lg-ga 3 teavitas kohus kostjat menetluse lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja oma seisukoha esitamiseks (mh menetluskulude jaotamise osas) kuni 16.11.
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud 2-23-124571 lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. 9.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja ei ole oma seisukohta menetluse lõpetamise osas kohtule tähtaegselt esitanud. 10. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. 11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine 12.
lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. 13. Hageja palub tagastada pool tsiviilasja hagimenetluses tasutud riigilõivust seoses hagist loobumisega kooskõlas
Kohus leiab, et taotlus tsiviilasja hagimenetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele
Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 100 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 65 eurot ning 09.10.2023 täiendavalt 35 eurot). Kuivõrd
lg 3 alusel ei tagastata hagist loobumisel eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu, kuulub tagastamisele üksnes hagimenetluses tasutud riigilõivust pool. Hageja on hagimenetluses tasunud riigilõivu summas 35 eurot, millest hagejale tagastamisele kuulub
14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank), märkides selgituseks „Tsiviilasi nr 2-23-124571, riigilõivu osaline tagastamine“. Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine 15.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 2-23-124571
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on kohut teavitanud, et kostja on pärast hagi esitamist ja selle menetlusse võtmist tema põhija kõrvalnõuded rahuldanud, mistõttu hageja loobub hagist. 16. Käesoleval juhul on hageja põhinõue rahuldatud 07.11.2023, s.o peale hagiavalduse esitamist ja menetlusse võtmist 09.10.2023 ning kostja 26.10.2023 vastuse, milles kostja haginõuet ei tunnistanud, esitamist, mistõttu kuuluvad hageja menetluskulud kostja poolt hüvitamisele. Kostja on olnud teadlik hageja nõudest, kuivõrd kostja on 26.10.2023 esitanud hagivastuse, milles vaidleb hagiavaldusele vastu. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele
lg 6, sest vastupidiselt kostja 16.11.2023 seisukohale ja vastavalt kostja 26.10.2023 hagivastusele (dtl 71), ei ole kostja haginõuet kohe õigeks võtnud, vaid kostja vaidles oma vastuses hageja nõuetele vastu ja palus hagi läbi vaatamata jätta. Asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks hagejaga koostööd teinud võlgnevuse tasumise osas enne hagi menetlusse võtmist. Hageja hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt ning tähtaegselt. Kohus saab hageja 09.11.2023 esitatud loobumise avaldusest ühtlasi aru, et kostja on 07.11.2023 hageja põhi- ja kõrvalnõuded täitnud 75 euro ulatuses, s.o tasunud põhinõude katteks 60 eurot ja kõrvalnõude katteks 15 eurot. Seega on kostja kohustus täidetud pärast hagi menetlusse võtmist. Eelviidatud asjaoludel on tekkinud olukord, kus hageja põhi- ja kõrvalnõue on kostja tegevuse tulemusena lõppenud, sest kohustus on täidetud kostja poolt. 17. Lisaks on kostja 16.11.2023 seisukohas teatanud, et hageja on põhjustanud käesoleva menetluse ning kostja on kohe menetluse alguses teinud hagejale kompromissettepaneku ja tasunud põhi- ja kõrvalnõude. Kohus kostja eeltoodud väidetega ei nõustu. Kostja on oma 26.10.2023 hagivastuses (dtl 72) esmalt vaielnud hageja nõuetele vastu ning teinud kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja loobub täielikult oma nõuetest. Lisaks tasus kostja põhi- ja kõrvalnõude alles 07.11.2023, mitte ei võtnud hagi koheselt õigeks. 18. Vastavalt eeltoodule ja kooskõlas
lg-tega 4 ja 5 jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuna hageja loobus hagist kostjapoolse kohustuse täitmise tõttu pärast hagi esitamist. 19. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja menetluskuludeks on esindajakulu summas 220 eurot
lg 1 ja 175 alusel, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot
2 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot, millest hagimenetluses tasutust poole (s.o 17,50 eurot) tagastamist taotles hageja seoses loobumisega. 20. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot kooskõlas
. Tulenevalt
Vastavalt
lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus selgitab, et
kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot juhul, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Käesoleval juhul on lähtuvalt
põhjendatud hageja 2-23-124571 menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot, kuivõrd kohus teeb menetluse lõpetamise määruse kostjapoolse võla tasumise tõttu.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 23.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.