järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema-Barndõk Süüdistatav N.S, ik. XXX, Kaitsja Kohtuistungil loobus kaitsjast, kohtueelses menetluses osales r iigi õigusabi korras kaitsjana vandeadvokaadi vanemabi Alla Raudsepp RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada N.S kuriteos
2.
lg 1 alusel asendada N.S-ile mõistetud karistus vangistus 6 (kuus) kuud, s.o 180 (ükssada kaheksakümmend) päeva vangistust üldkasuliku tööga 180 1 Kriminaalasi nr 1-15-7635 (ükssada kaheksakümmend) tundi.
4.1.
lg 2 p 2 alusel määrab kohus, et N.S on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi.
§ -s 69 on sätestatud: Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt
5. N.S suhtes tõkendit ei kohaldatud. 6.
lg 3 p 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on süüdistatava N.S vara: kolmanda isiku, s.o XXXXXXXXXXX) nimele riiklikusse registrisse kantud mootorsõiduk - sõiduauto Mitsubishi Pajero Wagon XXXXXXXXXX), mis Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 22.05.2015 määruse alusel o n arestitud konfiskeerimise tagamiseks ning mis käesoleval ajal asub Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuplatsil asukohaga Transvaali 58 Kuressaare.
lg 3 alusel toimib kohtulahend konfiskeerimise kohta enne selle jõustumist võõrandamiskeeluna. 7. Välja mõista N.S’ ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu - sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; - riigiõigusabi tasu 239,29 ( kakssada kolmkümmend üheksa) eurot 29 senti; kokku seega menetluskulu 824 ( kaheksasada kakskümmend neli) eurot 29 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulu hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulu tuleb N.S tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus ) kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud 6 (kuus) kuud, s.o 180 (ükssada kaheksakümmend) päeva vangistust üldkasuliku tööga 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi. N.S ile määratud 180 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et N.S teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lõikest 1 punktidest 1 -6 tulenevaid kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel määrata, et N.S on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatav N.S andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Süüteo toimepanemise vahendi konfiskeeri mise eesmärk ja toime on arusaadavad. Taotleb menetluskulu tasumisele määramist ositi 12 kuu jooksul. Prokurör ja kaitsja j äid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on kannatanu oma nõusoleku andnud. Kokkulepitud karistus on kooskõlas
Kokkulepitud karistus jääb
Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et N.S on oma süüd tunnistanud . N.S karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava N.S vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tõkend - tõkendit ei kohaldatud. Tsiviilhagi- puudub. Asitõendid – Autos olnud sõiduki kaaned ja auto võti milline on pakendatud pakendisse nr1 ja jäeti Kuressaare politseijaoskonda jätta hoiule politseisse, kuni sõiduauto konfiskeerimise läbiviimiseni. Konfiskeerimisele kuuluv vara - Kriminaalasjas on prokuratuur esitanud taotluse süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks kuna on piisav ja põhjendatud alus arvata, et N.S paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, sest leebemad meetmed pole suutnud teda mõjutada uutest samalaadsetest süütegudest loobuma. Prokuratuur taotleb
lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on süüdistatava N.S vara: kolmanda isiku, XX) nimele riiklikusse registrisse kantud mootorsõiduk sõiduauto Mitsubishi Pajero Wagon XXXXXXX), mis Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 22.05.2015 määruse alusel on arestitud konfiskeerimise tagamiseks ning mis käesoleval ajal asub Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuplatsil asukohaga Transvaali 58 Kuressaare.
lg 3 p 1 sätestab võimaluse konfiskeerida käesoleva paragrahvi lõigetes tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel, Tahtliku süüteo toimepanemise vahend, so sõiduauto Mitsubishi Pajero Wagon XXXXXXXX, mille konfiskeerimist taotletakse, kuu lub süüdistatavale omandis olevale äriühingule, mille juhatuse liige süüdistatav on. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et (Riigikohtu 24.03.2014 lahend 3-1-15-14) seisukohale, et ettevõtte juhatuse liige saab ÄS § 181 lg 1 järgi esindada osaühingut. Sellest lähtudes kujutab juriidilise isiku auto üleandmine füüsilisele isikule endast osaühingu 4 Kriminaalasi nr 1-15-7635 esindamist ÄS § 181 lg 1 mõtt es. See esindamine tuleb TsÜS § 31 lg -te 1 ja 5 kohaselt lugeda ettevõtte tegevuseks.
lg 3 p 1 kohaselt ei nõua objekti konfiskeerimine kolmandalt isikult üksnes kaasaaitamist objektiivses mõttes, vaid ka seda, et kaasaaitamistegu oleks selle toimepanijale subjektiivselt omistatav. Omistatav on see juhul, kui kaasaaitaja suhtub objekti kasutamisse süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel vähemalt kergemeelselt. Seda enam tuleb kaasaaitajale omistada kaasaaitamistegu, mida toime pannes on tal objekti väärkasutamise suhtes tahtlus. Praegusel juhul teadis juriidilise isiku juhatuse liige, et ta asub autoga joobeseisundis sõitma. Selline teadmine tuleb omistada ka juriidilisele isikule, mistõttu oli kolmandal isikul kaasaaitamistegu toime pannes otsene tahtlus selle osas, et sõidukit kasutatakse kuriteo toimepanemisel. Seega on
Süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise absoluutseks sihiks on ühiskondlikku julgeolekut ohustavate esemete, s.o asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada õigusvastaste tegude toimepanemiseks, kõrvaldamine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus 3-1-1-27-07). N.S on karistatud 28.07.2010 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt
Karistus liideti hilisema kohtuotsusega mõistetud karistusega; 09.03.2011 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt
alusel vangistusega 6 kuud, millega liideti Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 28.07.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmiselt vabanes Harju Maakohtu 02.10.2012 määruse alusel tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.04.2014. Karistus on kantud. N.S pani uue
järgi kvalifitseeritava kuriteo toime 05.05.2015 kella 18:35 ajal Kuressaare linnas, asudes juhtima mootorsõidukit alkoholijoobes, kusjuures alkoholi sisaldus N.S väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0.92 mg/l, rikkudes oma tegevusega LS § 69 lg 2 p 1 nõudeid, seejuures puudus N.S mootorsõiduki juhtimise õigus, rikkudes oma tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 ning ta juhtis sõidukit, millel puudus liikluskindlustus, rikkudes LS § 33 lg 2 p 9 nõudeid. Oma tegevusega N.S ohustas kaasliiklejate elu, tervist ja vara. Eeltoodu alusel võib asuda seisukohale, et varasemad kohtu poolt mõistetud kriminaalkaristused
järgi ei ole mõjutanud N.S alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisest loobuma, seega on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi ja süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohane mõjutusvahend hoidmaks N.S edaspidi samalaadse õigusrikkumise toimepanemisest. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a. 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x390 eurot = 585 eurot. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. N.S-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueels es menetluses tasuks 239,29 eurot, mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulu hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.