbrilt xxxxxxxx OÜ X9numbrile xxxxxxxx, mis oli suunatud X31`i numbrile xxxxxxx ja küsiti, kas sõiduk Lexus on vaba. OÜ X9 poolt välja renditavate sõidukite kohta on info üleval internetiaadressil xxxx Kuna Lexus oli kinni, küsiti, kas neil on Mercedes- Benz või BMW marki sõidukeid, kuna neid marke ei olnud, pakkus X31 välja Volkswagen Phaetoni. Seda autot soovis helistaja rentida kaheksa päevaks ja lubas lepingut sõlmima minna samal päeval, kuid ei teinud seda.
  7. või 02.10.2010 helistas sama isik uuesti ning avaldas soovi rentida sõiduk Volkswagen Phaeton 8ks päevaks. Rendilepingut sõlmima ilmus nimetatud isik, kelleks osutus R.H Kääpa, tund aega kokkulepitust varem. R.H Kääpa esitas enda ID -kaardi, ütles sidevahendiks telefoninumbri xxxxxxxx ja elukohaks xxxx, Tallinn. Juhiloa väitis R.H Kääpa olevat Tartus. M. X31 andis sõiduki Volkswagen Phaeton, riiklik registreerimismärk XXX XXX, tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx koos selle registreerimistunnistusega peale rendilepingu nr xxxxx sõlmimist R.H Kääpa valdusesse, Kääpa tasus arve nr alusel sularahas renditasu 280 eurot (päev 35 eurot) ning tagatisraha 100 eurot. Sõiduki pidi R.H Kääpa tagastama 10.10.2012 kell 17:00, ent ei tagastanud. M. X31 helistas 10.10.2012 Kääpa`le, kes tegi ettepaneku pikendada telefoni teel lepingut veel kaheksaks päevaks ning ilmus X31i soovil OÜ X9 kontorisse, nad allkirjastasid uue lepingu nr xxxxx, sõiduki kohustus T. Kääpa tagastama 18.10.2012 kell 17:00 ja tasus ühtlasi arve nr xxxxxx alusel sularahas 240 eurot. 18.10.2012 ei tagastanud R.H Kääpa sõidukit, väitis X31ile, kui viimane helistas, et ei viibi Tallinnas ning avaldas soovi pikendada lepingut
  8. oktoobrini, ühtlasi palus T. Kääpa saata arve talle e-postiga, lubades arve tasuda ülekandega. T. Kääpa helistas millalgi ja soovis veelkord lepingut pikendada, kui M. X31 palus saata tõendid selle kohta, et sõiduk on alles. T. Kääpa seda ei teinud ning jätkas lubaduste andmist, et tagastab sõiduki peatselt (VII kd tl 45,49-50, 58-66, 105-107). E-kirjavahetuse ja 18.10.2012 arvest nähtub, et arve summas 330 eurot saadeti R.H Kääpa`le 23.10.2012 (VII kd tl 120-122). Kuid seda arvet R.H Kääpa ei tasunud, sõidukit ei tagastanud, telefonid olid välja lülitatud, ka SMSile ei reageeritud. Mõned päevad hiljem helistas R.H Kääpa ja palus lepingut veelkord pikendada, samas väitis, et ei saa OÜ X9 kontorisse tulla, kuna viibib Lõuna -Eestis. M. X31 palus siis sõidukist fotod teha ja endale saata, et veenduda sõiduki olemasolus, kuid fotosid T. Kääpa ei saatnud. 28.10.2012 saatis T. Kääpa sõnumi, lubades sõiduki tagastada 31.10.
  9. 31.10.2012 kirjutas, et tagastab sõiduki 05.11.2012, kuid seda ei juhtunud. X31 esitas ka e-kirjavahetuse R.H Kääpa`ga, millest nähtub, et R.H Kääpa jagas lubadusi auto tagas tada ja kohapeal maksta ning keelitas mitte midagi ette võtma (VII kd 19 1-15-4308 tl 117-119). X9 OÜ äriregistri andmete väljatrükist nähtub, et X31 omab juhatuse liikmena äriühingu esindusõigust (VII kd tl 94). Sõiduki andmete väljatrükist X -teest nähtub, et sõiduki Volkswagen Phaeton, reg märk XXX XXX omanikuks oli sel ajal DNB Pank, vastutavaks kasutajaks on X41, kasutajaks X
  10. Sõiduk kuulutati politsei poolt 28.11.2012 tagaotsitavaks (VII kd tl 116). Tunnistajana üle kuulatud X41 väitel, mida on kinnitanud ka M. X31, oli nimetatud sõiduki saanud X41 06.10.2011 AS- ga DnB Nord Liising sõlmitud kapitalirendi liisingulepingu nrxxxxx alusel enda valdusesse ning andnud selle 2012.a suve lõpupoole omavahelise suulise lepingu alusel oma tuttava X31`i valdusesse, kuna ei vajanud ise enam nimetatud sõidukit. Vastastikusel kokkuleppel hakkas liisingulepingu lõppemisel sõiduki väljaostmisest huvitatud OÜ X9 esindaja M. X31, kes soovis hakata sõidukit äriühingu poolt tasu eest välja rentima, tasuma liisingulepingust tulenevaid liisingumakseid (VII kd tl 97-99). X41 esitas ülekuulamisprotokolli lisana sõiduki liisingulepingu koos selle lisaks oleva maksegraafikuga, mille kohaselt oli sõiduki Volkswagen Phaeton maksumuseks 06.11.2011 9300 eurot (VII kd tl 100-103). Portaalist www.auto24.ee sõidukite VW Phaeton müügikuulutuste väljatrükist nähtub, et analoogseid sõidukeid müüdi 2013.a kevadel keskmiselt hinnaga 12 000 eurot (VII kd tl 108-11). Päring AS-i DnB Pank ja vastus tõendab, et AS DnB Pank on alates 2013.a teadlik, et sõidukit hakkas kasutama X31 M. , kes andis selle kasutada ka R.H-le . Liisinguleping on enne tähtaegselt lõpetatud, X41`ga on sõlmitud kokkulepe võlgnevuse ajatamiseks (VIII kd tl 59-65). X41 on volitanud X31`it esitama kriminaalasjas tsiviilhagi (VII kd tl 95-96). Kriminaalmenetluse käigus on seoses sõiduki rahvusvahelise tagaotsimisega selgunud, et sõiduk Volkswagen Phaeton, tehasetähis xxxxxxxxxxxx peeti Saksamaal selle registreerimisel X42i poolt kinni ja arestiti. X42i väitis, et ostis selle 12.04.2013 Bremenis ja esitas sõiduki ostu -müügilepingu, millest nähtub, et müüjaks on märgitud D X31 (VII kd tl 124-129). B. X42 on kirjeldanud sõiduki müüjat u 50 -aastase meesterahvana, kes oli 180 cm pikk, tugeva kehaehitusega, õhukeste tumedate juuste ja ümmarguse näoga ja kes rääkis saksa keelt Ida-Euroopa aktsendiga (VII kd tl 134-137). Saksamaa Liitvabariigi võimud andsid sõiduki peale selle ajutist kinnipidamist ja arestimist B. X42`ile tagasi, leides, et viimane on heauskne omanik (VII kd tl 130-133). Riigiprokuratuuri 31.10.2013.a kaaskiri koos teatega tõendab, et 30.10.2013 leiti Volkswagen Phaeton, VIN xxxxxxxxxxxxxxxx, r/n XXX XXX, kinnipidamise hetkel oli see X43valduses, kandis Saksamaa registreerimisnumbreid (VIII kd tl 2). 18.10.2013 ostis Poola kodanik X43 sõiduki Volkswagen Phaeton, VIN xxxxxxxxxxxxxx Saksamaal X42 ´ilt (VIII kd tl 15-34). Nimetatuga tekitati varalist kahju OÜ -le X9, kuna OÜ X9 juhatuse liige M. X31 tasus X41 eest liisingumakseid teadmisega, et liisingulepingu lõppemisel on võimalik sõiduk jääkväärtusega AS-lt DnB Nord Liising X41`ga sõlmitud kokkuleppe alusel välja osta. OÜ X9 tasus sõidukit eest nii X41le, kes liisingumaksed ise pangale tasus, samuti tasus OÜ X9 otse liisinguandjale. M. X31`i kaaskiri koos maksekorraldusega tõendab OÜ X9 poolt AS-le DnB Pank 13.09.2012 arve tasumist sumas 364.12 eurot (VIII kd tl 5758). Harju Maakohtu 19.11.2012 määrusest nähtub, et Sirene büroolt laekunud teate kohaselt viibis süüdistatav 26.10.2012 aadressil xxxx, Saksamaal, kus ta peeti kinni juhtimisõiguseta juhtimises.31.10.2016 teatas süüdistatav kohtule, et viibib Soomes tööl (VII kd tl 201-204). X31ile väitis R.H Kääpa aga, et oli sel ajal Lõuna -Eestis ja seepärast ei saa OÜ X9 kontorise tulla. 03.04.2013 R.H Kääpa end OÜ -t X9 auto väljapetmises süüdi ei tunnistanud. Tema sissetulek lubas 2012.a oktoobris autot rentida, millisest sissetulekust aga jutt, R.H täpsemalt rääkida ei soovinud. Tahtis rentida paremat mugavamat autot, kuna töötas ehitajana, selleks oli vaja autot. Ta valis kesklinnast leitud rendifirmast Volkswagen Phaetoni, sõlmis rendilepingu, esialgu 8ks päevaks, aga vahepeal mõtles juba, et 10ks päevaks, seetõttu ise rendileandjale ei helistanud, viimane helistas talle. Nad sõlmisid uue lepingu 10ks päevaks, selle 10 päeva jooksul otsustas Saksamaale minna. Läks Saksamaale üksinda nii puhkama kui töötama, elas kuni
  11. detsembrini ühes Hamburgi hostelis. Saksamaale sõites varastati Leedus rahak X1 ära, raha enam ei olnud, politseisse ei pöördunud. Leedust helistas rendileandjale ja palus veel lepingut pikendada, rendileandja palus autost fotod teha, aga tal ei olnud fotoaparaati. Saksamaal hakkas mitteametlikult töötama. Lubas raha paari nädala jooksul auto eest üle kanda, kuid raha ei saanud, sest töötasu ei makstud. Novembri keskel varastati Saksamaal auto 20 1-15-4308 ära, läks reede õhtul xxxx tänaval asuvasse ööklubisse, oli kuni hommikuni ööklubis, auto jättis kõrvaltänavale, hommikul autot enam ei olnud, ka ei olnud Tiidul enam taskus autovõtmeid, millest järeldas, et ilmselt unustas võtmed autosse koos tehnilise passiga. Autovargusest politseile ei teatanud, kuna ei oska ühtegi keelt nii hästi, et saaks ära rääkida, mis juhtus. Ei mäleta, kas rendileandjale auto vargusest teatas. Detsembris võttis saksa politsei kinni ja ta anti Eestile üle. Saksamaal oli täpselt nii palju raha, et hosteli eest maksta ja süüa osta, rendi maksmiseks raha ei olnud. Lepingus märgitud number xxxxxxx oli tema kasutuses, number xxxxxxx kuulub ühele tema tuttavale, kelle numbrilt ka vahest helistas, ei soovi tuttava nime avaldada (VII kd tl 67-71, 154-161). 23.10.2013 rääkis R.H Kääpa kahtlustatavana ülekuulamisel, et Volkswagen varastati Hamburgis ära, ta pidi seal juhutöid tegema. Ööklubis varastati tema rahak X1 ära ja ööklubist tulles avastas, et ka auto oli ära varastatud, kui ta ise ööklubis oli, aga Saksamaal ta politseisse ei pöördunud, selleks ei oska piisavalt inglise keelt. Kui sõiduk ära varastati, oli juhipoolne lukk oli terve (VII kd tl 67-71, 154-161). Süüdistatav on andnud vastuolulisi ütlusi erinevatele isikutele ja asutustele selle kohta, kus ta viibis 2012 aasta oktoobri lõpus. Samuti on ta ühel ülekuulamisel väitnud, et rahakX1 varastati temalt Leedus ja teisel Saksamaal. R.H ei teatanud tema poolt renditud auto vargusest ei politseile, väites, et tal ei olnud selleks piisavat keeleoskust, ega ka omanikule. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on vastuolulised ja ka eluliselt mitte usutavad. Kui sõiduk oleks tõesti temalt Saksamaal varastatud, siis oleks ta sellest ka teada andnud. Tal oli sõlmitud selle sõiduki kasutamiseks rendileping enda nimelt, seega puudub võimalus, et sõiduki saatust temalt küsima ei hakata. Seega eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et R.H rentis nimetatud Volkswageni kindla sooviga see hiljem välismaal maha müüa ja see tal ka ilmselt õnnestus. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et R.H Kääpa peeti kahtlustatuna arvukates kelmuse episoodides kinni 13.11.2010 kinni ja temalt võeti kinnipidamisel ära mitmed esemed (IV kd tl 237241), mida on ka asitõendina vaadeldud. Nimelt R.H Kääpa juurest leiti 9 SIM kaarti ning 7 SIM-kaardi ümbrist ning mitu mobiiltelefoni. Samuti leiti märkmik ja sülearvuti ning erinevaid reisimist tõendavaid pileteid, nt 22.08.2010 on D.M reisinud Vilniusest Riiga. Samuti leiti R.H Kääpa nimele väljastatud lennupiletid Vilnius-Riia, Riia-Tallinn, samuti Amsterdam-Riia 10.09.2010 kuupäevaga. Tema kasutuses olnud mobiiltelefonide SIM-surfist nähtub, et 30.08.2010 jõudis R.H Kääpa Lätti ja 31.08.2010 Leetu, 31.08.2010 ja 02.09.2010 on keegi V tundnud huvi, kuhu R.H kadunud on ja millal Vilniusesse jõuab. R.H Kääpa märkmiku sisu tõendab veel ka seda, et autosid, mida rentida, otsiti väga intensiivselt, märkmikku on märgitud mitmed autode rentimisega seotud äriühingute nimed koos telefoninumbritega, nt X44, X48 OÜX45, X46, X47 –xxxxxxx X68; X67 xxxxxxx, X 49, X50, X51 , X52 307 Peugeot nädal 2100 kr,X53, Rent, X54 Toyota Land Cruiser 2500, Mercedes-Benz E klass 2650 päev, Audi A8 xxxxxxxx, X55C180, Audi A4, Mercedes xxxxxxx, MP X56 xxxxxxx, X57 BMW X5, E klass (V kd tl 9-12, 38-40). Peale selle on R.H-le esitatud süüdistus kuues tänavakivide, mulla ja killustiku jms pakkumisega seotud episoodis, mis on toime pandud avalikkuse poole pöördudes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt episoodides, kus kannatanudeks olid X6 , X4, X5, X8, X7 ja X10 registreeris R.H ajalehes või internetilehekülgedel tänavakivide, mulla ja killustiku müügikuulutusi, pöördudes sel viisil avalikkuse poole, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 5 järgi. Kahtlustatav R.H on peale esialgset ütluste andmisest keeldumist 23.10.2013 toimunud ülekuulamisel tunnistanud, et pettis isikuid, kuna töö oli otsa saanud ja raha ei olnud (VII kd tl 1-4, 811, 141-149, 154-161). X10 episoodis ta oma süüd ei tunnistanud, vaid selgitas, et tegemist on makserakustega (VIII kd tl 52-53). Lisaks sellele kinnitavad süüdistatava süüd järgmised kirjalikud materjalid. 21 1-15-4308 Nimelt kannatanu X6`i episoodis avaldas R.H 17.08.2012 ajalehes „Viimsi Teataja“ kuulutuse tänavakivide müügi ja paigaldustööde, samuti haljastustööde ning aedade ehituse kohta kontakttelefoniga xxxxxxxxx. X6`i 25.09.2012 esitatud avaldus e ja antud ütluste kohaselt helistas ta nimetatud telefoninumbril, objektil käidi mõõdistamas, 28.08.2012 esitati hinnapakkumine ning telefoni teel lepiti kokku, et töi d hakatakse teostama 06.09.
  12. 04.09.2012 esitas X28 OÜ arve 81 kivide eest summas 1060 eurot ja arve 83 killustiku ning liiva eest summas 910 eurot, mille X6 samal päeval tasus. 06.09.2012 keegi tööle ei ilmunud. Kontakti X28 OÜ esindajaga saada ei õnnestunud (VI kd tl 222-224, 21). X6`i poolt avalduse lisana esitatud e-maili vahetuse ning e-maili teel esitatud arvete väljatrükk, maksekorraldused tõendavad, et 28.08.2012 saadeti e-maili aadressilt xxxx M nimelt X6`i e-maili aadressile xxxx hinnapakkumine erinevatele tänava -, äärekividele, killustikule, liivale, pinnase äraveole, transpordile jms, millele on alla kirjutatud X58 ja telefoninumber xxxxxxxxx ning esitati X28 OÜ nimelt arve nr 81 kokku summas 1060 eurot ja arve nr 83 kokku summas 910 eurot, millised arved X6 tasus 04.09.2012 enda AS-i Swedbank kontolt nr xxxxxxxxxxx X28 OÜ AS-i SEB Pank kontole nr xxxxxxxxxxx (VI kd tl 216-221). Lisaks kinnitab Põhja Prefektuuri päring AS-i Swedbank X6`i konto väljavõtte väljastamiseks ja AS -i Swedbank vastus päringule koos x6`i konto väljavõttega, et X6´i arvelduskontolt nr xxxxxxxxx tasuti 04.09.2012 X28 OÜ arvelduskontole nr xxxxxxxxxx selgitusega arve nr 81 summas 1060.00 eurot ja selgitusega arve nr 83 summas 910 eurot (VI kd tl 230-234). Põhja Prefektuuri päring Viimsi Teatajale 17.08.2012 tänavakivide kuulutuse avaldaja kohta, Viimsi Teataja esindaja X59 08.11.2012 vastus e-kirjavahetuse edastamisega tõendab, et 02.08.2012 kell 16:01 saadeti M nimelt e-maili aadressilt xxxx X59 e-mailile teade, milles avaldati soovi avaldada 17.08 Viimsi Valla Teatajas reakuulutus „Tänavakivide paigaldus ja müük, haljastustööd, aedade ehitus. Tel: xxxxxxxx Lugupidamisega R.H tel: xxxxxxxx “ (VI kd tl 226-229). Samuti kannatanu X4`i episoodis avaldas R.H 2012.aasta suvel kasutajanime „ “ all xxxx internetiportaalis www.okidoki.ee killustiku müügikuulutuse. 03.09.2012 koostatud kannatanu avaldusest, müügikuulutuse väljatrükist ja X4i antud ütlustest nähtub, et X60 leidis portaalis „okidoki“ 27.08.2012 kuulutuse, helistas numbrile xxxxxxx ja tellis killustikku, sai X28 OÜ -lt arve summas 315 eurot, mille koheselt tasus, ent killustikku kohale ei toimetatud. 29.08.2012 sai sõnumi, et killustik tuuakse järgmisel päeval, ent see jäigi lubaduseks, tema telefonikõnedele ei vastatud. Müügikuulutuses oli märgitud e-posti aadressiks xxxx (VI kd tl 84-85,89, 90-91).X4`i poolt avalduse lisana esitatud tema ja killustiku pakkuja vahelise e-maili vahetuse väljatrükk koos X28 OÜ arvega nr 78/27.08.2012 ja maksekorraldusega tõendab, et M nimelt saadeti 27.08.2012 kell 11:58 e-maili aadressilt xxxxx X4`i e-maili aadressile xxxx X28 OÜ arve nr 78/27.08.2012 kogusummas 315.00 eurot 30 tonni killustiku ja transporditeenuse eest ning et X60 tasus arve 27.08.2012 (VI kd tl 86-88). Põhja Prefektuuri päring AS-i Swedbank X4`i konto väljavõtte väljastamiseks ja AS-i Swedbank vastus päringule koos X60`i konto väljavõttega kinnitab, et X60`i arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx tasuti 27.08.2012 OÜ X28 arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx selgitusega killustik 16/32 30 tonn 315.00 eurot (VI kd tl 98-103). Põhja Prefektuuri päring Okidoki OÜ-sse killustiku, liiva ja mulla müügikuulutuse 1815263 tellija andmete ja kontaktide kohta, OÜ Okidoki vastus päringule tõendab, et kuulutuse kasutaja registreeris end 31.03.2012 kell 11:37 M T nimelt kasutajanime „xxxx “ all, kontakttelefoniks xxxxxxxx, e-posti aadressiks xxxx, erinevaid tänavakivide, killustiku, liiva, mulla kuulutusi on lisatud ja eemaldatud (VI kd tl 93-97). Põhja Prefektuuri päringust X61 AS-i Kuldses Börsis OÜ X28 nimelt kuulutuse esitamise ja tasumise kohta, AS- i X61 vastusest koos IP-aadresside logi ja maksekorraldustega nähtub, et X28 OÜ sisestas läbi internetiportaali www.kuldnebors.ee tasuta kuulutuse (ID xxxxxx ) killustiku, liiva, mulla müügi kohta 01.08.2012 kell 15:54:21, milles kontakttelefoniks xxxxxxxxx, e-posti aadressiks xxxxx, kuulutuse sisestaja on registreerumisel andnud enda nimeks MH ja kontaktideks eelpool viidatud numbri ja e-posti aadressi; kuulutust on erinevatel aegadel üle salvestatud; sama kasutaja on sisestanud ka ta tasulise tänavakivide müügipakkumise (ID xxxxxxxxx), mille eest on tasutud 13.09.2012 ja 28.09.2012 (VI kd tl 161-169). Põhja Prefektuuri 22 1-15-4308 päringud Elisa Eesti AS -i, Elisa Eesti AS vastused tõendavad , et abonentnumber xxxxxxxxx kuulub ZEN anonüümsele kõnekaardile, kõneajalaadimised on tehtud X28 OÜ poo lt (VI kd tl 104-112). Samuti kannatanu X5 episoodis R.H avaldas internetis kuulutuse les pakkus , mil müügiks mulda ja killustikku. X523.09.2012 ja X29 21.09.2012 avaldustest ja kannatanu X5 ütlustest nähtub, et tema koos X29ga leidis 17.09.2012 internetist kuulutuse, milles pakuti mulda ja killustikku. X5 helistas kuulutuses märgitud numbrile xxxxxxxx ja tellis 220 euro väärtuses nimetatud kaupa. Tal paluti tellimus saata ka e-maili aadressile xxxx , nimetatud e-maili aadressilt saadeti X30 nimelt ka X28 OÜ arve 94 summas 220 eurot, mille tasus 17.09.2012 X
  13. Kokkulepitud ajal 19.09.2012 mulda ega killustikku kohale ei toodud, telefonikõnesid ignoreeriti (VI kd tl 236,239, 244-245) X5 poolt avalduse lisana esitatud e-maili vahetuse ning e-maili t eel esitatud arvete väljatrükk tõendab, et X5 tellimuse järel esitati 17.09.2012 kell 12:01 e-maili aadressilt xxxx X30 nimelt X28 OÜ arve nr 94 summas 220 eurot ning samal päeval saadeti samalt aadressilt X5 soovil täiendatud arve (VI kd tl 237-238, 240243). Põhja Prefektuuri päring Danske Bank A/S Eesti filiaali X29 konto väljavõtte väljastamiseks ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vastus päringule koos X29 konto väljavõttega tõendab, et X29 arvelduskontolt tasuti 17.09.2012 X28 OÜ arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx selgitusega arve nr 94 X5 220 eurot (VI kd tl 249-257). Samuti kannatanu X8`i episoodis avaldas R.H portaalis www.kuldnebors.ee järgmise tänavakivide sooduspakkumise müügikuulutuse: „Müüa erinevaid tänava ja äärekive: Uni-, nunnakloostri, kärgkivid, murukivid ja äärekivid; erinevad värvitoonid. Hinnad all kuni 30%
  14. oktoobrini või kuni kaupa jätkub. Toome kivid kohale üle Eesti!“ kontaktnumbriks xxxxxxxx (VII kd tl 23). Kannatanu X8`i antud ütlustest nähtub, et02.10.2010 leidis kannatanu portaalist www.kuldnebors.ee kuulutuse tänavakivide müügi kohta, helistas kuulu tuses märgitud numbrile xxxxxxx ja esitas telefoni teel kivide tellimuse kogusummas 1240 eurot. Talle saadeti seejärel sõnum OÜ X28 kontonumbriga, X8 tasus 02.-04.10.2012 kokku 600 eurot. 05.10.2012 sooviti raha juurde, ent X8 ei nõustunud maksma, kokkulepitud ajal 08.10.2012 kaupa kohale ei toodud, telefonikõnedele ei vastata, samuti ei vastatud e-mailile (VII kd tl 17-18). Kannatanu X8 `i poolt ülekuulamisprotokolli lisana esitatud AS- i Swedbank mak sekorraldused nr 313, 314, 315 tõendavad, et 02.10.2012, 03.10.2012 ja 04.10.2012 tasus X8 oma AS-i Swedbank kontolt nr xxxxxxxx OÜ X28 AS-i SEB Pank kontole nr xxxxxxxxxxxxx kolmes osas kokku 600.00 eurot kivide ettemaksuna (VII kd tl 19-21). Samuti kannatanu X7`i episoodis R.H avald as portaalist www.kuldnebors.ee kuulutuse soodushinnaga tänavakivide müügi kohta, kontakttelefoniks xxxxxxxx (VI kd tl 31). X7`i poolt 17.11.2012 esitatud avaldusest ja X7`i poolt kannatanuna antud ütlustest nähtub, et X7 tellis telefoni teel 09.11.2012 portaalis Kuldne Börs avaldatud tänavakivide müügikuulutuses toodud numbrilt xxxxxxxx Harjumaale, Peetri külla tänavakive koos kohaletoomisega. Kõnele vastas end Mna esitlev meesterahvas, kes saatis e-maili aadressi lt xxxx OÜ X28 AS-i SEB Pank koordinaadid. X7 tasus abikaasa X32 kontolt 09.11.2012 325 eurot, 12.11.2012 205.00 eurot, 13.11.2012 40.00 eurot, kuid kokkulepitud ajal 16.11.2012 kive kohale ei toodud, seejärel lubati kivid tuua 17.11.2012, ent lubadust ei täidetud, telefonikõnesid ignoreeriti (VI kd tl 30, 37 -40). Põhja Prefektuuri päring X61 AS-i Kuldses Börsis OÜ X28 nimelt kuulutuse esitamise ja tasumise kohta, AS- i X61 vastus koos IP-aadresside logi ja maksekorraldustega tõendab, et X28 OÜ avaldas portaalis www.kuldnebors.ee kuulutuse tänavakivide soodusmüügi kohta, milles kontakttelefoniks xxxxxxxx, e-posti aadressiks xxxx, kuulutuse sisestaja esitas 31.07.2012 kell 14:24 registreerimisel enda nimeks MH ja kontaktideks eelpool viidatud numbri ja e-posti aadressi (VI kd tl 43-55). Kannatanu X10`i episoodis Tiit R.H avaldas portaalist www.kuldnebors.ee kuulutuse soodushinnaga tänava ja äärekivide müügi kohta, kontaktnumbriks oli märgitud xxxxxxxx (VIII kd tl 89). Kannatanu X10 `i ütlustest ja ülekuulamisprotokolli lisana esitatud maksekorralduse ning 23 1-15-4308 tänavakivide müügikuulutuse kohaselt leidis ta 01.06.2014 Kuldsest Börsist tänavakivide soodushinnaga müügikuulutuse. Ta helistas kuulutuses märgitud numbrile xxxxxxxxx, vastu võtnud meesterahvas soovis, et 30m2 unikivi raha 170 eurot koos 50-eurose transpordikuluga üle kantaks ja saatis oma arve numbri, lubades peale ülekannet kivid kahe päeva jooksul ise kohale tuua. X10 kandis raha 02.06.2014 enda AS-i Swedbank kontolt R.H `i Eesti Krediidipanga kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx üle 220 eurot selgitusega „tänavakivid Järvakandi unikivi“. X10 helistas, kuid kõnele ei vastatud, helistades naise telefonilt, vastati. Mees rääkis segast juttu, miks kive kohale toodud ei ole, helistas veel tagasi ja lubas raha tagasi maksta, aga ei maksnud. 18.06.2014 helistas mees uuesti, lubades raha ära 19.06.2014 ära maksta, kuid ei teinud seda (VIII kd tl 40 -41). Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on X10`i müügikuulutuses märgitud numbrile helisatnud (VIII kd tl 50-51). X10 `i ülekuulamisprotokolli lisana esitatud maksekorraldus tõendab, et 02.06.2014 kandis X10 enda AS- i Swedbank kontolt R.H `i Eesti Krediidipanga kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx üle 220 eurot selgitusega „tänavakivid Järvakandi unikivi“. Krediidipangast välja nõutud R.H kontoväljavõttelt nähtub, et 02.06.2014 laekus R.H `i kontole X10`ilt 220 eurot. 16.06.2014 võttis R.H nimetatud summa kontolt sularahas välja (VIII -kd tl 46 49). R.H end kelmuse toimepanemises 23.01.2015 süüdi ei tunnistanud, kuna ta ei nimeta seda kuriteoks, pigem makseraskusteks. Ta avaldas Kuldses Börsis tänavakivide müügikuulutuse, mis oli üleval kuu või kaks. Oli teinud tellimuse tuttavale Hle, kelle perekonnanime ei tea ja kes pidi kivid hankima, kuulutust avaldades soovis tõepoolest inimestele kive müüa. Kuulutusele reageeris X10, kes tellis kive. Tema palus kivide eest ettemaksu ülekandega ja lubas kivid ise kohale toimetada, kuigi tegelikult olid tal juba siis raskused kivide kättesaamisel, sest tal tekkisid Hga erimeelsused, seda ta X10`ile ei öelnud ja viimane tasuski ettemaksu. Kive ei saanudki kätte, lootis asjad ikka korda saada, üritab X10le raha tasapisi tagasi maksta. Tegeleb töö otsimisega (VIII kd tl 52-53). Lisaks eeltoodud kinnitavad R.H-le esitatud süüdistust veel järgmised tõendid: Põhja Prefektuuri 02.10.2012 päring AS- i SEB Pank OÜ X28 konto väljavõtte, konto käsutusõigust omavate isikute andmete ja IP-aadresside logide väljastamiseks, AS -i SEB Pank vastus päringule koos OÜ X28 konto väljavõtte, IP- aadresside andmete ning OÜ X28 pangakaartide andmetega , et OÜ X28 konto nr xxxxxxxxxxxxxx avati 01.04.2010, konto A-allkirjaõiguslik isik oli R.H Kääpa, kes on sõlminud ka internetipanga lepingu ning konto juurde väljastatud VISA Business deebetkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxx valdaja oli R.H Kääpa, kiirteavitamise leping kontole laekumiste teavitamisest sõlmiti 06.04.2010 SMS-le xxxxxxxx (VI kd tl 145-152, 155-160). Põhja Prefektuuri 23.10.2012 päring AS -i SEB Pank OÜ X28 kontolt sularaha väljamaksete ja pangaautomaatide turvakaamerate salvestiste kohta, AS-i SEB Pank vastus päringule, ümbrik tõendab, et OÜ X28 kontolt maksti 24.08.2012 kell 13:56:41 232.99 eurot välja Roosikrantsi kontoris, 27.08.2012 kell 16:23:49 maksti 510 eurot välja Lasnamäe Centrumi kontoris, 12.09.2012 kell 14:54 võeti 300 eurot välja Juhkentali 33 asuvast automaadist ja 21.09.2012 kell 04:06 võeti 125 eurot välja Sõle 27 asuvast automaadist, 23.09.2012 kell 08:04:2012 võeti 50 eurot välja Keemikute 2 Maardus asuvast automaadist, pangakontorite videosalvestused ja sularahaautomaatide fotod edastati tähitud posti teel CD-l (VI kd tl 117-120, 131-136, 121-125, 126-130, VII kd tl 212). Lisaks kinnitavad R.H käitumismustrit kannatanu ka üle kuulatud X62, X63 OÜ ja X64 esindaja X65 `i antud ütlused (VI kd tl 140-143, 19-21, 173-174) X28 OÜ äriregistri andmete väljatrükk tõendab, et X28 OÜ ainuosanikuks oli ajavahemikul 01.04.2010- 14.05.2013 R.H Kääpa (hetkel nimega R.H ) , kes oli ka alates 05.04.2010 kuni 14.05.2013, mil äriühing registrist kustutati, juhatuse ainuliikmeks (VII kd tl 163-166). Põhja Prefektuuri 12.12.2012 päring AS -i SEB Pank OÜ X28e konto väljavõtte ning IP-aadresside logi väljastamiseks; AS -i SEB Pank vastus koos OÜ X28 konto väljavõtte ning IP-aadresside logiga tõendab konto kasutamist R.H Kääpa poolt, sh pubides, ööklubides, baarides, erinevates kauplustes ning X29, X32, X6`i, X4`i, X8`i kontodelt ülekannete laekumist (VI kd tl 62-80). 24 1-15-4308 Lõuna Prefektuuri 27.11.2012 päring AS-i SEB Pank arvelduskonto xxxxxxxxxxxxxxxxx avamise ja kasutaja andmete kohta, AS-i SEB Pank vastus tõendab, konto omanik on X28 OÜ ja A-allkirjaõiguslik isik R.H Kääpa(VII kd tl 27-29, 40). Põhja Prefektuuri päring Elion Ettevõtted AS -i, Elion Ettevõtted AS-i vastus koos logide IPaadressidega tõendab kasutajakonto xxxx registreerimise andmeid, kasutaja poolt andmete muutmist ning logide IP aadresse (VI kd tl 203-213). Põhja Prefektuuri päring Elion Ettevõtted AS -i, Elion Ettevõtted AS-i vastus koos logide IPaadressidega tõendab kasutajakonto xxxx registreerimisandmeid ning logide IP aadresse (VI kd tl 258-298). Seega kriminaalasjas kogutud tõenditega on üheselt tuvastatud, et tegelikult kuulutustes pakutud mulda, liiva, tänavakivisid või killustikku R.H ei omanud ning R.H eesmärgiks oli saada kuulutuste abil pettuse teel varalist kasu. Kannatanutele esitatud arvetes kajastus müüjana OÜ X28, mille ainuosanikuks oli 01.04.2010-14.05.2013 R.H . R.H lõi kannatanutele ebaõige ettekujutuse müügitehingu toimumise kohta, mille tulemusena kandsid kannatanud esitatud arvete alusel ostuhinna, kuid kaup jäi kannatanutel saamata. Järgmisena peab kohus hindama R.H tegevuses KarS § 209 lg 2 p.p 1,3,4 (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p 1, 4, 5 ) kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. R.H on kohtueelses ülekuulamises enda süüd tunnistanud osaliselt. Süüdistatava tegevus ei olnud ühekordne ega juhuslik, vaid korduv tegevus. Seega leiab kohus, et süüdistatava tegevus oli kindla suunitlusega tekitada kannatutele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus, mille tulemusena tegid kannatanud varakäsutuse. Kogutud tõendid viitavad üheselt, et ta osales nimetatud sõidukite müügitegevuses. Aga ühegi nimetatud sõiduki omanik ei olnud R.H , seega teadis ta, et tal ei ole õigust neid sõidukeid müüa. Samuti oli ta teadlik sõidukite rentimise faktist. Asjaolu, et sõidukid ei olnud renditud tema nimelt ja selleks kasutati ka kolmandale isiku nimel välja antud dokumenti, näitab kohtu hinnangul püüdu hoiduda vastutusest. Samuti rendilepingutest nähtuvad sõidukite tagastamise kuupäevad viitavad asjaolule, et nad rendilepinguid sõlmides varusid omale piisavalt aega selleks, et oleks aega renditud sõiduk maha müüa ilma, et kannatanud või politsei neid takistaks. Seega R.H-le inkrimineeritud tegudes esines ühessugune skeem. Sai oma valdusesse renditud sõiduki ning peatselt müüs selle Leedus või mõnel muul autoturul maha. Samuti mulla, killustiku ja tänavakividega seotud episoodides oli tema käekiri ühesugune – avaldas kuulutuse, esitas tellijatele arved tasumiseks ning peale arvete tasumist ignoreeris kannatanute kõnesid . Kohus ei usu süüdistatava väiteid ka kannatanu X10 episoodis, et tal tekkisid raskused kivide kättesaamisega tarnijalt. Süüdistataval ei olnudki kavatsust tellimust täita, kuivõrd ta ei vastanud kannatanu kõnedele ega ka maksnud saadud summasid tagas i. Seega leiab kohus, et süüdistatav toimepandud kuriteod kavatsusetult. Kohus leiab, et taolistel asjaoludel on süüdistatava R.H käitumine õigesti kvalifitseeritud varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja mis on toime pandud grupis ning avalikkuse poole pöördudes so KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 (alates 01.01.2015.a. KarS § 209 lg 2 p 1, 4, 5) ettenähtud kuriteona ja teod on toime pandud kavatsetult. Tsiviilhagid: Kanntanu X15 ja OÜ X12 on käesoleva kriminaalasja raames loobunud tsiviilhagi esitamisest. Kannatanu X27 tsiviilhagi ei esitanud. Kohtueelses menetluses on esitanud kuritegudega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes tsiviilhagid järgmised kannatanud. 25 1-15-4308 Kannatanu X1 on esitanud tsiviilhagi summas 2000.- eurot, mis sisaldab endas temale kuulunud sõiduki tagastamisel tekkinud kulusid, remondi ja puhastuskulusid, milliste kulude tõendamiseks on kannatanu esitanud ka vastavad dokumendid. Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega on nimetatud summa kannata nu kasuks väljamõistetud solidaarselt J.Filt ja L.N-ilt. Seega Tuleb it Ti R.H-lt välja mõista 2000 eurot kannatanu X1 kasuks solidaarselt J.Fi ja L.N-iga. Kannatanu X21 on esitanud tsiviilhagi 3631.- eurot, mis sisaldab endas sõiduki tagastamisel tekkinud kulusid, ümberregistreerimise kulusid, sõidukilt varastatud alumiiniumvelgede ja autoraadio maksumust ning saamata jäänud renditasu, milliste kulude tõendamiseks on kannatanu esitanud ka vastavad dokumendid. Sama summa on välja mõistetud Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega solidaarselt J.Filt ja D.P ilt. Seega Tuleb R.H-lt välja mõista
  15. - eurot kannatanu i X21 kasuks solidaarselt J.Fi ja D.Piga. X2 OÜ (endine X2 OÜ) on esitanud tsiviilhagi 10129,18.- eurot, mis sisaldab endas sõiduki tagastamisel tekkinud kulusid, remondikulusid, saamata jäänud renditasu, milliste kulude tõendamiseks on kannatanu esitanud ka vastavad dokumendid. Sama summa on välja mõistetud Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega solidaarselt J.Filt ja D.P ilt. Seega Tuleb R.H-lt välja mõista 10129,
  16. eurot kannatanu X2 OÜ kasuks solidaarselt J.Fi ja D.Piga. Kannatanu X3 on esitanud tsiviilhagi 7669.- eurot, mis sisaldab endas t agastamata sõiduki väärtust. Sama summa on välja mõistetud Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega J.Filt. Seega Tuleb R.H R.H-lt välja mõista 7669.- eurot kannatanu X3 kasuks solidaarselt J.Figa. Kannatanu X4 on esitanud tsiviilhagi 315.- eurot, mis sisaldab endas tasutud ja saamata jäänud killustiku maksumust. Kannatanu X5 on esitanud tsiviilhagi summas 220.- eurot, mis sisaldab endas tasutud ja saamata jäänud mulla ja killustiku maksumust. Kannatanu X6 on esitanud tsiviilhagi 1970.- eurot, mis sisaldab endas tasutud ja saamata jäänud unikivid e, äärekivide, killustiku ja liiva maksumust. Kannatanu X7 on esitanud tsiviilhagi 570.- eurot, mis sisaldab endas tasutud ja saamata jäänud tänavakivide maksumust. Kannatanu X8 on esitanud tsiviilhagi 600.- eurot, mis sisaldab endas tasutud ja saamata jäänud tänavakivide maksumust. Kannatanu OÜ X9 on esitanud tsiviilhagi 11800.- eurot, mis sisaldab endas summas 10 000 eurot tagastamata sõiduki väärtust ja summas 1800 eurot saamata jäänud renditasu. Kannatanu X10 on esitanud tsiviilhagi 220.- eurot, mis sisaldab endas tasutud ja saamata jäänud tänavakivide maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele on kuritegudega kahju tekkinud ning varaline kahju kannatanutele on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud kelmustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju tsiviilhagides märgitud ulatuses ning seda kas üksi või koos Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega süüdi mõistetud J.Fi, L.N-i ja D.Piga. R.H on kahju tekitamises süüdi. Süüdistatav tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes ning esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele. 26 1-15-4308 Karistus: Karistuse mõistmisel R.H-le arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 1 kuni 5 aastat. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud korduvalt. Viimati Harju Maakohtu 14.10.2011.a. otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4, § 334 lg 2 p 1, § 344 lg 4, § 334 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 alusel liitakristusega 2 aastat 6 kuud vangistust, millise karistuse kandmiselt ta vabanes ennetähtaegselt 27.01.2012, seejärel kuulutati Harju Maakohtu poolt tagaotsitavaks ja 19.11.2012 Harju Maakohtu tagaselja-määrusega pöörati ärakandmata karistus 9 kuud 14 päeva vangistust täitmisele. 03.01.2013 peeti ta Saksamaa Liitvabariigis toimepandud varguse tõttu kinni ja 06.02.2013 toimetati Eestisse. Nimetatud otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanes 17.10.2013.a. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus 14 kelmuse episoodis, millest 7 on toimepandud enne Harju Maakohtu otsust. Uute kuritegude toimepanemisega jätkas R.H alates 17.08.
  17. Seega natuke rohem kui pool aastat peale ennetähtaegselt vabanemist. Seega ei ole ta varasematest karistustest vajalike järeldusi teinud ja on kohtu usaldust, mil ta ennetähtaegselt vabastati, kuritarvitanud. Kuivõrd süüdistatavat on varasemalt kui ka käesoleva kriminaalmenetluse raames kuulutatud tagaotsitavaks ja teda ei ole mitme aasta jooksul kinni peetud, siis tuleb sellest järeldada, et süüdistatavat ei saa allutada käitumiskontrollile KarS § 74 ja 75 alusel, kuivõrd puudub igasugune alus eeldada, et süüdistatav asuks täitma kontrollnõudeid ning uuesti karistuse kandmisest kõrvale ei hakka ks hoidma. Samal põhjusel ei saa asendada mõistetud vangistust üldkasulikutööga KarS § 69 alusel. Kuivõrd süüdistatavat on korduvalt karistatud vangistusega, siis on süüdistatava suhtes välistatud ka KarS § 73 sätete kohaldamine ning süüdistatavale mõistetav vangistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Samuti on õiguskorra kaitsmise huvides, et varasemalt korduvalt karistatud isikule ja sellistele tegudele järgneb reaalne karistus. Lisaks ei ole kohus veendunud, et R.H vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid, kuivõrd selline tegutsemine võib olla muutunud talle juba harjumuspäraseks. Asjaolu, et ta oma tegevust lõpetanud isegi, siis kui ta enn etähtaegselt eelmise karistuse kandmiselt vabanes, näitab kohtu hinnangul üheselt, et R.H-l puudub arusaam oma tegude keelatusest ja tagajärgedest. Seda ilmestab ka asjaolu, et teda on karistatud ka väljapool Eesti Vabariiki. Seega kohus leiab, et süüdistatavale mõjub üksnes reaalne vangistus. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, karistust kergendavate asjaolude ja raskendavate asjaolude puudumisest, üld ning eripreventsiooni põhimõtetest ning R.H isikut arvesse võttes, on otstarbekas temale m õista KarS § 209 lg 1,3,4 järgi (kuriteoepisoodides 22.07.2010; 23.07.2010; 15.08.2010; 26.08.2010; 28.08.2010; 15.09.2010; 19.09.2010, mis on toime pannud enne Harju Maakohtu 14.10.2011.a. otsust) karistus alla ettenähtud san ktsiooni määra. Arvestades asjaolu, et süüdistatavat on pärast inkrimineeritud süütegude toimepanemist karistatud, tuleb käesoleva otsusega mõistetav karistus KarS § 65 lg 1 sätteid kohaldades liita Harju Maakohtu 14.10.2011.a.otsusega mõistetud karistusega. Kuivõrd eelmise otsusega mõistetud karistus on raskem karistus kui käesoleva otsusega mõistetav karistus, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetav karistus tuleb kaetuks lugeda eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega. Karistuse määra valikul kuriteoepisoodides 17.08.2012; 27.08.2012, 17.09.2012; 01.-02.10.2012; 02.10.2012; 09.11.2012; 01.06.2014 arvestab kohus süüdistatava süü suurust ja tekitatud kahju suurust, mis kokku on oluliselt väiksem summa kui varasemates episoodides ning leiab seetõttu, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seega nimetatud episoodides ja KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 järgi inkrimineeritud kuriteo eest peab kohus võimalikuks R.H karistada alla sanktsiooni keskmist määra jääva vangistusega, millest tuleb

§ 238

lg 2 alusel maha arvata 1/3 ning karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda kandmisele asumise päev. 27 1-15-4308 Menetluskulud: Tulenevalt

§ 180lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskuluks

§ 175

lg 1 p.p 3, 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu ja ekspertiisikulud.

§ 179

lg 1 p 1,2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. 2016.a oli teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot. R.H-le kaitsja tasu kokku moodustab 458,40.- eurot ja ekspertiisikulud 141.- eurot. Süüdistatavalt sundraha, ekspertiisi kulude ja kaitsja tasu välja mõistmisel juhindub kohus

§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9.

§ 180

lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Süüdistatav R.H on täisealine, mistõttu puuduvad asjaolud, mis välistaks või takistaks legaalsete elatusvahendite saamist. Seetõttu kohus leiab, et arvestades süüdistatavate varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid puudub alus tema menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Mis puudutab käesolevas kriminaalasjas teostatud käekirja ekspertiisi nr 11E-DK0031, siis kohus peab võimalikuks R.H-lt välja mõista nimetatud menetluskulust pool s.o summas 141.- eurot , kuivõrd selles osas ekspertiis tõendas R.H süüd ja aitas kaasa R.H kriminaalasja lahendamisele. Kohus leiab, et käesolev a otsusega välja mõistetavad menetluskulud tuleb tasuda seaduses ettenähtud miinimum tähtajaga s.o 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumist, kuivõrd süüdistatav hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale ning menetluskulude tasumine viibib niikuinii kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtunik Julia Vernikova 28

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.