4-24-1336/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2024, Tartu Väärteoasja number 4-24-1336 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus, millega jäeti taotlus Kaitseressursside Ameti
4. märtsi
5. a üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebus üldmenetluse otsusele läbi vaatamata menetlusaluse isiku B.I (B.I; isikukood XXX) kaitsja Aleksandr Gamazini määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
6. aprilli
7. a määrus väärteoasjas nr 4-24-1336 muutmata ja B.I kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning Kaitseressursside Amet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Kaitseressursside Amet (KRA) tegi
9. märtsil 2024 väärteoasjas nr 963024000006 otsuse, millega karistas B.I-d kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 222 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.
10. B.I kaitsja esitas
11. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse KRA
12. märtsi
13. a üldmenetluse otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks.
14. Tartu Halduskohus tagastas
15. aprilli
16. a määrusega haldusasjas nr 3-24-1079 B.I-le tema kaebuse, kuna kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse.
18. aprillil 2024 esitas B.I kaitsja Viru Maakohtule kaebuse KRA
19. märtsi
20. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr
21. Kaebuses taotleti kaebuse esitamise tähtaja ennistamist seoses sellega, et
22. aprilli
23. a kaebus oli esitatud mitte maakohtule vaid halduskohtule, KRA
24. märtsi
25. a otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist ning B.I kasuks lepingulise esindaja kulude välja mõistmist. 1
26. Viru Maakohus jättis
27. aprilli
28. a määrusega B.I taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kaebuse KRA
29. märtsi
30. a üldmenetluse otsusele läbi vaatamata. 5.
31. Maakohus leidis, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Maakohtu asemel kaebuse esitamine halduskohtule ei ole mõjuv põhjus. Kohtuvälise menetleja
32. märtsi
33. a otsusest nähtub edasikaebamise kord, kus on selgelt välja toodud, et kaebus tuleb esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. 5.
34. Kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Menetlusalune isik tutvus väärteoprotokolliga
35. veebruaril 2024 ning oli teadlik, et kohtuvälise menetleja lahend on tutvumiseks kättesaadav alates
36. märtsist
37. Kohtuvälise menetleja otsuse hilisem kättesaamine ei muuda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendatuks. 5.
38. Juba kaebus halduskohtule oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, sest kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli
39. aprill
40. Kaebuse esitaja pöördus halduskohtusse alles
41. aprillil 2024, s.o pärast KRA otsuse jõustumist (karistusregistri andmetel jõustus see
42. aprillil 2024). MÄÄRUSKAEBUS
43. B.I kaitsja esitas
44. aprillil 2024 Viru Maakohtu
45. aprilli
46. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, ennistada kohtule kaebuse esitamise tähtaeg ning võtta B.I
47. aprillil 2024 esitatud kaebus menetlusse. 6.
48. B.I sai väärteoprotokollist teada, et kohtuvälise menetleja otsus on kättesaadav alates
49. märtsist
50. Tegelikult ei olnud otsus kättesaadav, sest seda ei avaldatud KRA veebilehel ning väärteoprotokollis ei olnud märgitud, milliselt veebisaidilt otsust leida.
51. märtsi l 2024 palus kaebaja kohtuvälisel menetlejal endale otsus e saata ja ta sai selle kätte
52. märtsil
53. Saades kohtuvälise menetleja otsuse, ei olnud võimalik kolme päeva jooksul kaebust esitada, sest dokumentaalsete tõendite hulk ja kaebus olid mahukad ning nende ettevalmistamiseks ja koostamiseks kulus kaks nädalat. Kaebetähtaega tuleb arvestada alates
54. märtsist 2024 . Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule tähtaegselt , s.o
55. aprillil
56. Kaebuse esitamise ebaõnnestumist asjakohasesse kohtusse ei peetud kunagi tähtaja rikkumiseks. Tegemist on ühe piirkonna kohtuorganite poole pöördumisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
57. Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei too endaga kaasa Viru Maakohtu
58. aprilli
59. a määruse tühistamist ega määruskaebuse rahuldamist.
60. Käesolevas asjas on oluline teha kindlaks, kas menetlusalune isik oli teadlik, millal teeb kohtuväline menetleja väärteoasjas otsuse. Väärteoasja materjalidest selgub, et kuupäev, alates millest on väärteootsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, tehti B.I-le teatavaks väärteoprotokollis. Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et talle oli väärteoprotokoll kätte antud. Maakohtule
61. aprillil 2024 esitatud kaebuse lisade seas on väärteoprotokoll, mis on koostatud
62. veebruaril 2024, digitaalallkirjade kinnituslehte lisatud ei ole. Ringkonnakohus küsis kohtuväliselt menetlejalt allkirjastatud väärteoprotokolli ning digitaalallkirjalehelt nähtub, et B.I on selle allkirjastanud
63. veebruaril
64. Olles protokolliga tutvunud, oli B.I teadlik, mis kuupäevast alates ja kuidas on tal võimalik väärteootsusega tutvuda. 2 Väärteoprotokollis on selgelt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale kättesaadav alates
65. märtsist 2024 KRA-s ning märgitud on ka asutuse aadress ja lahtiolekuajad. Seetõttu jäävad mõistetamatuks kaebaja etteheited, et väärteootsus ei olnud kättesaadav veebilehel ning polnud teada, kust otsust leida. KRA otsus ei pidanudki olema B.I-le ühelgi veebilehel kättesaadav . See oli kättesaadav Kaitseressursside Ametis aadressil Aiandi 15, Tallinn.
66. Maakohus on oma määruses õigesti sedastanud ja viidanud asjakohasele Riigikohtu lahendile (RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16), et kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamisel on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav , mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise ajal. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 4 sätestab selgelt, et kohtuvälise menetleja üldmenetluses t ehtud otsuse peale kaebuse esitamisel arvestatakse kaebetähtaega alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega on väär kaebaja argument, et kaebetähtaega oleks tulnud hakata arvestama alates
67. märtsist 2024, s.o päevast, mil B.I sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte. Kaebetähtaeg hakkas B.I jaoks kulgema
68. märtsil 2024, s.o väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja juures otsuse kättesaadavaks tegemise päevale järgnevast päevast ning kaebuse esitamise tähtaeg oli seega
69. aprill
71. Kaebaja argumendid, et tal ei olnud võimalik tähtaegselt, s.o 3 päeva jooksul kaebust esitada, kuna ta sai väärteootsuse kätte
72. märtsil 2024, jäävad tagajärjetuks. Esiteks oli menetlusalusele isikule teada, et väärteootsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
73. märtsist 2024 . Asja materjalidest ei nähtu ühtegi takistust, miks ei saanud kaebaja minna otsusega tutvuma või paluda koheselt kohtuväliselt menetlejalt otsuse koopia saatmist. Teiseks ei olnud ringkonnakohtu hinnangul kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebus ega selle aluseks olevad dokumentaalsed tõendid nii mahukad, et eeldanuks kaitsja väidetud kahe nädala pikkust tööd. Kaebuse sisuline osa on kõigest 2,5 lehekülge pikk ning sellestki moodustab umbes poole kaebuse lisaks olevate tõendite refereerimine, mitte nende analüüs ega kaebaja põhjendused. Seetõttu ei olnud kaebuse tähtaegne esitamine võimatu.
74. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatud ka kaebaja väited, et halduskohtusse pöördumine oli õigustatud, sest tegemist oli ühe piirkonna kohtutega. Kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuses oli selgitatud edasikaebekorda. Selles oli selgesõnaliselt kirjas, et kaebus tuleb esitada maakohtule.
75. aprillil 2024 esitas B.I kaebuse Tartu Halduskohtule, mitte Viru Maakohtule. Väärteootsusega tutvudes oli kaebaja teadlik, et kaebus tuleb esitada maakohtule, mistõttu ei ole eksimus kaebaja argumendiga põhjendatav. Lisaks sellele oli kaebus halduskohtule esitatud juba pärast kaebetähtaja möödumist, mistõttu ei vaidlustanud menetlusalune isik väärteootsust ka halduskohtusse pöördudes tähtaegselt.
76. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §- st 194 ja § 196 lg-st 2 tuleb Viru Maakohtu
77. aprilli
78. a määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3