Obsah (13)

§ 15§ 45§ 1§ 31§ 108§ 123§ 30§ 22§ 78§ 86§ 33§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-1457 Tsiviilasi L-Man Management OÜ maksejõuetusavaldus A K pankroti välj

§ 15lg 3 p 3 kohast määra 1000 eurot.

Avaldaja on pöördunud kohtutäituri poole, et saada teavet võlgniku teiste võlgnevuste kohta. Saadud teabe kohaselt on võlgniku suhtes esitatud täitmisavaldusi ja need nõuded moodustavad kokku vähemalt 33 038,81 eurot, millele lisanduvad täitekulud. Ühtlasi on suurtes summades võlad võlgniku XXX M K, kellele on tsiviilasjas nr 2-24-16403 Viru Maakohtu

1. novembri 2024 määrusega määratud usaldusisik. Lisaks esinevad võlgnikul suurtes summades võlad ka kolmandate isikute ees. See kinnitab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
2. Viru Maakohtu
3. jaanuari 2025 määrusega võeti avaldus menetlusse ja kohustati võlausaldajat tasuma deposiit usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks.
5. märtsi 2025 määrusega nimetati A K usaldusisikuks Svetlana Pilden.
6. Usaldusisik leidis, et võlgniku suhtes tuleb välja kuulutada pankrot. Usaldusisik märkis, et võlgnik on abielus M K alates
7. septembrist
8. Võlgnikul puudub alates
9. a juunist töökoht. 3 Võlgniku abikaasa nimele on alates
10. augustist 2000 (abielu kestel) registreeritud XXX(registriosa nr XXX) asuv kinnisasi. Kinnisasja koormab alates
11. maist 2015 hüpoteek 67 600 eurot AS C kasuks.
12. septembril 2022 koormab kinnistut Eesti Vabariigi kasuks seatud keelumärge konfiskeerimise tagamiseks.
13. novembril 2024 korraldatud enampakkumisel pakuti kinnistut alghinnaga 100 000 eurot. Võlgnikule kuulub kaubik Peugeot Bipper (XXX, esmaregistreerimise aasta 2009). Sõiduk on arestitud
14. augustil 2022 kriminaalasja nr 1-22-4655 raames konfiskeerimise tagamiseks.. Sõidukil puudub märkimisväärne varaline väärtus. Võlgnik on OÜ C (registrikood XXX) juhatuse liige, osanik ning tegelik kasusaaja. Äriühing ei ole esitanud majandusaasta aruandeid. Võlgnikule kuuluva osa väärtus on pigem negatiivne. Võlgnikule kuulub OSAÜHINGU J (registrikood XXX) 12 847 euro suurusest osakapitalist 20,10%. Võlgnik kuulub koos abikaasaga juhatusse. Äriühingu osa väärtus on pigem negatiivne. Võlgnikul sissetulek puudub. Võlgnik teatas, et on esitanud taotluse töövõime puudumise tuvastamiseks ja toetuse saamiseks ning hakkab alates aprillist 2025 saama töötutoetust. Võlgnikul on solidaarselt E. M ja M. T vastu nõudeõigus 2448 eurot, kuid arvestades nende suhtes algatatud täitemenetluste arvu, on nõude täitmine ebatõenäoline. Võlgnikul on kohustusi vähemalt üle 164 390,12 euro. Võlgniku suhtes on käimas konfiskeerimismenetlus. Eeldades arestimise proportsionaalsust võimaliku nõude ja vara väärtusega, võib konfiskeerimismenetlusest tulenevate kohustuste maht oluliselt suureneda. Võlgniku sõnul on tal ka elektrienergia võlg ca 1000 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt võeti laene võlgade katteks, sest oli hirm kaotada kodu. Võlgniku ainus väärtuslik vara on ühisomandis olev kinnistu, võlgniku eeldatava osa väärtus sellest on 50 000 eurot. Eelpool tuvastatud asjaoludest on võlgnik usaldusisiku hinnangul maksejõuetu. Võlgniku ühisvara ei ole võimalik jagada, sest sellel on keelumärge, mis ei lõpe pankroti väljakuulutamisega (

§ 45lg 2).

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1820 eurot, lisandub käibemaks 400,40 eurot. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.
2. FIMS § 18 lg 2 p 1 kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

4 7. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub sissenõutavaks muutunud kohustuste (vähemalt 164 390,12 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Usaldusisiku vara- ja võlanimekirja järgi on võlgniku ainus väärtuslik vara võlgniku ja tema abikaasa ühisvarasse kuuluv kinnisasi. Võlgnikule kuuluvale osale kinnisasjast on seatud keelumärge kriminaalmenetluses konfiskeerimise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks. Samuti koormab kinnisasja hüpoteek.

§ 108

lg 1 sätestab, et pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 123

lg 1 sätestab, et pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks. KarS § 85 lg 1 sätestab, et konfiskeeritu läheb riigi omandisse või saadetakse rahvusvahelises lepingus sätestatud juhtudel tagasi. Arest tagab seega riigi tingimusliku vara välistamise nõude, kusjuures tingimuseks on jõustunud kohtulahend arestitud eseme konfiskeerimise kohta (vt ka Pankrotiseadus I. Kommenteeritud vlj, § 45, p 2.2 ja Riigikohtu 7. detsembri 2016 määrus asjas nr 3-1-1-68-16, p 53).

§ 45

lg 2 kohaselt ei lõpe pankroti väljakuulutamisega võlgniku varale kriminaalmenetluses võimaliku konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohaldatud arest või kohtulik hüpoteek. 8. Kohtu hinnangul ei jätku eelnevat arvestades võlgnikul käesoleval ajal pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks (

§ 30lg 1).

Võlausaldaja on tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi 2000 eurot (dtl 512). Võlausaldaja on taotlenud võlgniku pankrotimenetlust. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetlust taotlenud. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Seega esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus peab esialgselt maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle võimete laenamine ja kohustuste võtmine)

§ 22

lg 5 tähenduses, kuivõrd usaldusisik ei ole väitnud ega toonud kohtu ette asjaolusid, et tegemist oleks kuriteo tunnustega teo või rasket juhtimisveaga. Kohus vabastab usaldusisiku Svetlana Pildeni tema taotlusel usaldusisiku ülesannetest (FIMS § 55 lg 1 p 1). Kohus nimetab pankrotihalduriks Martin Krupi, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. 9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 25. juuni 2025 kell 14.00 (

§ 78lg 1).

Pankrotihalduril on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt. 10. Kohus kohustab võlgnikku

§ 86

lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne 5 võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 25. juuni 2025 kell 13.50. Kohus hoiatab

§-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui võlgnik ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks. 11. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja

§ 33). 12.

Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1820 eurot (lisandub käibemaks). 11.1. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. 11.2.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

§ 23

lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg-s 11 sätestatust.

11.

1. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 14 tundi. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (avalduse mahukust, vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu (130 eurot) ei ületa seaduses sätestatud ülemmäära (177,20 eurot). Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 1820 eurot. Summale lisandub käibemaks 400,40 eurot. 11.
2. Võlausaldaja on kohtu deposiiti tasunud usaldusisiku tasu katteks 1500 eurot. Seega tuleb usaldusisiku tasust (2220,40 eurot) 1500 eurot välja maksta kohtu deposiidist. Ülejäänud tasu 720,40 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgniku pankrotivara arvel. 6 11.5.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta B OÜ-le (registrikood XXX). Äriühing on käibemaksukohustuslane (XXX). (allkirjastatud digitaalselt) 7