1-17-3865/23

1 – 17-3865 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.08.

1. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-17-3865 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristina Tomtšakovskaja Kriminaalhooldusametnik Anna Fatejeva Kaitsja Paul Järve Kriminaalhooldusasja sisu Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku Tiina Pargi erakorraline ettekanne S.Z S.Z leaPärnu Maakohtu 02.06.2017 . a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusalune S.Z (isikukood: XXX; elukoht: xxx ; e-post: xxx) Süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 02.06.
2. a kohtuotsusega. Kriminaalhoolduse algus oli 20.06.
3. a, lõpp oli 20.06.
4. a. Kohtuistungi toimumise aeg, koht RESOLUTSIOON 14.08.
5. a, Tallinna kohtumaja, avalik kohtuistung KarS
6. § 69 lgalusel 6 pöörata täitmisele S.Z S.Z le a Pärnu Maakohtu 02.06.
7. a kohtu otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 4 (neli) kuu d ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
8. Kohustada S.Z S.Z at ilmuma kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse 2 (aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa).
9. S.Z S.Z a karistuse kandmise algust lugeda alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või tema kinnipidamisest.
10. S.Z S.Z asuhtes valida tõkendiks – elukohast lahkumise keeld kuni kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumääruse jõustumisel tõkend tühistada. Määrus väljastada süüdimõistetu S.Z S. ale Z, prokurörile , Tallinna Vanglale, Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja PPA Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Pärnu Maakohtu 02.06.2017 . a otsusega tunnistati S.Z S.Z süüdi KarS263 § lg 1 p 1 järgi ja karistati teda KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 9-kuulise vangistusega. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 630 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat.S.Z S.Z määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Kohtuotsus jõustus 20.06.
11. a. Kriminaalhooldaja esitas 19.06.
12. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles ta taotleb S.Z S.Z karistuse a täitmisele pööramist KarS § 69 alusel. Taotluse kohaselt kriminaalhooldusalune S.Z S.Z ei tee talle Pärnu Maakohtu 02.06.
13. a otsusega nr 117-3865 määratud üldkasuliku töö tunde. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg lõpeb20.06.
14. a. S.Z a on alates kriminaalhoolduse algusest, s.o alates
15. a juulikuust korduvalt jätnud täitmata talle koostatud üldkasuliku töö tundide ajakavad. Praeguse aja seisuga on S.Z-il tegemata 148 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajal teavitas kriminaalhooldaja S.Z orduvalt, et seoses töökohustustega ei saa ta tunde vastavalt ajakavale sooritada ning need loeti põhjendatuks, kuna isik on esitanud töölepingu. Kriminaalhoolduse kestel on S.Z esitanud 13.11.
16. a SA Põhja -Eesti Regionaalhaigla väljavõtte haigusloost, kus isik on viibinud haiglaravil 19.03.
17. a 21.03.
18. a ning talle teostati xxx . Isikule määrati 1-kuuline xxx. Muid haigestumisi S.Z S.Z kriminaalhooldusametnikele tõendanud ei ole. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna S.Z S.Z ei ole täitnud nõuetekohaselt talle kohtu pooltettenähtud üldkasuliku töö tunde, siis tuleb tema suhtes mõistetu d ja osaliselt ärakandmata karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil S.Z S.Z alemõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune ei ole tähtajaks teinud üldkasuliku töö tunde ning praeguseks ajaks on kriminaalhooldus tema suhtes lõppenud. Kriminaalhooldaja arvestas kogu üldkasuliku töö tegemise aja isiku soovidega ja ta ei pidanud rasket tööd tegema. S.Z ei ole 2 aastase - üldkasuliku töö tegemise kestel mitte kordagi pöördunud perearsti poole ning tal on olnud piisavalt aega, et kõik üldkasuliku töö tunnid ära teha. Tal on tegemata 148 tundi üldkasulikku tööd. 3 Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil temale mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist, ta ei taha vanglasse minna. Ta selgitas kohtuistungil, et enamasti ei teinud ta üldkasuliku töö tunde tervislikel põhjustel. Ta oli seisukohal, et suudab nüüd kõik tunnid ära teha ja soovib neid praegu lõpuni teha. Ta esitas kriminaalhooldajale vaid 1 -korral arstitõendi seljaoperatsiooni kohta, muid terveisetõendeid ta ei esitanud. Tallinnas kriminaalhooldusel olles mitmel korral raisati tema aega, et leida tema jaoks tööd. Ta praegu töötab autoklaaside paigaldajanaja ka üldkasuliku töö tegemisel tal raskusi ei olnud. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata S.Z-i karistust täitmisele. Isik ei ole kriminaalhoolduse jooksul kohustusi rikkunud, ta on vaid jätnud tähtaegselt tegemata üldkasuliku töö tunnid. Kuna tal oli operatsioon, siis esines tal sellest tulenevaid raskusi. Taotles võimaldada P.J ra S.Z-il teha üldkasuliku töö tunde edasi ja mitte teda kinnipidamisasutusse saata. Samuti ei õnnestunud tal Pärnust Tallinna kolides pikema perioodi jooksul üldkasuliku töö tunde teha. Ta ei ole tahtlikult hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus S.Z S.Z leaPärnu Maakohtu 02.06.2017 . a kohtu otsusega mõistetud ja osaliselt ä rakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele . Kohtuistungil leidis tõendamist, etkriminaalhooldusalus e S.Z S.Zei teinud nõuetekohas elt talle Pärnu Maakohtu 02.06.
19. a otsusega nr 1 -17-3865 määratud üldkasuliku töö tunde. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg lõ ppes 20.06.
20. a ning tal jäi tegemata 148 tundi üldkasulikku tööd. S.Z jättis alates kriminaalhoolduse algusest, s.o alates
21. a juulikuust korduvalt täitmata talle koostatud üldkasuliku töö tundide ajakavad. Üldkasuliku töö sooritamise ajal teavitas kriminaalhooldaja S.Z at korduvalt, et kuna seoses töökohustustega ei saa ta tunde vastavalt ajakavale sooritada ning need loeti põhjendatuks, kuna isik on esitanud töölepingu, siis kriminaalhoolduse kestel kriminaalhooldusametnik selgitas S.Z-ile , et kriminaalhooldusaluse puudumiste tõttu ajakavas tegemata üldkasuliku töö tunnid tuleb S.Z-il 2-aastase kriminaalhoolduse jooksul ära teha ning seda tähtaega ei ole võimalik pikendada. S.Z esitas 13.11.
22. a SA Põhja -Eesti Regionaalhaigla väljavõtte haigusloost, kus isik on viibinud haiglaravil 19.03.
23. a - 21.03.
24. a ning talle xxx . Isikule määrati tol korral 1-kuuline säästev režiim. Muid haigestumisi S.Z kriminaalhooldusametnikele tõendanud ei ole. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna S.Z ei ole täitnud nõuetekohaselt talle kohtu poolt ettenäht ud üldkasuliku töö tunde, siis tuleb tema suhtes mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus täitmisele pöörata. Kohtu hinnangul on põhjendatudS.Z S. a Z karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Pärnu Maakohus näitas 02.06.
25. a kohtuotsusega tema suhtes üles us aldust ning ei 4 pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. Kohus menetleb S.Z S.Z a suhtes esimest erakorralist ettekannet, kuid seda põhjusel, et S.Z-i kriminaalhoolduse tähtaeg lõppes 20.06.
26. a ja tal jäi põhjuseta tegemeta 148 tundi talle kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tundidest. S.Z-i väitel ei olnud tal võimalik üldkasuliku töö tunde teha enamasti tervislikel põhjustel. Kuid kohtus leidis tuvastamist vaid üks haigestumise juhtum, kui SA - Põhja Eesti Regionaalhaigla väljavõtte haigusloos t nähtuvalt viibis S.Z-i haiglaravil 19.03.
27. a - 21.03.
28. a nin g talle xxx ning talle määrati tol korral 1-kuuline säästev režiim. Mitmete hilisemate kordade (10.02.
29. a, 11.02.
30. a, 10.11.
31. a, 11.11.
32. a, 03.01.
33. a, 12.01.
34. a, 13.01.
35. a, 16.03.
36. a, 17.03.
37. a, 23.03.
38. a, 24.03.
39. a, 29.03.
40. a, 30.03.
41. a, 31.03.
42. a) haigestumiste kohta ei esitanud S.Z kriminaalhooldusametnikule mitte ühtegi arstitõendit. Seega jäävad isiku sellekohased väiteid haiguse tõttu üldkasuliku töö mittetegemine nende päevadel kohtu jaoks paljasõnalisteks. Kui isik vahetas oma elukoha Pärnust Tallinnasse, siis kriminaalhooldusametnik korduvalt teavitas S.Z-i , et üldkasuliku töö tundide võlgnevus tuleb edaspidi tagasi teha. Isiku Tallinnas kriminaalhoolduse läbiviimisel teavitas S.Z oma uut kriminaalhooldusametnikku esimesel registreerimisel, et ta seoses xxx ei saa ta tõsta ega füüsilist tööd teha. Lisaks ei täitnud S.Z kriminaalhoolduse nõudeid ka täiendkoolituse l viibimisetõttu ja ka põhjusel, et väidetavalt ei olnud tööandjal tööd pakkuda. Kohtu hinnangul ei ole võimalik S.Z S.Z l ajätkata üldkasuliku töö tegemist nagu taotlesid kohtuistungil S.Z ja tema kaitsja, kuna seadusandja on võimaldatud teha üldkasuliku töö tunde maksimaalselt 24 kuud, milline tähtaeg P.J a r S.Z-ile Pärnu Maakohtu 02.06.
43. a kohtuotsusega ka määrati. Kriminaalhoolduse kestel ei ole kriminaalhooldusametnik S.Z-ile hoiatusi teinud, kuna ametnik lootis, et isik on valmis kõik üldkasuliku töö tunnid tähtaegselt ära tegema . Kuid S.Z on alates
44. a jaanuarikuust kõigil kordadel peale
45. a veebruarikuu , jätnud avakavas märgitud tunnid osaliselt tegemata.
46. a märtsikuus ei teinud S.Z mitte ühtegi ajakavas ettenähtud tundi ja mõjuvat põhjust siin välja tuua ei ole. On leidnud kinnitust, et kriminaalhooldusalune on kriminaalhoolduse kestel korduvalt rikkunud põhjuseta üldkasuliku töö tegemise ajakavasid. S.Z S.Z a kriminaalasja menetleti kokkuleppemenetluses, millest tulenevalt oli isik väga hästi kursis talle mõistetud karistusega ning oli nõus talle just selleliigilise karistuse täitmisega. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhooldusalune motiveeritud kohtu poolt talle määratud kohustusi täitma, ta vaid ainult manipuleerib kohtuga, et mitte asuda vangistuse kandmisele. Kohus on seisukohal, et S.Z S.Z suhtes a on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttutuleb S.Z S. ale Z Pärnu Maakohtu 02.06.
47. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 4 kuud ja 28 p äeva vangistust - KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata. Kohus on arvamusel, et S.Z S.Z suhtes a ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tu leb tal selle eest ka vastutada ning põhjenda tud on kandmata jäänud karistus e osa täitmisele pööra ta. Kohus kohustab S.Z S.Z at ilmuma kohtumääruse jõustumisel Tallinna Vanglasse karistuse kandmisele. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/