kehtestab kohalik omavalitsus. Väike-Maarja vallas kehtib Väike-Maarja vallavolikogu poolt 31.01.2019 vastu võetud määrus nr 4 ,,Väike-Maarja valla raieloa andmise tingimused ja kord" (edaspidi kord). Vastavalt
Maarja valla tiheasustusaladel kasvavate puude raiumiseks raieloa taotlemise ja väljastamise tingimusi.
lg 1 p 1 alusel võib raieluba taotleda puu kasvukoha maa omanik või seaduslik valdaja omaniku lihtkirjaliku volituse alusel. Xxxx kinnistu omanik ei küsinud puu raieks valla keskkonna- ja hankespetsialisti käest arvamust, samuti ei ole vallavalitsus andnud raieluba puu raiumiseks. Tiheasustusalal puude raiumiseks on vajalik esitada raieluba.
lg 3 p 1 ja 2 kohaselt saab raieluba taotleda kui puu on haige, kiratsev, murdumisohtlik või osaliselt kuivanud ning kui puu kasvab hoonele lähemal kui kolm meetrit või kahjustab hoone vundamendi konstruktsioone. Raiutud puu oli elujouline hõbekuusk ning kasvas elamust kaugemal kui 6 meetrit. Tegemist ei olnud ka olukorraga, kus ei olnud vajalik taotleda raieluba
lg 6 mõttes: tegemist ei olnud viljapuuga; puult ei eemaldatud kuivanud oksi ja vesivõsusid; puu ei olnud kuivanud või murdunud; puud ei olnud vaja operatiivselt eemaldada tuulemurru tõttu tekkinud avariiohtliku olukona tõttu; puu raiumine ei olnud ettenähtud kehtestatud detailplaneeringus või kohustuse puudumise
l ehitusloas (raiele määratud puu(d) on ehitusprojektis); puu raiumist ei
ldanud vallavalitsus. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt oli puu vajunud tugeva tuule ja lumesaju tõttu viltu maja poole. Puu kasvas elamust l0 m kaugusel. 2023 juunikuu piltide põhjal oli ilus tihe kuusk ja otse, polnud kuhugi poole viltu. Kuusk viidi Tallinnasse jõulupuuks. Eeltoodust tulenevalt raiuti kuusk ebaseaduslikult, st isikul puudus luba puu raiumiseks. Vastavalt tuvastatud asjaoludele, oli Xxxx kinnisasjal teostatud ebaseaduslikku raiet, s.o ei oldud taotletud kohalikult omavalitsuselt raieluba. W.S raiudes maha Xxxx alevik hõbekuuse, rikkus Väike-Maarja Vallavolikogu poolt kehtestatud raieloa taotlemiseks sätestatud tingimusi. Raieloa taotlemata jätmisega pani W.S toime looduskaitseseaduse § 73 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3). Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 47 lg-st 1 ning VTMS § 55 lg 1 p-st 2, Väike-Maarja Vallavalitsus otsustas karistada loodukaitseseaduse § 73 lg 1 järgi W.S-i rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses summas 140 eurot. Trahv tuli tasuda hiljemalt 31.01.
lõikele 1 reguleerib kord Väike-Maarja valla tiheasustusaladel kasvavate puude raiumiseks raieloa taotlemise ja väljastamise tingimusi.
lg 1 p 1 alusel võib raieluba taotleda puu kasvukoha maa omanik või seaduslik valdaja omaniku lihtkirjaliku volituse alusel. Antud asjas kinnistu omanik raieluba ei taotlenud ega võtnud vallaga ühendust valla seisukoha saamiseks. Samuti ei pöördunud ta järgmisel päeval, 28.11, valla poole, et võttis tormi tõttu puu maha. Asja uurimise käigus selgus, et tegelik põhjus, miks puu maha võeti, oli see, et W.S oli telefoni teel andnud loa puu raiumiseks, et jõulupuu tahtja saaks puu Tallinnasse viia. W.S väitis: “Jõudes minule kuuluvale kinnistule kella 17 paiku, tellisin kraana ja arboristi, et oleks võimalik ohutult kuusk raiuda.” Eluliselt ei ole usutav, et väidetava tormiga on võimalik saada väga lühikese etteteatamisajaga arboristi ja tellida treilerit koos tõstukiga. Arboristid peaksid lähtuma ohutusest ja kaheldav on, kas arborist sooviks oma elu tormiga ohtu seada. Ülekuulamisel ütles W.S suuliselt, et ta ei tea arboristi kontakti ja nime ei mäleta, töö eest tasus 250 eurot. Xxxx kortermajas elav naaber I. S. ütles, et laps läks tema juurest ära videvikus ja küsis emalt, kas ta teab, mis õues toimub. 27.11.2023 loojus päike Väike-Maarjas umbes 15.30 paiku. Sel päeval oli pilves, seega alates kella 16 oli väljas juba hämar. Naaber L. K. Xxxx kortermajast ütles, et kinnistul hakati toimetama enne kella 17, alguses tulid sõiduautod, ilmselt olid töömehed, ka R. V. (Xxxx kortermajast) toimetas seal. Kell 17.15 helistas R. V. (tel xxxx) V. P. ja uuesti messengeris kell 17.
s raius antud kuuse ja viis ära, kuusk paigaldati Noblessneri kvartali väljakule jõulupuuks. Saabus sündmuskohale kella viie paiku õhtul ja lahkus umbes üheksa paiku. Seda hõbekuuske ta Väike-Maarjas teadis ja kuuse vajadus oli, kuid ei mäleta, kas selle kuuse asjus W.S helistas talle või tema W.S-ile, võib olla õige, et tema W.S-ile ja kuuske oli tal kindlasti vaja. Teab, et tiheasustus alal peaks olema eraldi raieluba, kuid ta ei tulnud selle peale, et selle loa olemasolu kontrollida, kuna loa hankimine on kuuse omaniku kohustus. Ta ei oska öelda, kas see kuusk oli ohtlik ja kuidas kuuse juurestik paiknes, kuid teab, et see känd ei olnud mäda. Ilmaolude kohta mäletab, et 27.11.2023 hommikupoolne oli rahulik, päikseline, lõunast läks pilve ja hakkas tuiskama ja see lõppes lumetuisuga. Tallinnas oli nii vali tuul, et kuuse sai püsti panna alles järgmisel päeval. Tunnistaja E. T. töötab S OÜ-s autojuhina. Mäletab, et Tallinna Noblessneri sadamasse oli planeeritud jõulukuuse transport 27.11.2023. Eelnevalt paika pandud puu läks tõstmise käigus pooleks, ka järgmise puuga juhtus äpardus sama päeva kahe-kolme vahel. Kuna tema on 5 autojuht ja kraana operaator, siis ta ei tea, kuidas see Väike-Maarja kuuse info tekkis või liikus. Kõnedega tegeles T. V., kes oli tema poole tellija, mingil hetkel tuli
ldus ja nii ta Väike-Maarjasse Xxxxle sattus. Puutüve seisukorda tema ei vaadanud, välimuselt oli kuusk viisakas. Tunnistaja N. T.i sõnul viibis ta 27.11.2023 Xxxx eramu teisel korrusel, tegi seal tühjades ruumides remonti viibides pidevalt kkuusepoolses maja osas. Nägi aknast tuule tugevnemist ja kuuse käitumist. Kuna ta on õppinud metsandust siis teab, kuidas ning millal okaspuudel tormituulega käitumine murdumise oht võib tekkida. Kuskil kella kolme paiku nägi, et kuusk hakkas liiga kõikuma nii maja kui liinide suunas. Tunnistaja läks Xxxx asuvasse xxxx W.S-i teavitama, et kuusk võib tulla maja peale. Mäletab, et sel päeval oli tuul põhjakaartest, see tähendab, et loodest kuni kirdeni, oli heitlik, ei puhunud stabiilselt ühest suunast, majadevahel olid tuuleiilid päris tugevad ja võivad tekkida tuulepöörised. Edasisest ei tea ta enam midagi, kuna W.S-i majja tagasi ei läinud. Tunnistaja A. A. töötab Väike-Maarja vallavalitsus järelevalvespetsialisti ja vallasekretäri abina. Tunnistaja sõnul raiuti 27.11.23 hõbekuusk raieloata maha. Temal kui ametnikul on õigus
kaitseseadusest tulenevalt siseneda piiramata territoorimiga kinnistule ja ta käis 29.11 kohapeal olukorraga tutvumas ning tuvastas, et kuusk on maha raiutud kuusk. Sai teada, et kuusk viidi Tallinna Noblessnerisse jõulukuuseks. Mäletab, et sel õhtul oli tormihoiatus, aga sellisel kellaajal sellist tormi seal ei olnud, terve päeva oli põhjatuul ja kuusk oleks võinud kalduda Xxxx tänava poole. Selgitas välja, kuidas logistika firma sinna jõudis, T. V.i kõne W.S-ile sooviga kuusk maha raiuda toimus enne poolt viit, vallavalitsus on lahti kella viieni. Võimalus oli helistada keskkonnaspetsialistile ja rääkida, küsida raieluba, et puu on muutunud ohtlikuks, aga seda kõnet W.S ei teinud ja kuusk raiuti ebaseaduslikult. Tunnistaja selgitab, et inimene peab pöörduma valla poole raieloa taotlemiseks, keskkonnaspetsialist käib kohapeal ja hindab ja siis arutatakse seda vallavalitsuses ja vallavalitsuse liikmed otsustavad. Puu ohtlikus tuleb tuvastada. Puutüvi kaldub koos kännuga, kuid sündmuskoha vaatlusest ei ole näha, et juured oleks väljas ja et känd oleks kaldu, ülesse kerkinud. Oleks võinud ka järgmine päev valda teavitada, aga seda ka ei tehtud. Kaebaja W.S-i sõnul pärast N. T.ilt saadud teavitust koju jõudes nägi, et tuul oli tõusnud ja puu kaldus kord ühele poole ja teisele poole. Lähtus avalikult kättesaadavast hinnangust, mille kohaselt ohtlikeks puudeks loetakse puud, mis võivad murduda ja põhjustada varalist kahju või eluohtlikke vigastusi, mille eest vastutab puu omanik. Naabri laste, naabermaja elanike ja liikluse kaitseks otsustas ta metsanduse haridusega N. hinnangu põhjal kuusk maha võtta. Sai tuttava käest T. numbri ja helistas, T. helistas pärast tagasi. Menetlusalune isik väljendas rahulolu õnneliku juhuse üle, et ta leidis olukorrale lahenduse ja sai abi. Kinnitas, et enam ilma raieloata ei raiu. Isik möönab, et ta oleks võib-olla pidanud teavitama valda, aga ta ei ole seda puud varastanud ega ebaseaduslikult võtnud. Valla määruses ei ole öeldud, et kui puu on avariiline või ilma loata raiutud, et peab valda teavitama. W.S palub kohtul kiirmenetluse otsus äramuuta ja teda õigeks mõista. Uuritud tõendid Kohus uuris väärteoasjas olevid kirjalikke tõendeid: - teade (maakorraldusspetsialisti D. S. e-kiri A. A.ale kuuse raie kohta koos vastusega päringule kinnistusraamatust); - sündmuskoha Xxxxs vaatlusprotokoll 29.11.2023 koos fototabeliga (fotod maha raiutud kuuse okstest, kännust, tüvest ja Väike-Maarja alevikus Xxxx kinnistul kasvavast kuusest 06.06.2022 seisuga); - informatsioon (andmed arboristide kohta; T. V.i telefonitsi antud info, et ta helistas vajamineva kuuse asjas W.S Niinemtesale ja too andis nõusoleku hõbekuuse võtmiseks 6 kuigi oleks võinud keelduda, kuid tuli vastu, töödega alustati pärast nelja õhtupoolikul, Tallinnas ootasid juba kuuse ehtijad); - kutse W.S-ile ilmuda 07.12.2023 Väike-Maarja vallavalitsuse järelevalvespetsialisti A. A.a juurde Xxxx alevikus kooskõlastamata ja raieloata maha saetud kuuse asjus; - W.S-i ülekuulamise protokoll 07.12.2023; - Hõbekuusega tänava vaade juunis 2011; - hõbekuusega tänava vaade 6 kuud tagasi; - hõbekuusega tänava vaade juunis 2023; - hõbekuuse pilt Noblessneris 03.12.2023 (Facebookist); - kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 392623000002. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, kuulanud üle tunnistajad, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluse täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt eelnevast, peab kohus lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. LKS § 45 kohaselt tiheasutusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja
kehtestab kohalik omavalitsus. Väike-Maarja vallas kehtib Väike-Maarja vallavolikogu poolt 31.01.2019.a vastu võetud määrus nr 4 ,,Väike-Maarja valla raieloa andmise tingimused ja kord" (edaspidi kord).Vastavalt
lõikele 1 reguleerib kord Väike-Maarja valla tiheasustusaladel kasvavate puude raiumiseks raieloa taotlemise ja väljastamise tingimusi.
lg 1 p 1 alusel võib raieluba taotleda puu kasvukoha maa omanik või seaduslik valdaja omaniku lihtkirjaliku volituse alusel.
lg 3 p 1 ja 2 kohaselt saab raieluba taotleda kui puu on haige, kiratsev, murdumisohtlik või osaliselt kuivanud ning kui puu kasvab hoonele lähemal kui kolm meetrit või kahjustab hoone vundamendi konstruktsioone.
lg 6 kohaselt ei pea raieluba taotlema, kui tegemist on viljapuuga; puult eemaldatakse kuivanud oksi ja vesivõsusid; puu on kuivanud või murdunud; puu on vaja operatiivselt eemaldada tuulemurru või tekkinud avariiohtliku olukorra tõttu; puu raiumine on ettenähtud kehtestatud detailplaneeringus või kohustuse puudumise
l ehitusloas (raiele määratud puu(d) on ehitusprojektis); puu raiumist
ldab vallavalitsus. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kaebaja on hõbekuuse oma kinnistul maha võtnud 27.11.2023 ja raieluba tal selleks ei olnud. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et ta hindas kuuse ohtlikuks endale, oma majale ja elektriliinidele, aga ka muudele objektidele, kuna tuul oli tugevnenud ja majas remonti tegev N. T. oli talle teada andnud, et kuusk on kaldus ja kõigub ning ähvardab tuppa tulla. Ka kohtuistungil kaebaja tunnistas, et ta usaldas metsandusalase haridusega N. T.it kuuse ohtlikkuse kohta antud info osas, kui ta otsustas hakata tegelema kuuse raiumisega omamata sealjuures aga vajalikku raieluba. Kuna kõnealuse hõbekuuse näol ei olnud tegemist viljapuuga, kuivanud okste ja vesivõsude eemaldamist vajava puuga, kuivanud või murdunud puuga, samuti ei olnud vajadust puud operatiivselt eemaldada tuulemurru või tekkinud avariiohtliku olukorra tõttu ega olnud puu raiumine ettenähtud kehtestatud detailplaneeringus või kohustuse puudumise
l ehitusloas (raiele määratud 7 puu(d) on ehitusprojektis), seega ei olnud tekkinud sellist olukorda, mis oleks võimaldanud kuuse raiuda ilma raieloata. Väärteoasja toimikus olevate fotode põhjal on tegemist elujõulise ja loodis kasvava puuga, mis asub elumajast ilmselgelt kaugemal kui 3 meetrit, valla esindaja väitel kuni 10 meetri kaugusel. Tunnistaja E. T.e hinnangul oli tegemist mittekõvera ja visuaalselt viisaka puuga ning tunnistaja T. V.i hinnangul ei olnud ka känd mäda. Kohtuvälise menetleja esindaja A. A.a sõnul kaldub puutüvi koos kännuga, kuid sündmuskoha vaatlusest ei ole näha ega võimalik tuvastada, et puul oleks juured väljas ja et känd oleks kaldu või ülesse kerkinud. Kuuse ohtlikkus juurestiku piiratuse tõttu ja/või tüve mädaniku või muu põhjuse tõttu ei teki kohtu hinnangul päevade ega tundidega. Kuuse ohtlikkust tulnuks juba varasemalt hinnata kaasates selleks eksperte, kaardistades olukorda ja koostades langetusplaani, kuid W.S hindas oma sõnul kuuse ohtlikkust N. T.i ja enda subjektiivsest seisukohast lähtudes ainult ühel konkreetsel hetkel ja visuaalselt ning nimelt siis, kui Noblessnerisse oli vaja jõulupuud ja sellise sooviga oli T. V. kaebaja poole telefonitsi juba pöördunud. Kuuse avariilisus ja/või ohtlikkus oli tegelikkuses asjatundjate poolt hindamata ja seetõttu ei saa W.S toetuda ohtlikkuse klauslile raieloa puudumist õigustava asjaoluna. Kohtu hinnangul on tegemist ebaseadusliku raiega. Seega on täidetud väärteo objektiivne külg. Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tormihoiatus ja tugev tuul ei olnud põhjuseks, miks puu ilma raieloata maha raiuti ja kuuse ohtlikkusest varasemate tormide puhul ei ole olnud mingit teavet. Ebatõene on kohtu jaoks kaebaja väide, et raieluba oli võimatu saada, kuna ta tellis kraana ja arboristi alles kella 17 paiku kui vallavalitsuses oli tööpäev juba lõppenud. Väärteo asjas kogutud tõendite kohaselt vestluses vallavalitsuse töötajaga avaldas T. V., et nad jõudsid Väike-Maarjasse peale nelja päeval, kuid kõne puu asjus tehti W.S-ile päevasemal ajal. Sõidule ning langetamistehnoloogia paika panekule kulus samuti aega, tagada oli vaja arboristi ja kraanajuhi ohutus ja seda olukorras, kus väljas oli hämar. Tunnistaja L. K. sõnul nägi ta aknast töömehi ja kuulis saage töötamas kuskil 17 paiku. Tunnistaja E. T.e sõnul murdus eelmine kuusk 27.11.2023 päeval kuskil 14-15.00 vahel ja operatiivselt tekkis töökäsk sõita Xxxxle uue kuuse järgi. Seega oli W.S otsuse teinud ja nõusoleku kuuse raiumiseks andnud 27.11.2023 peale lõunat päevasel ajal, kui vallavalitsuses oli tööaeg. Tunnistaja N. T.i sõnul andis ta kõikuva kuuse info W.S-ile edasi 27.11.2023 kuskil kolme ajal päeval. Eelkirjeldatud ajajoone (sarnaselt kirjeldatakse tegevuste/sündmuste ajajoont ka kohtuvälise menetleja seisukohas) alusel asub kohus seisukohale, et W.S võttis kuuse raiumise otsuse vastu ning andis selleks loa kuskil 15-15.45 vahel 27.11.2023. Vallavalitsuses tööpäev kestis kella 17.00-ni. Seega oli W.S-il piisavalt aega kuuse raiumisega seotud teabe edastamiseks/raieloa taotluse esitamiseks vallavalitsusele. Kohusetundlik inimene enne mingite otsuste tegemist kontrollib vastavaid õigusakte ja kui esineb vajadus, siis taotleb ka vastava loa või vähemalt teavitab loa andjat ja esitab vastava taotluse. Seda aga W.S ei teinud ja tema väited on tunnistajate ütlustega vastuolus (kontakt arboristiga, otsuste ja tegevuste ajaline toimumine jne) ning enda süüd õigustavad.
lg 1 p 1 alusel võib raieluba taotleda puu kasvukoha maa omanik või seaduslik valdaja omaniku lihtkirjaliku volituse alusel. Kinnistusraamatu andmetel on Väike-Maarjas Xxxx kinnistu ehk puu kasvukoha maa omanik W.S , kes oleks pidanud olema raieloa taotlejaks, kuid jättis õigusaktist tuleneva hoolsuskohustuse täitmata. Sellega on täidetud väärteo subjektiivne külg. Seega leiab kohus, et W.S pani toime LKS § 73 lg 1 sätestatud väärteo. 8 KarS § 27 nähtuvalt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kuivõrd kohus ega kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud menetluse käigus ühtegi õigusvastasust välistavat aspekti, peab lugema toime pandud teo õigusvastaseks. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus on seisukohal, et W.S pani teo toime hooletusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise
l pidanud ette nägema. Seega heites isikule ette hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegi täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Kohtus uuritud tõenditega on leidnud tuvastamist, et W.S oli teadlik, et puu maha raiumiseks on vaja raieluba, mida tal aga ei olnud ja tema väitel ei jõudnud ta ka taotleda. Vaatamata raieloa puudumisele, otsustas W.S
ldada ebaseadusliku raie. Seega pani menetlusalune isik W.S väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kohtuväline menetleja viis kaebaja suhtes läbi kiirmenetluse, kuna asjaolud olid selged ning kaebaja tunnistas ise oma süüd ning nõustus kiirmenetlusega. Kohtuväline menetleja tutvustas kaebajale tema õigusi ja kohustusi VTMS §-s 19 kohaselt, mida kinnitab ka kaebaja allkiri. Samuti on kaebaja omakäeliselt kinnitanud nõustumist kiirmenetluse 1äbiviimisega. Kaebaja süü kvalifitseerus LKS § 73 lg 1 järgi, mille kohaselt tiheasustusalal kasvava puu ebaseadusliku raie eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus on seisukohal, et kaebaja suhtes on kohtuväline menetleja väärteomenetluse õigesti läbi viinud ning menetlusnorme rikkunud ei ole ning kaebajale koostatud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 392623000002 on õiguspärane. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Väärteomenetlus ei kuulu ka lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alusel. W.S ei pannud tegu küll toime tahtlikult ja ta avaldas aset leidnud sündmuse osas kahetsust, et selline olukord on juhtunud ning andis kohtuistungil lubaduse, et tulevikus ühtegi puud enam ilma raieloata maha ei võta, kuid ta on menetluse kestel andnud vastuolulisi ütlusi ning jätnud hoolsuskohustuse täitmata asudes subjektiivselt hindama olukorda. Kohus on seisukohal, et isiku mõjutamiseks mitte enam süütegusid toime panema on siiski vajalik teda karistada ning kaebajale määratud rahatrahv LKS järgi 35 trahviühikut, s.o 140 eurot on proportsionaalne toime pandud süüteoga. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Riigikohtu 11.06.2024 kohtumäärusega jäeti W.S-i kassatsioon läbi vaatamata. 18.04.2024 kohtuotsus 4-23-4319 jõustus 11.06.2024 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.