Obsah (6)

§ 75§ 68§ 184§ 4§ 76§ 871

1-15-3053 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2017, Valga Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Lõuna Ringko

§ 75lg 1 p -des 1– 6 toodud kontrollnõudeid.

Andres Orav peab: 1) elama kohtu määra tud alalises elukohas aadressil: XXX ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-15-3053 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21 ja 7 alusel keelata Andres Oraval käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine, narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamine või omamine ja suhtlemine narkootikume tarvitavate inimestega.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada Andres Oravat otsima endale kahe nädala jooksul pärast vabanemist töökoha või võtm a end arvele Eesti Töötukassas. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne ) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A. Orav tunnistati Tartu Maakohtu 18. mai 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3053 süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 3 aasta ja 9-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel loeti mõistetud vangistusest kantuks eelvangistusaeg 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti A. Orava kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o

1. november 2014 ning karistus lõpeb
2. juulil
5. juulil 2017 tegi Tartu Maakohus määruse, millega jättis A. Orava vangistuse kandmiselt ting imisi enne tähtaega vabastamata, kuna isikul ei olnud vabanemise korral kindlat elukohta. Küll aga leidis kohus, et A. Orava vabastamine võiks sisuliselt kõne alla tulla ja ka elukoha leidmine ei paista lootusetu. Seetõttu kohustas kohus vanglateenistust esitama kohtule A. Orava ennetähtaegse vabastamise materjalid uuesti kaks kuud pärast määruse jõustumist.
7. oktoobril 2017 saabusid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale Tartu Vangla dokumendid A. Orava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla hinnangul on A. Orava puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jook sul 18% ning vägivaldse kuriteo tõenäosus 24%. Vangla küll toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist , kuid rõhuta b, et isikul puudub püsiv vabanemisjärgne elukoht .
8. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Oravat kriminaalkorras karistatud kolm korda ning ta kannab ka kolmandat reaalset vanglakaristust. Varasemalt on teda karistatud grupis röövimise, grupis salajase varguse, raskendavatel asjaoludel tapmise ning kinnipeetavana toimepandud narkokuriteo eest. Praegu kannab ta karistust samuti narkokuriteo eest. Varasemalt oli kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine ja ajendiks majanduslik kasu. Käesolevalt oli soodusteguriks aga narkosõltuvusprobleemid ning ajendiks samuti majanduslik kasu.
9. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus tema osalus oli hea: ta oli motiveeritud, töötas kaasa, analüüsis ja tegi alati korralikult ära kodutööd. Samas on karistatul vähene motivatsioon loobumaks kuritegelikust käitumisest. Lisaks osales süüdimõistetu ka anonüümsete narkomaanide loengutes, kus ta oli samuti motiveeritud, ning ka tagasilanguse ennetamise töögrupis. Kinnipeetav on erinevatel perioodidel töötanud majandusabitöölisena ja soodustuse korras ka väljaspool vanglat. 2 1-15-3053
10. A. Oraval puuduvad distsiplinaarkaristused.
11. Kinnipeetav elas enne vangistust koos elukaaslasega Tartus üürikorteris. Rahvastikuregistrijärgne sissekirjutus on isikul XXX linnas, mis annab talle õiguse sotsiaaleluruumi taotlemiseks. Esialgu on A. Oraval aga võimalik asuda elama nn XXX ja seda kuni üürikorteri leidmiseni. Karistatul on vabanemisfondis piisavalt raha, et elupind a üürida. Võlgu A. Oraval ei ole. Kinnipeetaval on keskharidus ning vangistuses on ta omandanud lilleseadja ja lukksepa kutse. Enne vangistust tegi A. Orav peamiselt juhutöid. Alates
12. veebruarist 2017 töötab kinnipeetav väljaspool vanglat OÜ- s P, kes on andnud välja garantiikirja karistatule töökoha tagamise kohta tema vabanemise korral. Kinnipeetaval puudub toetav tugivõrgustik: vanemad on surnud ja õde ei soovi A. Oravaga suhelda. Oma lastega A. Oraval kontakt puudub. Kinnipeetav on veetnud suure osa oma elust vanglas. A. Oravale on määratud tugiisik. A. Oraval oli varem raskekujuline krooniline alkoholism, ent eelmise vangistuse ajal läbis ta joovastisõltlastele mõeldud programmi, mille tulemusi hindab A. Orav positiivseks. Rasked isikuvastased kuriteod pani A. Orav toime just alkoholijoobe s. Eelmise vangistuse ajal on osales isik kaks korda Vihajuhtimise programmis. Isiku sõnul tarvitas ta narkootikume esmakordselt eelmise vangistuse ajal. Isikut on viiel korral karistatud esimese astme kuritegude eest, sealjuures kolmel korral raske isikuvastase kuriteo eest. A. Orava suhtumine kriminaalhooldusesse on positiivne, samuti suhtub ta positiivselt ametnikesse ja on koostööaldis.
14. novembril 2017 saabus kohtule Tartu Vanglalt täiendav dokument karistatu A. Orava iseloomustuse juurde. OÜ R . M. juhatuse liige R. P. väitis telefoni teel vanglaametnikule, et saab oma vanale tuttavale A. Oravale pakkuda vabanemise korral nii töö- kui ka elukohta. Elamispinna täpse aadressi osas ei olnud R. P. aga kindel ja ütles, et see peaks olema XXX.
15. Kriminaalhooldusametnik on esitanud sellise arvamuse. Rahvastikuregistri andmetel on A. Oraval täiskasvanud lapsed, kes aga elavad oma elu. A. Orava õde P. M. karistatuga vangistuse ajal suhelnud ei ole. Olenemata A. Orava p oolt tehtud jõupingutustest puudub tal siiski kindel elukoht. XXX linna s otsiaaltöö spetsialist saab aga aidata karistatut üürikorteri otsimisel (linn toetab isikut vajadusel ka toimetulekutoetusega) . Kinnipeetav paikneb alates
16. juulist 2016 avavanglas ning vabanemisjärgselt on tal võimalus jätkata töötamist P. OÜ-s. Kriminaalhooldusel on isik viibinud varasemalt ühel korral ja täitis toona kohustusi korrektselt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
17. KrMS § 432 lg-st 3 3 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör leidis, et süüdimõistetut ei tohiks tingimisi ennetähtaegselt vabastama. On positiivne, et A. Oraval on vabanemisfondis 1500 eurot ning et tasumata võlad tal puuduvad. Lisaks on kinnipeetav osalenud majandusa bitöödel, läb inud sotsiaalprogrammi ning vabanemise korral on isikul garanteeritud ka töökoht. Negatiivne on aga kinnipeetava isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt puudub süüdimõistetul vabanemise korral toetav tugivõrgustik ja kindel elukoht.
18. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta tahab vanglast välja pääseda. Seni kuni ta leiab endale sotisaalkorteri, saab ta elada XXX. Ta üritas vanglas olles maakleritega suhelda, aga kui need kuulsid, et ta on vanglas, ei tulnud korteri saamisest midagi välja. Ta tahab edaspidi 3 1-15-3053 P. kiriku koguduse abil hakata käima koolides rääkimas narkootikumide kahjulikkusest. Alkoholiga pole tal juba pikka aega probleeme olnud. KOHTU SEISUKOHT
19. Kohus vabastab A. Orava vangistusest tingimisi enne tähtaega ja põhjendab oma otsustust järgmiselt.
20. A. Orav kannab käesolevalt karistust

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mis on oma sanktsioonist ja

§ 4

lg -st 2 tulenevalt esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtliku esimese astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. A. Orav on temale mõistetud 3 aasta 8 kuu ja 28 päeva pikkusest vangistusest kandnud ära enam kui 3 aastat. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Karistust on kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 14. See siiski ei tähenda automaatselt, et täidetud on vabastamise kõik formaalsed eeldused. Nimelt allutatakse ennetähtaegselt vabastatav inimene

§ 76

lg 5 ls 2 kohaselt katseajaks

§ -s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75lg 1 p 1 kohaselt eeldab käitumiskontroll seda, et inimesel on elukoht.

See on vajalik seepärast, et riik saaks käitumiskontrolli läbi viia: kui inimesel pole elukohta või kui riik inimesel olemas olevat elukohta ei tea, on süüdimõistetu käitumise efektiivne kontrollimine keeruline. Ka Riigikohus on leidnud, et kui kinnipeetaval elukoht puudub, ei ole tema suhtes võimalik käitumiskontrolli – mis hõlmab endas möödapääsmatult

§ 75lg 1 p -s 1 sätestatud kontrollnõuet – kohaldada: RKKKm 3-1-145-16, p 7.

A. Orava eelmine ennetähtaegse vabastamise menetlus lõppes kinnipeetava vabastamata jätmisega just elukoha puudumise tõttu. Ka praeguses menetluses on elukohta puudutav mõneti segane: võimaliku elukohana on käinud läbi mitmeid kohti. Kohus leiab siiski, et A. Oraval on elukoht olemas ja selleks on XXX, XXX paiknev nn XXX . XXX ei ole tihtipeale eluasemena

§ 75

lg 1 p 1 tähenduses sobilik: seda aga niisugustel juhtudel, mil inimene saaks seal viibida vaid öösiti ning väga lühikest aega. Praegu ilmneb aga vangla koostatud iseloomustusest, et A. Orav saaks XXX elada ja seda kuni üürikorteri leidmiseni. Sellest teeb kohus järelduse d, et A. Orav saab XXX viibida ka muul ajal kui öösel ja et teda ei aeta sealt välja seni, kuni ta ei ole leidnud endale uut elukohta. Et see on võimalik, saab järeldada ka XXX põhimäärusest, millest ilmneb, et selles majutusasutuses elavad erineva staatusega inimesed (vt XXX

1. juuni 2007 otsus nr 259). Seepärast leiab kohus, et A. Oraval on vabanemise korral eluase olemas ning esinevad kinnipeetava vabastamise vormilised eeldused.
2. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loeteletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on 4 1-15-3053 vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Olgu viimaks viidatud, et ka nt Saksamaal leitakse ennetähtaegse menetluse raames, et oluline on üksnes uute kuritegude oht . Üldpreventiivsed kaalutlused ( nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Võimalikku nn kättetasumishuvi ( ) saab ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada üksnes käitumiskontrolli nõuete kehtestamisel. (Stree/Kinzig – Schönke/Schröder zum StGB.
3. Auflage, § 57/10–13).
4. Mida raskemaid kuritegusid on kinnipeetavalt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch,
5. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch,
6. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. A. Orav on pannud toime väga raskeid vägivallakuritegusid. Need jäävad aga väga kaugesse minevikku (enam kui 20 aasta tagusesse aega), mistõttu ei saa neile omistada sellist kaalu, mis neil oleks siis, kui nad oleks aset leidnud märksa hiljem. A. Orava viimased kuriteod on narkokuriteod. Hoolimata nende rangest sanktsioonist ei saa neid abstraktseks ohudeliktiks olevaid kuritegusid pidada väga rasketeks kuritegudeks. Seega ei eelda A. Orava vabastamine ülearu suurt kuritegevusvaba elu elamise tõenäosust, ent see tõenäosus ei saa siiski olla ka madal. Kohus leiab, et on piisavalt alust loota, et A. Orav vabanedes enam kuritegusid toime ei pane ja seetõttu on võimalik ta vabastada. Kohtu kaalutlused on järgmised.
7. Eeskätt kätkeb endas uute kuritegude ohtu A. Orava narkosõltuvus. See on teda varem ajendanud kuritegusid toime panema ja seepärast on oodata, et ta teeb seda edaspidigi. Ka ei saa mööda vaadata sellest, et A. Orav on varemgi vanglas olnud, ent jätkanud sellest hoolimata kuritegude sooritamist. Seepärast võib eeldada, et ka praegune vangistus ei osutu varasematest edukamaks ega suuna A. Oravat õiguskuulekale teele. Ka võib endast mõnin gast retsidiivsusriski kujutada see, et A. Oraval pole toetavat lähivõrgustikku ehk keegi ei hakka teda kuritegudest eemal hoidma.
8. Käesoleva määruse eelmises punktis märgitu siiski A. Orava vabastamata jätmist ei tingi.
9. Nimelt on kohtu hinnangul igati alust loota, et praegune vangistus osutub viljakamaks kui eelmised ja seda just seoses A. Orava narkosõltuvusega. A. Orav on vangis olles tegelenud oma narkoprobleemiga tõsiselt: ta on läbinud erinevaid programme ning võtnud osa tugirühmade tööst. Ka on oluline see, et ta on mitu aastat ilma uimastiteta olnud – seda küll sunnitult, aga siiski. Samuti on positiivne A. Orava soov jätkata narkosõltuvusega tegelemist vabaduses, muu hulgas hakata oma probleemsest minevikust kõnelema noortele. Et A. Orav võib saada oma narkosõltuvuse kontrolli alla, võib loota ka tänu sellele, et aastaid tagasi oli A. Oraval suur alkoholiprobleem, ent sellest on ta tänaseks võitu saanud. Ka annab lootust uimastivabaks eluks tõsiasi, et A. Orav on viimase pooleteist aasta jooksul avavanglas olles käinud korduvalt väljaspool vanglat, ent ei ole selle aja kestel uimasteid tarvitanud. 5 1-15-3053
10. Lisaks on A. Orava käitumine vangistuses retsidiivsusprognoosi püstitades positiivne veel muudeski aspektides kui üksnes narkosõltuvusse puutuvalt. Kinnipeetav ei ole põhjustanud mingeid probleeme ei vanglas sees ega vanglast väljas käies. Ta töötab juba aasta algusest OÜs P. ja saab seal töötamist jätkata ka vabadusse pääsedes. Töö olemasolu on eeskätt oluline seetõttu, et see vähendab jõudeaega, mida A. Orav võiks hakata sisustama uimastite tarbimisega. Ka on töö tähtis seepärast, et see tagab süüdlasele sissetuleku, mis võimaldab tal hankida eluaseme: oma kodu aga võib aidata A. Oraval halvast seltskonnast eemale hoida ja seetõttu vähendab ka uuesti narkootikumide tarvitama hakkamise riski.
11. Sugulaste puudumist võib kompenseerida kirikukogudus. Nimelt on A. Orav käinud avavanglas olles korduvalt kirikus ja suhelnud seal käivate teiste inimestega ning kavatseb seda jätkata ka tulevikus.
12. Samuti võtab kohus arvesse A. Orava vanust. Tegemist on juba kuuendat elukümnendit käiva inimesega. Kriminoloogilised uurimused näitavad, et selles vanuses olevad inimesed sooritavad kuritegusid harva (vt nt Neubacher. Kriminologie.
13. Aufalge, § 6/2 ja § 15/1).
14. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et A. Orav tuleb vanglast ennetähtaegselt vabastada. 24.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb A.

Oravale määrata kuni 30. juulini 2018 kestev katseaeg.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus A.

Orava katseajaks käitumiskontrollile. 25. Süüdimõistetule tuleb

§ 75lg 2 alusel panna mõned lisakohustused.

26. A. Oraval tuleb

§ 75lg 2 p- le 2 tuginedes keelata käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

Ehkki alkohol ei ole A. Orava kuritegudes viimasel ajal rolli mänginud, tegi ta seda varem ja ei saa päriselt välistada, et see võib uuesti juhtuda. Lisaks võib alkoholi tarvitamisest tingitud enesekontrollivõime vähenemine tingida selle, et A. Orav hakkab narkootikume tarvitama. 27.

§ 75lg 2 p-le 2 1 tuginedes keelab kohus A.

Oraval käitumiskontrolli ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamise või tarvitamise. See on A. Orava tausta silmas pidades iseendastmõistetav. 28.

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustab kohus A.

Oravat otsima endale kahe nädala jooksul pärast vabanemist töökoha või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas. Töö olulisuse kohta vt käesoleva määruse p 20. 29. Lisaks tuleb A. Oraval

§ 75lg 2 p- le 7 tuginevalt keelata suhtlemine narkootikume tarvitatavate isikutega.

Seegi keeld peab tagama seda, et A. Orav ei hakkaks uuesti narkootikume tarbima. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik täitmiskohtunik 6