lg 1 järgi vangistusega 3 kuud,
3811 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud,
lg 1 järgi vangistusega 1 aasta,
lg 1 järgi vangistusega 2 kuud,
lg 1 järgi vangistusega 4 kuud,
lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 aastat,
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 2 aastat vangistust,
lg 1 ja
lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 05.06.2014.a otsusega mõistetud karistusega 2 aastat ja 5 kuud vangistust. Pärast 05.06.2014.a kohtuotsust toime pandud kuritegude eest
lg 1 järgi vangistusega 1 kuu,
lg 1 järgi vangistusega 2 kuud,
lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 7 kuud,
lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta ja 7 kuud vangistust,
lg 2 järgi vangistusega 4 aastat,
05.06.2014.a Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 2 järgi vangistusega 2 aastat ja 5 kuud
Tõkend: ei ole kohaldatud. süüdistuses
Süüdi tunnistada X.G
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 500 (viiesaja) miinimumpäevamäära (10 eurot) ulatuses, s.o summas 5000 (viis tuhat) eurot. 2.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 5000 eurot kuulub kandmisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o pankrotimenetluses vara varjamise toime panemises. 2 Nimelt esitas X.G alates 14.06.2017 kuni 25.01.2019 temale Harju Maakohtu poolt määratud pankrotihaldurile oma varade kohta ebaõigeid andmeid ning lisaks jättis olulises ulatuses oma varaliste kohustuste osas pankrotihalduri teavitamata. Harju Maakohtu 14.06.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-6391 kuulutati välja X.G pankrot ning pankrotihalduriks määrati Raivo Piirla. Pankrotimenetluse käigus tuvastati kokku 28 995,47 euro suuruses nõudeid. PankrS § 35 lg 1 p 1 alusel moodustus pankroti väljakuulutamisega X.G ’e varast pankrotivara. Tulenevalt PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 läks pankrotihaldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab X.G (võlgnik) kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. X.G on esitanud pankrotihaldurile oma vara ja muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigeid andmeid olulises ulatuses, so tulenevalt
Nimelt teatas X.G pankrotihaldurile, et tal on töösuhe x, osakonna juhina, töötasuga 12000.- eurot, kuid lepingut oma töösuhte olemasolu kohta ei esitatud. Haldur tegi järelpärimise väidetavasse töökohta kuid vastuseid sellele järelepärimisele ei järgnenud. Pankrotihalduri järjekordse nõudmise peale, et võlgnik avaldaks töölepingu ja andmed töötasu kohta, avaldas X.G uue väitena haldurile, et tal on töösuhe x Ltd-s. Halduri nõudel avalikustada töötasu teatas võlgnik, et tasub pankrotivarasse talle väljamakstud töötasu, mida ta aga ei teinud. Samuti ei ole X.G esitanud pankrotihaldurile andmeid oma töökoha ega töötasude kohta. Samuti on X.G jätnud olulises ulatuses oma varaliste kohustuste kohta pankrotihaldurile teabe andmata. Nimelt X.G , olles OÜ x (reg nr x) juhatuse liige alates 22.11.2010 kuni käesoleva ajani, kasutas ülalmainitud ettevõtte pangakontot nr x rahaliste vahendite saamiseks, jättes sellest pankrotihaldurile teatamata. x OÜ pangakaart on väljastatud ainult X.G ’e nimele. 09.08.2017 ja 14.08.2017 laekus X.G’e kasutuses olevale x OÜ pangakontole Üllar Jõgi’lt kokku 1600 eurot, selgitusega „Laen Esmaspäevani“. Laen ei olnud antud ettevõttele seoses majandustegevusega, vaid laen oli antud X.G-le isiklikuks otstarbeks. 10.01.2018. laekus X.G ’e kasutuses olevale X OÜ pangakontole A H 800 eurot, selgitusega „Guarantee“. Laen oli antud isiklikult X.G-le , mitte ettevõttele X OÜ. Ajavahemikul 02.11.2017 kuni 18.12.2017 laekus X.G ’e kasutuses olevale X OÜ pangakontole ettevõttelt x OÜ kokku 3520 eurot, selgitusega „laen“. Laen ei olnud antud ettevõttele seoses majandustegevusega, vaid laen oli antud X.G-le isiklikuks otstarbeks. Antud laenu pole X.G tagastanud. 15.01.2018 laekus X.G ’e kasutuses olevale X OÜ pangakontole raha ettevõttelt x OÜ summas 6800, selgitusega „Loan contract 665444L123“ s.o. „Laenuleping 665444L123“. Laen oli antud isiklikult X.G-le , mitte ettevõttele X OÜ. Samuti X.G jättis pangahaldurile teatamata, et ta omab Iirimaa Vabariigis PREPAID FINANCIAL SERVICES IRELAND pangas pangakontot nr x. Sellele pangakontole laekus 04.04.2018, 10.04.2018 ja 16.04.2018 raha A H kokku summas 4533 eurot, selgitusega „payment to notary“, s.o. „notaritasu“. Laen oli antud isiklikult X.G-le, mitte ettevõttele X OÜ. TsÜS § 66 kohaselt peetakse varaks võlgnikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit. Laen on kohustus, mille X.G võttis endale pankrotimenetluse ajal, 3 kuid ei informeerinud sellest kohustusest pankrotihaldurit. PankrS § 108 lg 2 kohaselt muutub vara, mille võlgnik on omandanud pankrotimenetluse ajal, pankrotivaraks. X.G ei ole pankrotihaldurile vara üle andnud ega andnud ka muud teavet, mis võimaldanuks pankrotihaldurile nimetatud raha pankrotivarasse võtta. Oma tahtliku tegevusega võlgnik X.G varjas oma vara pankrotihalduri eest olulises ulatuses, see on ulatuses, mis
Seega pani X.G toime füüsilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluses võlgniku vara olulises ulatuses varjamise ning selle ja olulises ulatuses muude võlausaldajatele tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise, s.t
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga häiriti pankrotimenetluse korrakohast toimimist. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht X.G, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on X.G karistuseks
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 500 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 5000 eurot. Kokkuleppe järgi tuleb
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades teda igakuiselt tasuma vähemalt 416 eurot. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt X.G-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasud summas 840 eurot ja sundraha summas 810 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega süüdistatava poolt. Prokurör selgitas, et kuivõrd süüdistatav on asunud tööle, teostanud ülisuures mahus üldkasuliku töö tunde, on tasunud pankrotimenetluses võlgu, mille tulemusena on pankrotimenetlus lõpetatud ning tema suhtes uusi asju menetluses ei ole, siis on võimalik isikut sellise kergemaliigilise kuriteo eest karistada rahalise karistusega maksimummääras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav selgitas, et ta on sooritanud kõik talle määratud üldkasuliku töö tunnid, tasunud pankrotivarasse märkimisväärse summa, pankrotimenetlus on lõpetatud, ta on asunud alates 03.06.2019.a tööle ning on valmis võetud rahalisi kohustusi kandma. Süüdistatav kinnitas, et uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole ning on süükspandavate tegude järgselt pärast viimast kohtuotsust teinud järeldused asuda elama seadusekuulekalt. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava X.G süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning 4 kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et kuivõrd süükspandavad teod on toimepandud 2017. ja 2018. aastal, katseajal, siis vaatamata sellele on võimalik X.G käesolevas asjas karistada rahalise karistusega. Nimelt peale märgitud kuritegude sooritamist kohtule teadaolevalt X.G suhtes uusi asju menetluses ei ole. X.G on sooritanud kahe aasta jooksul 1440 üldkasuliku töö tundi, täites selliselt talle määratud karistuse täies mahus. Katseaeg X.G suhtes lõppes 05.06.2019.a. X.G on asunud heastama tehtud eksimust, nimelt on tasunud pankrotivarasse 23000 eurot, pankrotimenetlus on lõpetatud. Samuti on ta asunud lepinguliselt tähtajatule tööle, talle on määratud fikseeritud kuupalk, mis annab talle reaalse võimaluse võetud rahalisi kohustusi täita. Kohus leiab, et X.G tuleb süüdi tunnistada
Kohus märgib siinkohal selgitavalt, et tavapäraselt tuleks
lg 2, 3 sätetest lähtuvalt mõista X.G-le ka liitkaristus eelmise, s.o 06.10.2017.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ja seda ka juhul, kui üks liidetavatest karistustest on rahaline karistus. Praegusel juhul ei ole see aga enam võimalik. Nimelt on käesolevaks ajaks selgunud, et X.G on täielikult ära teinud temale eelmise otsusega määratud üldkasuliku töö, seega tuleb lugeda talle 06.10.2017.a otsuse alusel mõistetud vangistus kantuks. Seda arvestades puudub
lg 2 liitmise tarbeks üks liidetav ehk eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kohtupraktikas ei ole peetud võimalikuks ühe liidetava puudumisel liitkaristuse moodustamist (vt ka RKKKo 3-1-2-4-09, p 11). Samuti kuuluvad X.G-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kogusummas 840 eurot (sh 330 eurot kohtumenetluses), mis kuulub süüdistavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. 810 eurot, mis tuleb samuti X.G-lt välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o menetluskulude katteks tuleb tasuda 137,50 eurot kuus. Kriminaaltoimikus sisalduvad 6 CD-plaati on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.