← Eesti

4-25-772/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2025, Kuressaare Kohtuasja number 4-25-772 Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Väärteoasi L.D kaebus kohtuväli

§ 238

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 200 eurot.

  1. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest (s.o
  2. maist 2025) ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: nr EE891010220034796011 (SEB Pank AS), EE932200221023778606 (Swedbank AS), nr EE701700017001577198 (Luminor Bank AS) või EE777700771003813400 (LHV Pank AS). Maksekorraldusel tuleb märkida viitenumber
  4. Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusalune isik või tema kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest, s.o
  5. maist
  6. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD Kohtuväilise menetleja otsus
  7. Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna
  8. veebruari 2025 otsusega karistati L.D-d liiklusseaduse (edaspidi

) § 238 järgi karistusseadustiku (edaspidi KarS) 56 lg-t 1 kohaldades

§ 238alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400 eurot.

Väärteo pani L.D toime sellega, et ta juhtis 11. veebruaril 2025 kell 15.51 asukohas K mnt xxx, O alevik, XXX-i masinrongi, mille veos – silorullid – ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud, ning sellega veos nihkuks paigalt ja oli kukkumisohus, tekitades ohu teistele liiklejatele. Sellega rikkus L.D sõitjate- ja veoseveo nõudeid

§ 34lg 6 järgi.

Kaebus

  1. L.D esitas
  2. veebruaril 2025 väärteootsuse peale kaebuse, milles palus rahatrahvi tühistada või selle summat vähendada, kuna veose transportimine toimus vastavalt kehtivatele nõuetele ja ohutusstandarditele.
  3. L.D tõi kaebuses välja veose kinnitamise ja haagise tehniliste andmete faktilised asjaolud. Nimelt kasutas ta veose transportimiseks Palmse Traileri platvormhaagist mudeliga xxxxxxxxx, mis on spetsiaalselt loodud silorullide veoks – s.t selle haagise konstruktsioon sisaldab hüdrauliliselt tõstetavaid portesid, mis hoiavad rulle kindlalt paigal ilma täiendavate rihmadeta, mistõttu on rullide liikumine välistatud. Vastavalt tootja andmetele on haagise xxxxxxxx omadused järgmised: pikkus: 10 993 mm, laius: 2 460 / 2 580 mm, kandevõime: 19 000 kg, standardrattad: 600/50-R22,5 ning eesmärk: sobib ideaalselt silorullide, heinapallide ja väetisekottide veoks ilma täiendavate kinnitusteta, kuna hüdraulilised ported tagavad veose stabiilsuse.
  4. Õigusliku alusena tõi L.D välja, et liiklusseaduse § 34 lg 6 sätestab, et veos peab olema paigutatud ja kinnitatud viisil, mis välistab selle nihkumise või kukkumise, ning tema hinnangul vastab antud juhul kasutatud haagis kõigile nõuetele, tagades veose stabiilsuse ilma täiendavate kinnitusteta. Leevendava asjaoluna toob L.D välja ohutuse tagamise: nimelt on alati pööranud suurt tähelepanu veose ohutule kinnitamisele ja kasutatud haagis on spetsiaalselt disainitud selliste veoste transportimiseks, mis välistab ohu teistele liiklejatele.
  6. märtsil 2025 täpsustas L.D kohtule, et soovib kirjalikku menetlust. Lisaks esitas L.D pdf-vormingus lisa, milline oli kaebuses „Allikas“ nime all lingiviitena. Lisast nähtub PT3925-19T ruloonihaagise, millega L.D silopalle vedas, tehnilised andmed, sh pikkus 10 993 mm, laius 2 460 / 2 580 mm, kõrgus 1350 / 2356 / 3154 mm, sisemõõdud 9220x2460x1005 / 1800 mm, suurim lubatud kandevõime 19000 / 18050 kg, lubatud koormus haakeseadmele 3000 kg, lubatud teljekoormus 10125 (kg/telg), kiirusepiirang 40 km/h, standard rattad 600/50-R22,5, kasti põhja paksus 4 mm. Kaebuses esitatud internetilingist näeb, et haagis sobib mh silopallide vedamiseks. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele 2

(9)
  1. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kohtule
  2. aprillil 2025 kirjaliku seisukoha ning väärteoasja toimiku koos lisaga (fototabel kahel lehel). Kohtuväline menetleja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, leides, et otsuse muutmiseks või tühistamiseks puuduvad alused ja põhjused. Rikkumine on tõendatud, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ja karistus on põhjendatud. Väärteomenetluse lõpetamiseks alust ei ole. Mh on kohtuväline menetleja avaldanud, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Lisaks taotleb kohtuväline menetleja kohtult fototabeli, milles on näha politseipatrulli poolt kohapeal antud haagisest koos silorullide koormaga tehtud kaks fotot, kirjaliku tõendina lisamist kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha juurde, kuivõrd tehnilistel põhjustel kohapeal ei olnud võimalik vormistada ja kiirmenetluse otsusele neid lisada. Kohtuväline menetleja täpsustab, et fotod on tehtud
  3. veebruaril 2025 B.B-ga koos patrullis teenistusülesandeid täitnud patrullpolitseiniku Kalev Auväärt poolt L.D juhitud masinrongi peatamiskohas O alevikus.
  4. Väärteo seisukohast leiab kohtuväline menetleja, et iga liikluses osaleja kohustus on vältida oma käitumisega ohtu ja kahju tekitamist ning kuna antud juhul on tegemist masinrongiga, siis nõuab selle juhtimine juhilt erilist tähelepanelikkust ja ohutuse tagamist. Treileri hüdraulikaga tõstetavad ported suruvad külgedelt silorullid kokku, mis küll tagab, et silorullid on paigal ning nende liikumine, nihkumine, libisemine ja kukkumine on välistatud, kuid see kehtib ainult alumise silorollide rea kohta – ported on kõrgemal kui silorullid. Ülemises reas asetsenud seitsme kiletatud kinnitamata silorullide libisemist, nihkumist, liikumist ja/või kukkumist ei olnud kuidagi välistatud ega tagatud, et ohtu ei satuks keegi kolmas isik või tema vara. Silorullid olid pakendatud kilesse, mis on teatavasti libe materjal, mistõttu nõuetekohane kinnitamine oleks olnud hädavajalik. Ühe sellise silorulli kaal on üldteadaolevalt keskmiselt 500 kg ning liikuma hakkamisel taolise rulli kaal mitmekordistub, mistõttu sellega kokkupõrkel võivad olla traagilised tagajärjed teiste liiklejate jaoks – näiteks, kui juhtub liiklusõnnetus ja silorullide koorem läheb ümber, ei saa välistada ohtu, et koorem vigastab teist liiklejat, kahjustab vara või keskkonda. Nõuetekohane koorma kinnitamine aitab hoiab igal juhul ära hoida olukorda, kus koorem, antud juhul silorullid, kahjustaks läheduses viibivaid isikuid või kellegi vara. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Liikluses võivad olukorrad muutuda loetud sekundite jooksul, mistõttu liiklusnõuete ja sanktsioonide eesmärk on tagada ohutu liiklus ning selle tagamisel on oluline roll kõigil liikluses osalejatel.
  5. Kohtuväline menetleja leiab, et kui on tegemist veosega, siis peab koorem olema kinnitatud ja kaetud, olenemata sellest, milline on veoki/haagise konstruktsioon – see ei sõltu mootorsõidukijuhi seisukohast, kas see on vajalik või mitte. Teo koosseis on eesmärgiga ennetada kahju tekkimist, mis tähendab, et koorem ei pea teo toimepanemise hetkel nihkuma, libisema jms, ning koorem ei pea ainult tavasõidu ajal olema ohutu, vaid peab olema ohutu ka äkkpidurduse ja/või liiklusõnnetuse ajal ning seda saab tagada vaid koormat kinnitades.
  6. Karistuse seisukohast toob kohtuväline menetleja välja, et kiirmenetlust kohaldanud piirivalvur B.B kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. L.D poolt kiirmenetluse otsuses kirjutatust nähtub, et ta teadvalt ei kinnitanud koormat (pidades silmas ilmselt selle ülemist rivi) rihmadega, mistõttu on tegemist vähemalt hooletusest toimepandud teoga KarS § 18 lõige 3 mõttes. L.D-le on määratud keskmise sanktsioonimäära järgi rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, mis kohtuvälise 3
(9)menetleja hinnangul on proportsionaalne, kaitseb õiguskorda ning omab eripreventiivset eesmärki hoida isikut uute rikkumiste toimepanemisest eemal. KOHTU SEISUKOHT
  1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse lahendamisel kohtu poolt väljaselgitatavad küsimused on loetletud VTMS §-s
  4. veebruaril 2025 koostatud kiirmenetluse otsuses nr 2740,25,000203 (tl 1-3, 13-15) sisalduva rikkumise kirjelduse järgi juhtis L.D
  5. veebruaril 2025 kell 15.51 asukohas K mnt xxx, O alevik, XXX-i masinrongi, mille veos – silorullid – ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud, mistõttu veos võis nihkuda ja oli kukkumisohus, tekitades ohu teistele liiklejatele. Sellega rikkus L.D

§ 34

lg 6 nõudeid: veos peab vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust. Nõuete rikkumisega pani L.D toime

§ 238

järgi kvalifitseeritud väärteo: mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  1. Kaebaja väidete põhjal ei ole vaidlust, et ta juhtis kiirmenetluse otsuses kajastatud ajal ja kohas masinrongi, mis koosnes traktorist Valtra N154E (reg nr xxxxx) ja Palmse Traileri platvormhaagist (mudel PT3925-19T ja reg nr 1117TB). Samuti ei ole vaidlust, et haagisel vedas kaebaja silorulle. Nii kiirmenetluse otsuses (tl 13) kui kaebuses (tl 5-6) on L.D avaldanud, et ta juhtis
  2. veebruaril 2025 O alevikus traktorit (reg nr xxxxx), millel järel palliveohaagis (reg nr 1117TB), vedas silopalle kahe rivis ning koorem ei olnud rihmadega kinnitatud, kuna arvas, et sellise käru puhul, kus külje peal on piirded, ei ole see vajalik.
  3. Silorullide paigutuse kohta haagisel saab infot menetleja poolt sündmuskohal tehtud kahelt fotolt (tl 16-17). Fotodelt on näha, et kiletatud silorullid asetsevad haagisel kahes kihis: alumises kihis kahes reas 14 rulli ja ülemises kihis nende peal ühes rivis 7 rulli. Alumise kihi rullid katavad tervenisti haagise põrandapinna ja on vastu haagise otsa- ja küljepiirdeid. Ülemise kihi rullid on paigutatud alumise kihi peale keskele, rullide rivi on mõlemast otsast vastu haagise otsapiirdeid, ent ei ole küljepiiretega toestatud. Ülemise kihi rullide ja küljepiirete vahel on vaba ruum. Samuti on näha, et küljepiirded ulatuvad ülemise kihi silorullide keskosast allapoole. Muud toestust ega kinnitust silorullidel ei ole.
  4. Kaebuse põhjal on vaidlus eelkõige selles, kas silorullid olid selliselt nõuetekohaselt kinnitatud või mitte ning kas kinnitusviis oli piisav, et see ei ohustaks inimest ega keskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust.
  5. Kaebaja väitel kasutas ta spetsiaalselt silorullide veoks mõeldud haagist (Palmse Trailer PT3925-19T). Haagise konstruktsioon sisaldab kaebaja sõnul hüdrauliliselt tõstetavaid portesid, mis hoiavad rulle kindlalt paigal ilma täiendavate rihmadeta, mistõttu rullide liikumine on välistatud. Selle kinnituseks on kaebaja esitanud lingiviite haagise tootja kodulehele ja kuvatõmmise toote kirjeldusest, tuues esile, et toote eesmärki on kirjeldatud järgmiselt: sobib ideaalselt silorullide, heinapallide ja väetisekottide veoks ilma täiendavate kinnitusteta, kuna hüdraulilised ported tagavad veose stabiilsuse. Kaebaja 4

(9)viidatud materjali uurides tuleb tõdeda, et toote kohta on kirjas, et see sobib silopallide jms vedamiseks, kuid kaebaja väidetud kirjeldust – sobib silorullide veoks ilma täiendavate kinnitusteta, kuna hüdraulilised ported tagavad veose stabiilsuse – sealt ei nähtu.
  1. Kohtu meelest on mõistlikule inimesele selgesti arusaadav, et hüdrauliliselt liigutatavad küljeported iseenesest ei taga veel igal juhul haagisel veetavate silorullide paigal püsimist. See sõltub ikkagi kokkuvõttes silorullide paigutusest. Alumisse kihti paigutatud rullid olid vaadeldaval juhul tõepoolest portedega niimoodi toetatud, et nende stabiilsuses küsimust ei teki. Probleem on aga selles, et ülemisse kihti paigutatud rullid ei olnud külgedelt portedega toetatud ja portede ülemine serv ei ulatunud ka rullide suhtes vajaliku kõrguseni. Piisab mõtlemisest lihtsatele füüsika seaduspärasustele saamaks aru, et kui piire ei ulatu rulli keskosast kõrgemale, kukub rull tasakaalu piisaval mõjutamisel üle piirde, sest rulli raskuskese ja suurem osa massist on piirdest kõrgemal. Kohtule arusaadavalt seisnebki kohtuvälise menetleja etteheide selles, et ülemise kihi rullide paigal püsimine ei olnud tagatud ja kohus nõustub sellega. Spetsiaalselt silorullide veoks disainitud haagise kasutamine ei tähenda, et konkreetsel juhul silorullid ohutult ja veo käigus nende liikumist välistavalt kinnitatud olid. See ei sõltu sõiduki juhi seisukohast, kas ta pidas lisakinnitust vajalikuks või (küljeportede olemasolu tõttu) mitte. Kaebaja argument ei ole edukas.
  2. Kohus niisiis nõustub kohtuvälise menetlejaga, et veos (silorullid) ei olnud antud juhul nõuetekohaselt kinnitatud ega ka korrektselt paigutatud vastavalt oma eripärale ja pakendamisele, mistõttu esines ka tõenäosus, et selliselt silorullide transportimisel võis tekkida oht keskkonnale ja inimeste (sh kaasliiklejate) elule, tervisele ja varale, mh ka takistades liiklust. 18.

§ 34

lg 6 kohaselt veos peab vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.

§ 34

lg 13 1 sätestab, et veose paigutamisel arvestatakse, et selle mass on sõidukil jaotatud võimalikult ühtlaselt ja veos moodustab ühtse terviku, raskuskese on võimalikult madalal, välditud on nihkumine ning teravad otsad on suunatud tahapoole.

§ 34

lg 132 sätestab, et veose kinnitamiseks kasutatavad kinnitusvahendid peavad vastama kinnitusvahenditele esitatud nõuetele, olema kasutusotstarbele vastavad, terved, töökorras ning piisavalt tugevad, et hoida veost paigal ja koos.

§ 34

lg 16 kohaselt kehtestab veose paigutamise, kinnitamise ja katmise täpsemad tingimused ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja poolt kasutatavad kontrollimise meetodid valdkonna eest vastutav minister määrusega. 19. Majandus- ja taristuministri 16.08.2019 määrus nr 53 „Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid“ (edaspidi määrus nr 53) sätestab mootorsõidukile ja selle haagisele (edaspidi sõiduk), millele kohalduvad autoveoseaduses sätestatud tasulise või oma kulul korraldatava veoseveo nõuded, veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid. Määruse nr 53 § 2 p 4 kohaselt on veose kinnitamine selle paigutamise käigus tarvitusele võetud abinõud veose kohtkindla asukoha säilimiseks veo ajal. See tähendab, et veose kinnitamine on tihedalt seotud ka veose paigutamisega. 5

(9)
  1. Eelviidatud määruse nr 53 § 3 lg 4 kohaselt tuleb veos paigutada, kinnitada ja katta selliselt, et kogu läbitava teekonna oleks välistatud veose pihkumine, tilkumine, nihkumine, libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine. Määruse nr 53 § 3 lg 5 kohaselt peab sõiduki juht enne veo alustamist kontrollima veose paigutamise, kinnitamise ja katmise vastavust kehtestatud nõuetele või veenduma, et saatja on seda teinud. Määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaselt tuleb veose paigutamisel, kinnitamisel ja katmisel järgida sõiduki ning kinnitus- ja katmisvahendi tootja nõudeid. Määruse nr 53 § 3 lg 7 kohaselt kui veose paigutamiseks, kinnitamiseks ja katmiseks on vajalikud eri- või lisavahendid, peab neid kasutama ning määruse nr 53 § 3 lg 10 kohaselt tuleb lisaks määruses sätestatud nõuetele veose paigutamisel, kinnitamisel ja katmisel arvestada valdkonna hea tavaga.
  2. Määruse nr 53 § 4 lg-d 1–4 sätestavad täpsemad veose kinnitamise nõuded: mh tuleb veose kinnitamiseks valida viis ja vahend, mis kõige paremini vastab veose iseloomule ja omadustele ning tagab kohtkindla kinnituse; kinnitusviisi valikul tuleb aga arvestada, kas kinnitusvahend on vajalik veose libisemise, veeremise või vibratsiooni vältimiseks, samuti kas on vajalik hõõrdejõudu suurendav sidumine või veose liikumist tõkestav sidumine. Samuti tuleb veose kinnitamisel arvestada sõiduki ja kaubaruumi konstruktsiooni arvestuslikku tugevust, hõõrdejõudu veose ja kaubaruumi vahel ning veose kinnitamisega saavutatavat täiendavat hõõrdejõudu või tõkestusjõudu.
  3. Määruse nr 53 § 7 lg-st 1 tulenevalt võib veose paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuetele vastavust kontrollida visuaalselt, kontrollmõõtmiste ning dokumentide abil ning sama sätte lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenevalt võib liiklusjärelevalve teostaja kontrollimisel kindlaks teha, kas sõiduki käitamisel veose osad liiguvad üksteise suhtes, vastu seinu või sõiduki pindu ning kas sõiduki käitamisel veose osad võivad liikuda kaubaruumist väljapoole. Seda on asjaga tegelenud ja masinrongi kinni pidanud patrullpolitseinikud ka teinud, kontrollides visuaalselt ja dokumentidega veose paigutamise ja kinnitamise nõuetelevastavust, ning kontrollimisel tegid kindlaks, et sõiduki käitamisel silorullid ehk veose osad võivad nihkuda ja kaubaruumist ehk haagisest liikuda väljapoole. Asja materjalide põhjal on selline järeldus olnud kohtu hinnangul adekvaatne.
  4. Kohus märgib, et

§ 34

lg 6 ei eelda, et veose nõuetekohase kinnitamata jätmise tulemusena oleks juba reaalselt kahjustatud keskkonda või põhjustatud varalist kahju, vaid veose paigutamisel ja kinnitamisel tuleb arvestada, et kogu läbitava teekonna oleks välistatud selle pihkumine, tilkumine, nihkumine, libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine. Kohtu hinnangul kõnealust veost ehk silorulle ning nende eelnevat tuvastatud paigutust arvestades esines oht, et veos ei pruugi püsida liikumatu. Ülemise kihi silorullid võisid libiseda, ümber minna, nihkuda haagiselt maha. Sõiduki juhilt nõutav tegevus seisnenuks nende ohtude vältimiseks veos lisavahenditega kinnitada. Mh tuleb selliste veoste transportimisel, kinnitamisel ja paigutamisel arvestada hea tavaga ehk mitte lähtuda ainuüksi sellest, milline on haagise konstruktsioon ja tootja kirjeldus ning kui tootja pole toote juures toonud välja täpsemate paigutus- ja kinnitusnõuete kasutamise vajadust pole adekvaatne arvate, et järelikult pole neid vaja. Selline ei ole keskmise mõistliku inimese (ja enamgi majandus- ja kutsetegevuses tegutseva masinrongi juhi) käitumine liikluses. Liikluses osalemisel peab iga inimene vältima oma käitumisega ohtu ja kahju tekitamist ning masinrongi (mis on samuti suurema ohu allikas) juhtimine nõuab juhilt (eriti veel selliselt, kes tegutseb ja töötab majandus- ja kutsetegevuses) erilist 6

(9)tähelepanelikkust, hoolsust ja vastutustunnet liiklusreeglite järgmisel ning ohutuse tagamisel.
  1. Liikluses osaledes, sh veose transportimisel, tuleb alati arvestada, et liikluses esineb igasuguseid olukordi, sh äkkpidurdust, sõidusuuna äkilist muutust, teelt väljasõitu, kokkupõrget jne, mis kõik võivad panna ebapiisavalt kinnitatud veose liikuma. Seega peab veose kinnitamine ja paigutamine olema ohutu igas olukorras ega saa loota, et ehk seekord liikluses ei teki situatsiooni, mis tooks kaasa nt veose ümbermineku vms kahjutekitava, liiklusohtliku olukorra.
  2. Eeltoodut arvestades ei olnud veose paigutamisel välditud veose nihkumist ning veose kinnitamiseks kasutatavad kinnitusvahendid ei olnud piisavad, et hoida veost paigal ja koos, nagu seda nõuavad

§ 34lg-d 131 ja 132.

Silorullid tulnuks täiendavalt kinnitada. Jättes silorullid nõuetekohaselt kinnitamata, rikkus L.D

§ 34

lg-s 6,

§ 34

lg-tes 131, 132 ning Majandus- ja taristuministri 16.08.2019 määruse nr 53 § 4 lg-tes 1–4 sätestatud nõudeid, s.t veose kinnitamiseks ei valinud viisi ja vahendit, mis tagab kohtkindla kinnituse, ning kinnitusviisi valikul ei arvestanud, kas kinnitusvahend on vajalik veose libisemise, veeremise või vibratsiooni vältimiseks. Nõuetekohase kinnitamata jätmisega ei olnud tagatud, et kogu läbitava teekonna jooksul oleks välistatud veose ümberminek, nihkumine, veeremine, vibratsioon, libisemine ehk veose kohtkindla asukoha säilitamine. Seega on L.D rikkunud veoseveo nõudeid, tema tegu kvalifitseeritud õigesti

§ 238järgi ning on täidetud väärteo objektiivse koosseisu tunnused. 26. Väärteona on Kar

S § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani L.D süüteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. L.D on avaldanud menetlusaluse isiku ütlustes, et ta ei kinnitanud koormat rihmadega, kuna arvas, et sellise käru puhul, kus külje peal on piirded, ei ole see vajalik. Arvamuse ekslikkust näitab see, et haagist iseloomustavates tootja andmetes, millele L.D kaebust põhjendades tugineb, ei ole tema väidetud teavet (sobib silorullide veoks ilma täiendavate kinnitusteta, kuna hüdraulilised ported tagavad veose stabiilsuse). Kohus leiab, et L.D oleks varasema elukogemuse pinnalt pidanud aru saama (ette nägema), et tuvastatud moel silorulle veosesse paigutades ja transportides ilma veost (ülemise rullide kihi kontekstis) täiendavalt kinnitamata, võivad need silorullide veoks mõeldud haagise kasutamisele vaatamata teekonnal nihkuda, üle haagise piirde kukkuda ning ohustada teisi liiklejaid ja nende vara või takistada liiklust. Kohus järeldab, et L.D oli vähemalt hooletu ja ta oleks saanud eksimust tähelepanelikuma suhtumisega ära hoida. Tahtlusele viitavaid asjaolusid kohus asja materjalide põhjal ei tuvasta. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. 27. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus 28. L.D vaidlustas talle määratud karistuse, paludes rahatrahvi tühistada või vähendada selle summat. Väärteootsusele esitatud kaebust lahendades tuleb kohtul mh lahendada küsimus, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7). 7

(9)29. KarS § 2 lg 2 sätestab, et isikut karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et L.D on toime pannud

§ 238sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt.

Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. 30.

§ 238

kohaselt karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on L.Dd karistanud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmises määras. Kohtu hinnangul ei ole see põhjendatud ja kohtuväline menetleja on teinud kokkuvõttes kaalutlusvea.

  1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Väljakujunenud praktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, misjärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning leida nii süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades.
  2. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada väärteo asjaolusid. Kõigepealt vaatamata tõsiasjale, et teise kihti paigutatud silorullid ei olnud veoses turvaliselt ja vajanuks nõuetekohaseks ohutuks transportimiseks täiendavat kinnitamist, kaasnes L.D teoga üksnes oht. Reaalseid tagajärgi veoseveo nõuete rikkumisel õnneks ei olnud. Teiseks peab arvestama, et tegemist polnud mitte tahtliku, vaid ettevaatamatu (hooletu) teoga. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Neil asjaoludel leiab kohus, et L.D süü suurust saab hinnata keskmisest väiksemaks.
  3. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. L.D-l puuduvad nii väärteo- kui ka kriminaalkaristused, s.t isik ei ole karistusregistrisse kantud. Sellest saab järeldada, et üldiselt on L.D õiguskuulekas ja peab mh ka veose transportimisel kehtivatest nõuetest ja ohutusstandarditest kinni. Seetõttu piisab kohtu hinnangul eripreventiivse eesmärgi vaates L.D mõjutamiseks rahatrahvist, mille suurus jääb sanktsiooni keskmisest alla poole. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise vaates on oluline tagada turvalisus ja ohutu liiklus kõigi liikluses osalejate jaoks. Liikluses osalemisel peab iga inimene vältima oma käitumisega ohtu ja kahju tekitamist ning masinrongi (mis on samuti suurema ohu allikas) juhtimine nõuab juhilt (eriti veel selliselt, kes tegutseb ja töötab majandus- ja kutsetegevuses) erilist tähelepanelikkust, hoolsust ja vastutustunnet liiklusreeglite järgmisel ning ohutuse tagamisel. Vajadusel tuleb seda kinnistada karistusõigusliku reaktsiooniga. Ohutu liikluse huvides ei ole kohtu arvates põhjust L.D rahatrahvi suurust ülespoole korrigeerida.
  4. Kohus leiab, et rahatrahv sanktsioonivahemiku esimeses neljandikus – 25 trahviühikut –, vastab L.D süüle, on piisav mõjutamaks teda edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest ning sellega oleks ühtlasi tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvid.
  5. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna
  6. veebruari 2025 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2740,25,000203 osaliselt, s.t määratud karistuse osas, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega karistab L.D-d

§ 238järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 200 eurot. Ühe trahviühiku suurus on 8 eurot (KarS § 47 lg 1). 8

(9)36. VTMS § 111 p 10 annab rahatrahvi tasumiseks 45 päeva alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pangarekvisiidid trahvi tasumiseks on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.