← Eesti

2-21-12796/81

Obsah (9)§ 445§ 667§ 178§ 456§ 175§ 465§ 463§ 177§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 23.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-12796 Tsiviilasi National Heritage Fo

§ 445

lg 1 alusel tasaarvestas maakohus poolte vastastikkused nõuded ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2979 € (= 4160,50 – 1181,50). Sellelt summalt kohustas kohus hagejat tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates määruse jõustumisest. POOLTE SEISUKOHAD

  1. Hageja esitas 21.01.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt tühistada, muuta mõlemale poolele hüvitatavate kulude suurust. Hageja hinnangul on vastuhagiga seotud tema kulud põhjendatud summas 2499,78 € ja hagiga seotud kostja kulud maksimaalsest summas 850 €. Nii palub hageja enda kasuks välja mõista vahe 1649,78 €. Hageja märkis, et järgib oma seniseid (sh eelmise kaebuse) põhjendusi.
  2. Kostja vaidles kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles kostjale hüvitatavad kulud määrati suuremad kui 1956,75 € ja hagejale hüvitatavad kulud väiksemad kui 1965,38 € ning tehti tasaarvestus neist summadest erinevas osas, mille tulemusel mõisteti hagejalt välja tasaarvestuse tulem ja viivis kostja kasuks. Ringkonnakohus teeb ise uue määruse, millega rahuldab poolte kulude rahaliselt kindlaks määramise taotlused eelmises lauses märgitud ulatuses ja tasaarvestab poolte vastastikkused kohustused (

§ 667lg 2 ls 1).

Kaebus rahuldatakse osaliselt. Kaebemenetluse kulud pole hüvitatavad (

§ 178lg 4).

11. Maakohtu määruse vaidlustas ainult hageja.

§ 456

lg 4 ls 2 mõttest lähtuvalt ei saa hageja kaebuse alusel vähendada hageja kasuks välja mõistetud hüvitist ega suurendada kostjale hüvitatavat summat. Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus vaidlustatud määrust osas, milles maakohus luges kostja esindaja toimingud osaliselt mittevajalikeks või põhjendamatuteks. 12.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on rikkunud menetlusõigust või ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14). Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud määrus piisavalt ega asjakohaselt põhjendatud: - hageja esindaja toimingute osaliselt mittevajalikuks pidamisel, hagi ja vastuhagiga seotud toimingute vajalikkuse hindamisel kohaldatud proportsiooni määramisel ega otsustades, et hagi läbi vaatamata jätmise korral ei saa kohus enam kulude vajalikkust hinnates kontrollida menetlusdokumendi sisulist vajalikkust. Nii rikkus maakohus

§ 465lg 2 p 8 järgset määruse põhjendamise kohustust.

See annab ringkonnakohtule aluse maakohtu järeldusi osaliselt muuta. 13. Seadusest ei tulene, et kohus peaks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel detailselt kirjeldama iga menetlustoimingut, selleks kulunud ajakulu ja hindama eraldi selle põhjendatust. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Kohus võib menetluse etappe ja toiminguid mõistlikus ulatuses üldistada (vrd nt TlnRnKm 12.04.2024, 2-20-18031, p 11; TlnRnKm 17.01.2025, 2-22-7052, p 9). Maakohus eiras neid põhimõtteid ja asus analüüsima praktiliselt iga menetlustoimingut eraldi, mis praegusel juhul tõi kaasa osaliselt ebaõige kohtulahendi. 5

(7)
  1. Ringkonnakohus ei nõustu vaidlustatud määruses mitme kulupositsiooni rahalisel kindlaksmääramisel aluseks võetud tõdemusega, et alates vastuhagi esitamisest olid poolte esindajate toimingud pooles ulatuses tingitud hagist ja samavõrra vastuhagist. Maakohtu selline järeldus pole kooskõlas kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti poolte menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Ringkonnakohus nõustub aga maakohtu selgitusega 20.12.2021 istungil, et kostja ei olnud selleks ajaks veel toonud esile asjaolusid, mis võimaldaks jätta hagi rahuldamata (dtl 86). Ühtlasi selgitas maakohus toona kostjale, et kohane õiguskaitsevahend on vastuhagi esitamine (dtl 87). Pärast vastuhagi esitamist 28.01.2022 keskenduski poolte vaidlus peamiselt küsimusele, kas esineb alus tunnistada tühiseks vaidlusalusest kaubamärgist tulenev hageja ainuõigus. Maakohus määratles vaidluse keskse küsimuse 30.01.2023 istungil: pooled vaidlevad selle üle, kes ja kuidas tuli selle idee peale hakata kasutama väljendit „Cher Ami“ (dtl 254). Hageja oli esitanud mh nõude keelata kostjal vaidlusaluse kaubamärgi sõnalisele osale vastava veebilehe kasutamine (dtl 2). Kostja väitel esines alus tunnistada hageja ainuõigus tühiseks põhjusel, et kaubamärgi oli tegelikult võtnud kasutusele kostja (dtl 96–98), aga samasisuliste väidetega vaidles ta ka vastu hagile (dtl 60). Nii oli vaidluse lahendamise vaatekohast määrav, kas vastuhagi toetuseks esitatud kostja argumendid on põhjendatud. Neil kaalutlustel jaotab ringkonnakohus poolte esindajate toimingute ajakulu vajalikkuse nii, et 25% sellest oli seotud hagiga ja 75% vastuhagiga.
  2. Eelmise p 14 kaalutlustel ei nõustu ringkonnakohus maakohtu tõdemusega, et praeguses menetlusetapis ei saa hinnata hagile vastamise (st enne vastuhagi esitamist tehtud) menetlustoimingute sisulist põhjendatust. Põhjendatud ja vajalik

§ 175

lg 1 ls 1 tähenduses on üksnes sellise toimingu menetluskulu, mis vähemalt teoreetiliselt võib aidata poolel saavutada menetluses taotletavat tulemust. Kostja tugines hagile vastates peamiselt argumentidele, mis võinuks edukuse korral anda aluse tõrjuda hageja nõuet hiljem esitatud vastuhagi kaudu, aga ei saanud tuua kaasa lihtsalt hagi rahuldamata jätmist. Kostja vastuväiteid saab kirjeldatud vaatekohast hinnata kulude rahalisel kindlaksmääramisel, selleks ei ole vaja anda hinnangut vaidluse lahendamise ja väidete sisulise põhjendatuse ega tõendatuse kohta.

  1. Vastuhagiga seotud hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud summas 1965,38 € (= 675 + 1290,38), mida ringkonnakohus põhjendab järgmiselt. 16.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 4,5 t (675 €) oli vastuhagile vastamiseks põhjendatud ja vajalik. Samuti ei ole kahtlust, et hageja esindaja tasumäärad (peamiselt 150 € ja 20.04.2022 toimingul 90 €) on kooskõlas turutingimustega. Neid järeldusi pole vaidlustatud. 16.
  3. Hageja ülejäänud menetluskulud kuni 05.06.2023 istungini on 1458 € (= 153 + 150 +225 + 90 + 105 + 75 + 120 + 225 + 90 + 225). Viidatud istung kestis 1,75 t ja vastav õigusabikulu on seega 262,50 € (= 1,75 × 150). Kokku oli hageja õigusabikulu pärast vastuhagile vastamist kuni asja maakohtus lahendamiseni 1720,50 € (= 1458 + 262,50). 16.
  4. Hageja kulunimekirjas loetletud toimingud on piisavalt kooskõlas toimiku materjalide ja menetluse käiguga. Erinevalt maakohtust asub ringkonnakohus seisukohale, et mõistlikus ulatuses on hüvitatav poolt esindava advokaadibüroo sisenõupidamise kulu, mis sisaldub 20.04.2022 toimingutes. Samuti on hüvitatav toimikuga töötamise, asja analüüsimise ja kliendiga suhtlemise kulu (20.04., 20.09., 24.
  5. ja 17.11.2022 toimingud). Kuigi 24.10.2022 juures on nimekirjas viidatud ülevaatele kohtuasjade kohta, ei ole alust vastavat ajakulu (0,5 t) vähendada. Advokaat peab andma kliendile regulaarselt teavet kohtuasja käigust ja pole usutav, et praeguse asja kohta selle toimingu tegemine pidanuks võtma vähem aega. Hageja kulunimekirjas kajastatud istungiteks valmistumise ja neil osalemise ajakulu pole samuti alust vähendada, sest see on tervikuna kooskõlas asja sisu ja mahuga. 16.
  6. Neil ja eespool p-s 14 märgitud kaalutlustel on p 16.2 kajastatud kulust vastuhagiga seotud 75% ehk 1290,38 €. 6

(7)
  1. Hagiga seotud kostja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud summas 1956,75 € (= 748 + 650,75 + 558), mida ringkonnakohus põhjendab järgmiselt. 17.
  2. Kostja vastuse koostamise ja esitamise ajakulust on eespool p 15 kaalutlustel põhjendatud 3 t ja
  3. a jaanuari toimingutest täiendavalt 0,5 t. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 20.12.2022 toimingud on põhjendatud 0,9 t ulatuses. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga kostja esindaja tasumäärade (170 ja 180 €) põhjendatuse osas. Eelnevas loetletud toimingute vajalik ja põhjendatud kulu on niisiis 748 € (= (3 + 0,5 + 0,9) × 170). 17.
  4. Kostja esindaja ülejäänud toimingud maakohtus on vaidlustatud määruse järgi asjakohased 14,6 t (= 2,5 + 2,3 + 3 + 6,8) ulatuses. Ringkonnakohus ei näe alust seda mahtu vähendada, kuid p 14 järgi on sellest hagiga seotud 25%. Hõlmatud toimingutest esimene tehti odavama tasumääraga, st kokku on vastavast kulust hüvitatav 650,75 € (= 0,25 × [2,5 × 170 + (2,3 + 3 + 6,8) × 180]). 17.
  5. Ringkonnakohtu toimingutest saab nõustuda maakohtuga hagist loobumise avaldusega seotud toimingute ajakuluga 0,8 t. Kaebuse koostamise ajakulust (9,2 t) on p 14 järgi hagiga seotud 25%. Põhjendatud ja vajalik kulu ringkonnakohtus oli seega 558 € (= 0,8 × 180 + 0,25 × 9,2 × 180).
  6. Maakohus kohaldas põhimõtteliselt õigesti

§ 445lg 1, kui tasaarvestas poolte vastastikkused kuluhüvitiste nõuded.

Eelneva põhjal kujunevad tasaarvestuse sisu ja tulem siiski vaidlustatud määrusest erinevad. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 8,63 € (= 1965,38 – 1956,75). 19. Juhindudes

§ 463

lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Selles pole vaja korrata maakohtu otsustust määruse kätte toimetamise kohta. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et tasaarvestuse tulemusel veel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulude osasummalt peab kostja tasuma viivist. 20. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 ls 2 alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav summa ületab 280 €. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.