Obsah (5)

§ 101§ 102§ 217§ 2172§ 100

2-22-2494 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-22-2494 Otsuse tegemise koht ja aeg 13. mai 2025 Narvva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A J hagi A Z, O J vastu elatise

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest ja alates

1. veebruarist 2023 kuuendik poolest (pool toetusest jagatud laste arvuga, millest elatise suuruse määramisel arvestada pool) lasterikka pere toetusest ja kuni
2. veebruarini 2023 pool kolmandikust (toetus jagatud laste arvuga, millest elatise suuruse määramisel arvestada pool) lasterikka pere toetusest (

§ 101lg 5) järgneva arvestuse alusel: 2.1.

Perioodil

1. veebruar 2022 kuni
2. märts 2022 on elatise igakuine summa 163,44 eurot kuus. 2.
3. Perioodil
4. aprill 2022 kuni
5. jaanuar 2023 on igakuise elatise summa 175,64 eurot kuus. 2.
6. Perioodil
7. veebruar 2023 kuni
8. märts 2023 on igakuise elatise summa 161,47 eurot kuus. 2.
9. Perioodil
10. aprill 2023 kuni
11. detsember 2023 on igakuise elatise summa 206,16 eurot kuus. 1/8 2-22-2494 2.
12. Perioodil
13. jaanuar 2024 kuni
14. märts 2024 on igakuise elatise summa 222,83 eurot kuus. 2.
15. Perioodil
16. aprill 2024 kuni
17. märts 2025 on igakuise elatise summa 250,22 eurot kuus. 2.
18. Alates
19. aprillist 2025 on igakuise elatise summa 264,24 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (kuuendik poolest lasterikka pere toetusest) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
20. aprillil (järgmine muudatus
21. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
22. Muuta Viru Maakohtu
23. oktoobri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11691 A J O J kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista A J O J kasuks alates
24. veebruarist 2022 kuni O J täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest ja alates

1. veebruarist 2023 kuuendik poolest (pool toetusest jagatud laste arvuga, millest elatise suuruse määramisel arvestada pool) lasterikka pere toetusest ja kuni
2. veebruarini 2023 pool kolmandikust (toetus jagatud laste arvuga, millest elatise suuruse määramisel arvestada pool) lasterikka pere toetusest (

§ 101lg 5) järgneva arvestuse alusel: 3.1.

Perioodil

1. veebruar 2022 kuni
2. märts 2022 on elatise igakuine summa 138,92 eurot kuus. 3.
3. Perioodil
4. aprill 2022 kuni
5. jaanuar 2023 on igakuise elatise summa 149,29 eurot kuus. 3.
6. Perioodil
7. veebruar 2023 kuni
8. märts 2023 on igakuise elatise summa 137,25 eurot kuus. 3.
9. Perioodil
10. aprill 2023 kuni
11. detsember 2023 on igakuise elatise summa 175,24 eurot kuus. 3.
12. Perioodil
13. jaanuar 2024 kuni
14. märts 2024 on igakuise elatise summa 189,41 eurot kuus. 3.
15. Perioodil
16. aprill 2024 kuni
17. märts 2025 on igakuise elatise summa 212,69 eurot kuus. 3.
18. Alates
19. aprillist 2025 on igakuise elatise summa 224,60 eurot kuus (s.o (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (kuuendik poolest lasterikka pere toetusest) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) x 85% (laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat ja teine laps saab 15% vähendatud määra

§ 101lg 7 alusel)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (järgmine muudatus

1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Lasterikka pere toetuse mahaarvamisel arvestada lasterikka pere toetust saavate laste arvu peres kokku ning jätta toetus arvestamata, kui toetuse maksmine lõpeb.
2. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 2/8 2-22-2494
5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja A J esitas
6. veebruaril 2022 kohtule hagiavalduse elatise suuruse muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt on A J ja N V ühised lapsed A Z, sündinud XXX, ja O J, sündinud XXX. Viru Maakohus rahuldas
7. oktoobril 2016 O J hagi A J vastu elatise nõudes ning mõistis hagejalt kostja kasuks igakuise elatusrahana 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, alates
8. augustist 2016 kuni lapse O J täisealiseks saamiseni. Viru Maakohus kinnitas 16.07.2019 A Z ja A J vahel 08.07.2019 sõlmitud kompromiss, mille alusel A J tasub lapse A Z ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatist summas 270.00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, alates 15.06.2019 kuni A Z täisealiseks saamiseni. Alates
9. jaanuarist 2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused ning muutus igakuise miinimumelatise arvutamise kord. Vastavalt
10. jaanuaril 2022.a jõustunud perekonnaseaduse muudatustele peab hageja tasuma kostjale I elatist summas 163,44 eurot kuus, kostjale II elatist summas 138,92 eurot kuus. Kostjatele tasutava igakuise elatise summa arvutamise põhimõtted on toodud uue

§ 101lõigetes 1-6.

Hageja märkis ka, et kostjate esindajal on kolm last ning seetõttu tuleks elatise summa arvutamisel arvestada ka lasterikka pere toetust. Samas märkis hageja, et tema osaleb vahetult laste ülalpidamises vähem kui 7 ööpäeva kuus, seetõttu ei vähendata antud juhul elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja tugineb õigusliku olukorra muutmisele ning palub välja mõista talt elatis miinimumsummas uue seaduse järgi. Kostjad

1. märtsi 2022 vastuses hagile hagi ei tunnistanud ja palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjad märkisid, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis on temal muutunud võrreldes eelmiste kohtulahenditega. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Seetõttu leidsid kostjad, et on oluline esitada asjaolud ja tõendid selle kohta, milline oli vanema varaline olukord kohtulahendi tegemise ajal ning milline on see käesoleval hetkel, kui 3/8 2-22-2494 elatise suuruse muutmist taotletakse. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid enda praeguse varalise seisundi kohta, palusid kostjad kohtule nimetatud tõendid ise koguda. Kostjad mainisid ka seda, et lasterikka toetust on võimalik arvestada elatise suuruse määramisel ainult siis, kui kolm last on vanemate ühised lapsed, antud juhul on hagejal ja kostjate esindajal kaks ühist last. Samuti on hageja suur elatisevõlgnik ja seetõttu puudub mõte elatise suuruse muutmiseks, kuna hageja ei hakka ka uut lahendit täitma. Hageja esitas
2. aprillil 2025 kohtule seisukoha kostjate vastuse suhtes ning märkis, et hageja palub elatise suuruse muutmist seoses seaduse muutmisega. Seega ei oma ka tähtsust, kas hageja varaline seis on muutunud võrreldes eelmiste lahenditega või mitte. Samuti tuleb lasterikka pere toetust arvesse võtta, kuna ka ühised lapsed saavad toetust suuremas summas. Elatise võlg ongi tekkinud hagejal põhjusel, et elatise summa on liiga suur. Samuti on hageja pakkunud kostjate esindajale täitemenetluses kompromissi, kuid kostjate esindaja polnud sellega nõus ja on maha vaikinud asjaolu, et tema on saanud riigilt abi ja hageja on elatist maksnud otse kostjate esindajale, mitte täituri kaudu. Hageja jäi hagiavalduse juurde ja palus hagi rahuldada. Kostjad leidsid
3. aprilli 2022 seisukohas, et seadusandluse muutmine ei tähenda automaatselt elatise suuruse vähendamist. Kohus peab ikka hindama kostja majandusliku olukorra muutmist ja kostja majanduslik olukord omab tähtsust. Samuti jäid kostja enda seisukoha juurde riiklike toetuste osas ja leidsid, et hageja hoidub tahtlikult kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostjad palusid kohtul tõendid koguda. Kohtuistungil
4. novembril 2022 selgitas kohus kostjatele, et nemad esitasid taotluse kostja varalise seisundi kohta tõendite kogumiseks ehk enda kohta tõendite kogumiseks. Sel põhjusel jättis kohus taotluse rahuldamata, kuna kostjad saavad ise enda kohta tõendid esitada. Kohus selgitas ka, et hageja ei pea antud asjas midagi tõendama, kuna tema nõue tuleneb seaduse muutmisest. Kui kostjad leiavad, et nende vajadused on suuremad kui elatise miinimumsumma, tuleb kostjatel seda tõendada. Kohus määras ka jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses ja andis kostjatele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kostjad esitasid
5. novembril 2022 seisukoha koos täiendavate tõenditega. Kostjad leidsid, et kohus on valesti jaganud poolte tõendamiskoormist. Kostjad on seisukohal, et tsiviilasjas ei ole hageja esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et tema majanduslik seisund on muutunud. Kuna kohtumenetluses on elatise vähendamise nõue, siis selle lahendamisel on väga tähtis hageja majandusliku seisundi muutmise tuvastamine. Kostjad esitasid tabeli enda kulutuste kohta, tabeli andmetel on kostja I kulud kuus 1032,41 eurot ja kostja II – 790,41 eurot. Hageja leidis
6. detsembril 2022 seisukohas, et kostjate kulud osaliselt ei ole tõendatud ja osaliselt on üle paisutatud. Hageja on seisukohal, et põhjendatud ja tõendatud kulud olid esitatud kostja I kohta summas 388,13 eurot ja kostja II kohta summas 379,13 eurot. Suuremas osas esitas kostjate seaduslik esindaja kohtule kulud, mida hetke seisuga ei ole või kannavad teised isikud või need, mida ei ole võimalik seostada kostjatega. Hageja on seisukohal, et lapsed muidugi söövad, arenevad ja kasvavad, vajavad riideid ja jalatseid, kuid kulud peavad olema reaalsed ja põhjendatud. Hageja rõhutas taas, et tema tugineb hagi esitamisel õigusliku olukorra muutmisele, seetõttu ei pea tema tõendama enda majanduslikku seisu. Kohus andis
7. aprilli 2025 määrusega pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. Kohus ka selgitas pooltele, et hageja ei ole taotlenud elatise vähendamist

§ 102

alusel, millest tulenevalt oleks hageja pidanud tõendama enda majandusliku olukorra muutumist võrreldes eelmise otsusega ning tõendama, et tema majanduslik olukord ei ole piisavalt hea, et 4/8 2-22-2494 maksta elatist

§ 101alusel arvutatud miinimumsummas.

Ka kostjad ei ole esitanud vastuhagi elatise suurendamiseks, et kohtul oleks vaja hinnata hageja majanduslikku olukorda ja kostjate vajadusi. Asja lahendamiseks peab kohus hindama seda, kas hagis toodud asjaolud vastavad

§ 217² lg-tes 1 ja 2 nimetatud olukorrale.

Kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromissi. Pooled ei ole tähtajaks kohtule seisukohti esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Viru Maakohtu
3. oktoobri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11691 (dtl 29-31) oli A J O J kasuks välja mõistetud elatis igakuise elatusrahana 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates
4. august 2016 kuni O J täisealiseks saamiseni XXX. A J ja A Z saavutasid
5. juulil 2019 tsiviilasjas nr 2-18-19078 kompromissi (dtl 32-34), milles leppisid kokku, et A J tasub lapse A Z ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatist summas 270.00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, alates
6. juunist 2019 kuni A Z täisealiseks saamiseni. Antud juhul on olemas kaks jõustunud kohtulahendit, mis kohustavad hagejat maksma kostja I ja kostja II ülalpidamiseks igakuist elatist. Hageja nõudeks on kostjate kasuks Viru Maakohtu varasemate kohtulahenditega välja mõistetud elatise muutmine vastavalt perekonnaseaduse (

) muudatustele. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Üldjuhul peab seega kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).

§ 2172lg 1 kohaselt kui enne 2022.

a

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. a
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega saab hageja nõuda elatise suuruse muutmist ka tuginedes õigusliku olukorra muutusele. Hageja tuginebki hagiavalduses ainult õigusliku olukorra muutmisele (

uue redaktsiooni jõustumine alates

1. jaanuarist 2022), muude asjaolude muutmist hageja esile ei toonud.
2. Viru Maakohtu
3. oktoobri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11691 oli A J kohustatud O J kasuks maksma elatist igakuise elatusrahana 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Viru Maakohtu
4. juulil 2019 tsiviilasjas nr 2-18-19078 kinnitatud kompromissi kohaselt kohustus A 5/8 2-22-2494 J tasuma lapse A Z ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatist summas 270.00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Seega oligi hageja varasemate lahenditega kohustatud tasuma alaealistele lastele elatist poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Seega oli hageja hagi esitamise aja seisuga kohustatud maksma elatist 292 eurot kuus mõlemale kostjale.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjate isa ning on kohustatud lapsi ülal pidama. Pooled ei vaidle ka selle üle, et lapsed elavad ema juures ning hageja juures ei viibi. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kohustatud Viru Maakohtu
2. oktoobri 2016 otsusega ja Viru Maakohtu
3. juulil 2019 kinnitatud kompromissi alusel maksma elatist miinimumsummas vana perekonnaseaduse järgi mõlema kostja kasuks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostjate seaduslik esindaja saab lasterikka pere toetust. Pooled aga vaidlevad selle üle, et kas lasterikka pere toetust saab arvestada, kui kõik kostjate seaduslik esindaja lapsed ei ole hagejaga ühised. 5.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg-te 1, 3, 4 ja 5 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kuna hageja peab maksma elatist lastele, kes ei viibi tema juures, ei kohaldu elatise summa arvutamisel

§ 101lg-d 6 ja 7.

Nimetatud asjaolude üle ei olnud poolte vahel ka vaidlust. Pooled on aga vaielnud lasterikka pere toetuse arvestamise üle. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et elatise määramisel tuleb arvestada lasterikka pere toetust sõltumata sellest, kas kolm last on vanemate ühised lapsed või mitte. Lasterikka peretoetuse arvel on osaliselt kaetud ka hageja laste vajadused. Selle toetusega on laste vajadused kaetud suuremas ulatuses kui tavalise lapsetoetuse puhul. Seega leiab kohus, et lasterikka pere toetust tuleb arvestada elatise suuruse määramisel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04. aprilli 2025 lahend tsiviilasjas nr 2-24-17671, p 16). Lasterikka pere toetuse puhul aga tuleb ka arvestada seda, et kuni 01. veebruarini 2023 kehtinud

§ 101

lg 5 alusel ei pidanud vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega kuni

1. veebruarini 2023 tuleb lasterikka pere toetust arvestada täies ulatuses, kuid jagatuna laste arvuga peres. Alates
2. veebruarist 2023 tuleb arvestada, et laste vajadused on kaetud poole lasterikka peretoetusega, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 6/8 2-22-2494
3. Hageja ei ole taotlenud elatise vähendamist alla

§-s 101 sätestatud alammäära. Kohus on ka kirjaliku menetluse määramisel ja kohtuistungil selgitanud pooltele tõendamist vajavaid asjaolusid. Kohus märkis, et elatise väljamõistmisel miinimumsummas ei hinda kohus vanemate varalist seisundit, miinimumelatise puhul eeldatakse, et vanem on võimeline seda maksma. Hageja ei palunud elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära, kostja ei ole aga omakorda taotlenud elatise suurendamist üle miinimummäära. Seega ei hinda kohus vanemate varalist seisundit vastavalt

§-le 102 ning jätab esitatud tõendid tähelepanuta. 7. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda kehtiva

§-st 101, võttes arvesse indekseeritava baassumma, millele lisandub kolm protsenti keskmisest brutopalgast ning arvestades kostjatele makstavate lastetoetustega ja lasterikka pere toetusega. Samuti tuleb arvestada

§ 101

lg-ga 7, mille kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Arvestades eeltoodut ja vastavalt elatiskalkulaatorile on hageja kohustatud maksma elatist O J kasuks miinimumsummas järgnevalt:

1. Perioodil
2. veebruar 2022 kuni
3. märts 2022 on elatise igakuine summa 138,92 eurot kuus.
4. Perioodil
5. aprill 2022 kuni
6. jaanuar 2023 on igakuise elatise summa 149,29 eurot kuus.
7. Perioodil
8. veebruar 2023 kuni
9. märts 2023 on igakuise elatise summa 137,25 eurot kuus.
10. Perioodil
11. aprill 2023 kuni
12. detsember 2023 on igakuise elatise summa 175,24 eurot kuus.
13. Perioodil
14. jaanuar 2024 kuni
15. märts 2024 on igakuise elatise summa 189,41 eurot kuus.
16. Perioodil
17. aprill 2024 kuni
18. märts 2025 on igakuise elatise summa 212,69 eurot kuus. Alates
19. aprillist 2025 on igakuise elatise summa 224,60 eurot kuus (s.o (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (kuuendik poolest lasterikka pere toetusest) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) x 85% (laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat ja teine laps saab 15% vähendatud määra

§ 101lg 7 alusel)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (järgmine muudatus

1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Vastavalt elatiskalkulaatorile on hageja kohustatud maksma elatist A Z kasuks miinimumsummas järgnevalt:
2. Perioodil
3. veebruar 2022 kuni
4. märts 2022 on elatise igakuine summa 163,44 eurot kuus.
5. Perioodil
6. aprill 2022 kuni
7. jaanuar 2023 on igakuise elatise summa 175,64 eurot kuus.
8. Perioodil
9. veebruar 2023 kuni
10. märts 2023 on igakuise elatise summa 161,47 eurot kuus. 7/8 2-22-2494
11. Perioodil
12. aprill 2023 kuni
13. detsember 2023 on igakuise elatise summa 206,16 eurot kuus.
14. Perioodil
15. jaanuar 2024 kuni
16. märts 2024 on igakuise elatise summa 222,83 eurot kuus.
17. Perioodil
18. aprill 2024 kuni
19. märts 2025 on igakuise elatise summa 250,22 eurot kuus. Alates
20. aprillist 2025 on igakuise elatise summa 264,24 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 37,50 eurot (kuuendik poolest lasterikka pere toetusest) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
21. aprillil (järgmine muudatus
22. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
23. Kuna hageja ei olnud nõus varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise summaga

§ 217² lg 2 mõttes, oli tal õigus kohtusse pöörduda ja nõuda elatise summa muutmist.

Kohus ei ole menetluse käigus tuvastanud asjaolusid, mis võiksid seda välistada. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning muudab varasemate lahenditega väljamõistetud elatise summat. 9. Kohtuotsuses märkimata tõendid (dtl 28, 34-38) jätab kohus tähelepanuta, kuna neil ei ole asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus kohtunik 8/8