Obsah (4)

§ 74§ 184§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-3053 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidl

§ 74lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu V.

P kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. märtsi 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroole Rein Napa 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) V. P-le määruskaebemenetluses vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest.
4. Välja mõista V. P-lt menetluskulu 72 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks
5. V. P-lt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul määrusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 18.05.2015 otsusega karistati V.P

§ 184

lg 2 p 2, § 25 lg 1, 2 - § 200 lg 2 p 8 ja § 120 lg 1 järgi ning § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka V.

P eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 5 kuud 28 päeva vangistust. Ülejäänud 3 aasta pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui V. P ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning

§ 75

lg 2 p 21 sätestatud lisakohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 03.06.

2. 20.02.2017 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles palus pöörata V. P-le mõistetud karistus täitmisele, kuna V.P ei täida temale kohtuotsuse alusel määratud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning on teinud seda pikaajaliselt. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 16.03.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati V.P-le Tartu Maakohtu 18.05.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, 3 aastat vangistust, täitmisele.
4. Kohtutoimikust nähtuvalt on süüdimõistetul varasemalt olnud probleeme katseajaga kaasnevate kontrollnõuete täitmisega. Ta on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning ei ole teavitanud nõuetekohaselt kriminaalhooldusametnikku ka oma elukohavahetusest. Seetõttu on kriminaalhooldusametnik esitanud juba varasemalt kohtule erakorralise ettekande temale mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks, kuid maakohus jättis V.P ärakandmata karistusosa täitmisele pööramata ning määras talle lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi ning pöörduda alkoholi sõltuvusravile. Käesolevast erakorralisest ettekandest ei nähtu, et süüdimõistetu oleks nimetatud lisakohustusi rikkunud. Samuti ei nähtu erakorralisest ettekandest, et süüdimõistetul esineks jätkuvalt probleeme kontrollnõuete täitmisega. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on aga olnud asjaolu, et peale eelmise erakorralise ettekande arutamist on süüdimõistetule esitatud kahtlustus uues kriminaalasjas muuhulgas narkootilise aine amfetamiini käitlemises 2016 septembris, oktoobris ja novembris. Nimetatud kriminaalasjas on ta võetud alates 19.01.2017 ka vahi alla. Seda arvestades on kriminaalhooldusametniku hinnangul alust järeldada, et süüdimõistetu on rikkunud temale kohtuotsusega määratud lisakohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, tehes seda pikaajaliselt ja kontrollnõudeid rikkudes.
5. Kuigi kohtute infosüsteemist nähtub tõepoolest, et V. P-le on esitatud 19.01.2017 kahtlustus uues kriminaalasjas narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ajal, mil ta oli Tartu Maakohtu 18.05.2015 otsusega allutatud katseajale, siis tuleb maakohtu hinnangul siiski arvestada sellega, et tegemist on üksnes kuriteokahtlustusega ning selle põhjal ei saa isiku vastavat käitumist siiski veel tõendatuks lugeda. Küll aga saab lisakohustuse rikkumist lugeda tõendatuks kriminaalhooldusametniku poolt kohtuistungil erakorralise ettekande lisana esitatud 19.01.2017 V. P suhtes koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirja ning süüdimõistetu enda selgituste põhjal. Kuigi kohus ei saa teha kindlaks süüdimõistetu poolt narkootilise aine tarvitamise kindlat aega, tuleb arvestada, et katseajal viibib ta juba alates 2015 juunikuust ning seega on eluliselt igati usutav, et amfetamiini pidi ta tarvitama katseajal (mitte enne seda), kuna vastasel korral uriiniproov narkootilise aine sisaldust ilmselt enam ei näitaks. Seega tuleb lisakohustuse rikkumine lugeda V. P puhul igati tõendatuks ning kuivõrd süüdimõistetu enda selgituste põhjal ei saa rikkumise toimepanemist lugeda ka kuidagi mõjuvalt põhjendatuks, siis võib olla alust temale mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks.
6. Maakohus leiab, et arvestades V. P senise õigusvastase käitumise pidevat jätkumist vaatamata temale varasemalt mõistetud karistuste kandmisele ning asjaolu, et süüdimõistetu ei ole osanud hinnata ka temale käesolevalt antud võimalust kanda oma karistus ära vabaduses, täites temale katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, ei ole alust arvata, et süüdimõistetu suudaks oma käitumist nõuetekohaselt muuta ka edasiselt. Senini on süüdimõistetu näidanud üles üksnes hoolimatut suhtumist temale mõistetud karistuse kandmisse ning on alust kahelda, et ta oleks motiveeritud oma suhtumist muutma ka edasiselt. Süüdimõistetu on allutatud käitumiskontrollile muuhulgas seoses narkokuriteo toimepanemisega. 2 2 Ka enne nimetatud kuriteo toimepanemist on teda korduvalt karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest. Seega on alust arvata, et narkootikumidega on seotud ka peamised süüdimõistetu õigusvastase käitumise riskitegurid, mistõttu on äärmiselt oluline, et süüdimõistetu narkootikumidest eemale hoiaks. Seda arvestades on kohus pannud talle katseajaks lisakohustuse mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, kuid keelust hoolimata on süüdimõistetu siiski narkootilist ainet katseajal edasi tarvitanud. Seetõttu ei ole kohtul enam piisavalt usku, et ta suudaks narkootikumidest eemale hoida ka edasiselt, mistõttu ei oleks kriminaalhoolduse jätkamine tema suhtes enam otstarbekas ega karistuse eesmärke arvestades võimalik ning ainsaks põhjendatud võimaluseks rikkumisele reageerimisel on pöörata temale mõistetud karistus täitmisele. Kuna kohus ei ole seejuures tuvastanud ka ühtegi asjaolu, mis karistuse täitmisele pööramist takistaks, seda enam, et praeguseks ei viibi V.P uue kahtlustusega seoses enam ka vabaduses, siis on karistuse täitmisele pööramine tema suhtes igati põhjendatud ning kriminaalhooldusametniku vastav taotlus tuleb rahuldada. Määruskaebus
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. P kaitsja vandeadvokaat R. Napa, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja uue kohtumääruse tegemist, millega mitte pöörata temale mõistetud karistust täitmisele.
8. Kokkuvõttes on maakohus leidnud, et keelust hoolimata on süüdimõistetu siiski narkootilist ainet katseajal edasi tarvitanud ning seetõttu ei ole kohtul enam piisavalt usku, et ta suudaks narkootikumidest eemale hoida ka edasiselt, mistõttu ei oleks kriminaalhoolduse jätkamine tema suhtes enam otstarbekas ega karistuse eesmärke arvestades võimalik ning ainsaks põhjendatud võimaluseks rikkumisele reageerimisel on pöörata temale mõistetud karistus täitmisele.
9. V. P ei nõustu maakohtu kokkuvõtvate järeldustega selles, et ta on katseajal tarvitanud narkootilisi aineid. Tuvastatud ei ole, et 19.01.2017 V.P uriiniproovist leitud amfetamiin on sattunud tema organismi tema enda tahtliku tegevuse tagajärjel. Ettevaatamatusest ei ole võimalik katseaja kontrollnõudeid ja katseajaks pandud lisakohustusi rikkuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 10.

§ 74

lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga selles, et kuigi ei ole võimalik kindlaks teha süüdimõistetu poolt narkootilise aine tarvitamise täpset aega, siis tuleb arvestada sellega, et V.P viibib katseajal juba 2015 juunikuust. Seega on eluliselt usutav, et V.P pidi amfetamiini tarvitama katseajal, kuna vastasel korral uriiniproov narkootilise aine sisaldust ilmselt enam ei näitaks. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole usutav, et narkootiline aine on sattunud V. P organismi tema tahte vastaselt. Seda eelkõige arvestades V.P isikut ning varasemat elukäiku. Nimelt on V. P varasemalt korduvalt narkootilise aine käitlemise eest karistatud (Tartu Maakohtu 01.06.2011, 13.06.2011 ja 18.05.2015 otsuste alusel). Lisaks eeltoodule viibib V. P käesoleval ajal vahi all, kuna teda on järjekordselt alust kahtlustada narkootilise aine käitlemises. Seega on V.P varasemalt korduvalt narkootilise ainega kokku puutunud ning sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et tuvastamist on leidnud, et V. P tarvitas narkootilist ainet ajal, mil temale oli kohtuotsuse alusel määratud narkootilise aine tarvitamise keeld (joobeseisundi tuvastamise saatekiri V kd, tl 107). 3 3
2. Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et süüdlane ei suhtu täie tõsidusega temale mõistetud karistusse. Seega ei ole karistusest tingimisi vabastamine V. P-le soovitud mõju avaldanud ning talle mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Süüdlane on rikkunud ilma mõjuva põhjuseta olemasolevat kohustust ning näitanud enda käitumisega lugupidamatut suhtumist õiguskorda. Seda eriti olukorras, kus kriminaalhooldusametniku poolt esitatud esimene erakorraline ettekanne jäi Tartu Maakohtu 05.01.2017 määruse alusel rahuldamata, kuid sellest hoolimata jätkas V. P kriminaalhooldusnõuete rikkumist. Sellest tulenevalt tuleb V.P-le mõistetud karistus täitmisele pöörata.
3. Kaitsja vandeadvokaat R. Napa on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ning määruskaebuse koostamiseks 1,5 tundi, mille eest taotletakse tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja § 21 lg-st 3 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel V.P kanda.
4. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 16.03.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus