4-23-4188/8

4-23-4188 HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.02.

1. a Tallinnas Väärteoasja number 4-23-4188 Kohtunik Kristjan Paluteder Väärteoasi P.Q (isikukood: XXX) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 21.11.
2. a otsuse peale väärteoasjas nr 2317,23,010712 RESOLUTSIOON Jätta kaebus läbi vaatamata ja tagastada kaebus P.Q-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtule 13.12.
3. a esitatud kaebuses vaidlustab P.Q Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 21.11.
4. a otsust väärteoasjas nr 2317,23,
5. Harju Maakohtu 15.01.
6. a määrusega jäeti P.Q kaebus käiguta, kuivõrd see ei vastanud VTMS § 115 nõuetele ja kohus määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 31.01.
7. a. Kohtumäärus tehti kättesaadavaks avaliku e-toimiku vahendusel ja saadeti kaebuse esitaja elektronposti aadressidele. 25.01.
8. a helistas istungisekretär P.Q-le ja uuris temalt kohtumääruse kättesaamise kohta. P.Q kinnitas kohtumääruse saamist telefoni teel. Sekretär palus määruse kättesaamist ka e-kirja teel kinnitada. Ka 29.01.
9. a toimunud 1 telefonikõnes palus sekretär kinnitada kohtumääruse kättesaamist. 30.01.
10. a e-kirjaga palus sekretär taas kohtumääruse kättesaamise kinnitamist ning infot selle kohta, kas P.Q soovib kaebusest loobuda. Kuivõrd kaebuse esitaja ei kinnitanud kohtumääruse kättesaamist kirjalikult ega avaldanud soovi kaebusest loobuda, siis pikendas kohus 06.02.
11. a määrusega puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 21.02.
12. a. Kohtumäärus saadeti taas P.Q eposti aadressidele ning ka tähtsaadetisena kaebuses märgitud aadressile xxx. Väljastusteade tagastati märgetega „saaja ei olnud kohal“ ning „jäetud postkasti“. Kohtumääruses nimetatud kuupäevaks ega ka käesoleva määruse tegemise ajaks (s.o 23.02.
13. a) P.Q kaebuses esinenud puudusi ei kõrvaldanud. Nimelt ei ole kaebuse esitaja kaebusesse märkinud VTMS § 115 lg 5 p-s 2 järgi nõutavat kaebuse esitaja telefoninumbrit ega seda, kas ta soovib (enda poolt valitud) kaitsja osavõttu menetlusest. Samas ei ole P.Q oma väidete (pere sissetulekud, töötamise fakt, juhtimisõiguse vajalikkus tööle jõudmiseks ja tööülesannetega seoses, muude transpordivahendite kasutamise takistused, rikkumise asjaolud jne) põhistamiseks esitanud tõendeid või asjaolusid kinnitavate tunnistajate andmeid. Kõik sellekohased juhised olid 15.
14. kohtumääruses välja toodud. Ka 06.
15. kohtumäärusele, millega pikendati puuduste kõrvaldamise tähtaega, oli lisatud 15.01.
16. a kohtumäärus. Seega oli kaebuse esitajal võimalik piisava ajavaruga teada saada tema poolt esitatud kaebuse käiguta jätmisest ning kaebuses esinenud puudustest. Kaebuse puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmine tingib VTMS § 118 lg 2 p 3 järgi kaebuse läbi vaatamata jätmise. Kohus rõhutab, et isegi, kui mööda vaadata vormilistest puudustest, esinesid kaebuses sellised puudused, mis ei võimaldaks ka asja sisulist arutamist. Nimelt taotletakse kaebusega karistusena kohaldatud juhtimisõiguse tühistamist, mille põhjendusena viidatakse konkreetsetele asjaoludele (juhtimisõiguse vajadus seoses xxx ametikohal töötamisega, perekondlikud asjaolud) ning lisaks esitatakse versioon toimunust, mis võib süü suurust vähenda. Ühegi sellise asjaolu kinnituseks ei ole tõendeid lisatud ega tunnistajate ülekuulamist taotletud. Praegusel juhul tuleks kohtul asja arutades mh tuvastada nende väidete pinnalt see, kui suur on P.Q süü ja kas teda on süü suurusele vastavalt karistatud. Kuigi P.Q ütlused võivad kinnitada teda iseloomustavaid asjaolusid, siis kaebuse põhjal oli konkreetselt rikkumiseni viinud sündmusteahelas ka erinevaid võimalikke tunnistajaid. Kohtule teadmata põhjusel ei ole P.Q kohtule teatavaks teinud seda, kas ja keda tuleks selles osas kohtus üle kuulata. Arvestades, et väärteokaebused esitatakse menetlusaluse isiku huvides ning kohtul tuleks asja sisuliselt lahendades hinnata kaebuse esitaja väiteid, on seega tõendite esitamine asja sisulise lahendamise jaoks ülima tähtsusega. Vastavate tõendite hankimine ja teabe edastamine ei ole kohtu hinnangul keerukas ja objektiivsed takistused selleks puuduvad. Kohus märgib sedagi, et seejuures on kummastav, et P.Q on telefonikõnedes kinnitanud teadlikkust 15.01.
17. a kohtumäärusest ja korduvalt lubanud kinnitada määruse kättesaamist. Seda ei ole ta senise ajani teinud. Arvestades, et kohus on korduvalt P.Q-ga suhelnud ja ta on vähemalt telefoni teel teadlikuks saanud kaebuse käiguta jätmisest, ei pea kohus enam vajalikuks veelkord puuduste kõrvaldamise tähtaega pikendada, ja seda hoolimata asjaolust, et määruse kättesaamise kohta kirjalikus vormis info puudub. Samas on ta 25.01.
18. a kõnes ka maininud, et ta ei tea, kas soovib seda asja „nii suureks ajada“ (tl 13). Senise ajani ehk pea kuu jooksul ei ole ta ise oma kaebuse vastu mingit huvi üles näidanud. Seega ei ole kohtu arvates võimatu, et P.Q otsustaski, et ta siiski ei soovi kaebuse menetlemist, kuid ei ole pidanud vajalikuks sellest kohut teavitada. 2 Lähtudes eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada VTMS § 118 lg 2 p 3 ja jätta kaebus läbi vaatamata ja tagastada see kaebuse esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 3