← Eesti

2-25-106609/9

Obsah (7)§ 613§ 477§ 173§ 174§ 172§ 175§ 177

2-25-106609 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 27. mai 2025 Tsiviilasja number 2-25-106609 Tsiviilasi Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst

) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

  1. Kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on O. G. (isikukood xxxx) ja A. G. (isikukood xxxx) korteriomandi xxxx ühisomanikud.
  2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Äriregistri elektroonilise andmebaasi väljavõtte kohaselt on elumajas Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 moodustatud Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 KÜ (registrikood 80113244).
  3. Avalduse lisade kohaselt on korterile xxxx ajavahemikus märts 2024 kuni veebruar 2025 esitatud arveid kogusummas 751.76 eurot, lisaks on võlasumma avalduse esitamise seisuga suurenenud 05.03.2025 esitatud arve nr. 13-3 alusel 180.01 euro võrra, seega on puudutatud isikute võlgnevus avaldaja ees 931.77 eurot. Kuna puudutatud isikud ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi täitnud, on neil tekkinud võlgnevus avaldaja ees. Riigikohus on oma 16.06.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 leidnud, et kui alaealine on korteri omanik, on tema korteriühistu liige ja seega korteriühistu liikmesusest tulenevad kohustused lasuvad alaealisel. Piiratud teovõimega isiku kohustuse täitmise eest tema seaduslik esindaja ei vastuta (vt RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 12). Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et korteriomandi ühisomanikud on alaealised, kel on tekkinud võlgnevus korteriühistu ees. Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja puudutatud isikutelt tuleb avaldaja kasuks solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 931.77 eurot. Menetluskulud 17.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 18.

§ 172

lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesoleval juhul on avalduse esitamine tingitud puudutatud isikutest, kes ei täida nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi. Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. 5

(6)2-25-106609 19. Avaldaja palus puudutatud isikutelt välja mõista menetluskuludena õigusabikulud kokku summas 1 237.50 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõiv 50 eurot. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja esindaja õigusabikulude tunnihinnaks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega leiab kohus, et avaldaja esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Küll aga ei nõustu kohus avaldaja poolt esitatud toimingute ajamahuga. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et avaldajal kuluks avalduse esitamisele ajaliselt 6.25 tundi ja puudutatud isikutele vastuse esitamisele ajaliselt 4.35 tundi. Avaldaja poolt esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele kulutatud aeg katab kohtu hinnangul ka ettevalmistuse eelse analüüsi ning materjalidega tutvumise. Kohus leiab seega, et avalduse esitamisega seotud mõistlik ajakulu on 3 tundi ja kirjaliku seisukoha mõistlik ajakulu 2 tundi. Seega on avaldaja põhjendatud menetluskulude ajaline maht kokku 5 tundi. Tulenevalt avaldaja menetluskulude nimekirjas nimetatud hinnast on õigusabikulude summa seega 500 eurot, millele lisandub käibemaks, õigusabikulud kokku 610 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista ka täiendava menetluskulude nimekirja koostamise, ajamaht 0,40 tundi. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine on põhjendatud menetluskulu (vt RKTKo 2-18-7550, p 15). Seetõttu peab kohus ka nimetatud menetlustoimingut põhjendatuks ja menetluskulude nimekirja koostamise kulu on 40 eurot (0,40 tundi * 100 eurot), millele lisandub käibemaks, menetluskulude nimekirja koostamise kulu 48.80 eurot. Menetluskulud kokku 658.80 eurot. Kohus nõustub avaldaja lepingulise esindaja menetluskulude suurusega osaliselt ja mõistab need puudutatud isikult välja. Lisaks on avaldaja tasunud riigilõivu 50 eurot, mis samuti kuulub väljamõistmisele puudutatud isikutelt. 20.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 21. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§-de 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.