← Eesti

2-24-10310/7

Obsah (7)§ 22§ 153§ 162§ 150§ 65§ 23§ 66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-10310 Tsiviilasi OÜ Pelgulinna Apteek pankrotimenetlus Menetlustoimin

§ 22lg 5 tähenduses, millega maakohus nõustub.

Võlgniku selgituste kohaselt said majandusraskused alguse sellest, et apteegiga lõpetati üürileping, apteek oli viis kuud suletud ning uues asukohas käis kliente vähem, kui prognoositud ning ka üür oli kallim. Üürileandja ei nõustunud lepingut lõpetama ega muutma. Äriühingule on avaldanud mõju tugev konkurents teiste apteekidega ning madal juurdehindlus ravimitele. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks

  1. aasta juulis. 2 2-24-10310
  2. Pankrotihaldur esitas 03.03.2025 kohtule lõpparuande ning taotluse selle kinnitamiseks, pankrotimenetluse lõpetamiseks ja halduri vabastamiseks. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.03.2025, vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud.
  3. Lõpparuande kohaselt oli võlgniku arvelduskontol 26.08.2024 seisuga 14 739,29 eurot. Pankrotimenetluse käigus on enampakkumisel müüdud apteegi sisseseade, millest laekus 500 eurot (sh käibemaks). Lisaks on pankrotivarasse laekunud raha kaardimaksete tuluna ning ravimimüügikompensatsioonina Tervisekassalt. Täiendavalt on võlgniku juhatuse liige maksnud võlgniku kontole kassas olnud sularaha.
  4. Massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude suurus on lõpparuande kohaselt 8813,91 eurot (käibemaksuta). Pankrotivaras olnud pandiesemete haldamise ja müügiga seotud otseseid kulusid ei ole olnud.
  5. Pankrotimenetluse kulude kandmisel peavad osalema kõik võlausaldajad (RKTKm 04.11.2015, nr 3-2-1-34-15, p 14).

§ 153

lg 2 näeb ette, millises proportsioonis arvutatakse pandipidaja kanda jäävaid kulusid pankrotimenetluse kogukuludest, ja sätestab ka piirmäära, millest rohkem pandipidaja kulusid ei kanna, olenemata tegelikust proportsioonist. Mahaarvamise proportsiooni arvutatakse pandieseme müügist saadud rahasumma ja pankrotivara müügist kogusummasse laekunud raha suhtega. Mahaarvamised tehakse rahasummast, mis oleks pandiga tagatud nõude rahuldamiseks välja makstud, kui pandipidaja kulude kandmises ei osaleks ehk summast, mille ulatuses pandipidaja nõue rahuldataks siis, kui võlgnik ei oleks pankrotis (RKTKm 04.11.2015, nr 3-2-1-34-15, p 16). 7. Seadus, täpsemalt

§ 153

lg 2 näeb ette, millises proportsioonis arvutatakse pandipidaja kanda jäävaid kulusid pankrotimenetluse kogukuludest, ja sätestab ka piirmäära, millest rohkem pandipidaja kulusid ei kanna, olenemata tegelikust proportsioonist. 8. Käesolevalt laekus pandieseme müügist 500 eurot. Arvestades

§ 153

lg-s 2 kehtestatud 10% piirangut saab pandipidajast võlausaldajale teha väljamakse 90% ulatuses ehk summas 368,85 eurot (arvestuslik tehe 500/1,22*0,9). Rahuldamata jäänud osas (66 483,17 euro ulatuses) langeb pandivõlausaldaja nõue teise järku (

§ 153

lg 4).

§ 153

lg 4 alusel rahuldatakse see koos § 153 lg 1 punktis 2 nimetatud nõuetega, st koos teiste tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetega.

  1. Pankrotivara arvel saab teha järgmised väljamaksed võlausaldajatele. 9.
  2. Esimeses järgus (

§ 153lg 1 p 1) on tunnustatud S.F.U nõuet summas 66 852,02 eurot.

Pandieseme müügist laekunud raha arvelt saab talle teha väljamakse 368,85 eurot. Rahuldamata jäänud osas (66 483,17 euro ulatuses) langeb pandivõlausaldaja nõue teise järku (

§ 153lg 4).

9.2. Teise järgu võlausaldajatele (

§ 153lg 1 p 2) saab teha järgmised väljamaksed.

Väljamaksete proportsioon (jaotis) erineb võlausaldajate nimekirja kinnitamisel kinnitatud proportsioonist, kuna esimese järgu võlausaldaja nõue on 66 483,17 euro ulatuses langenud (lisandunud) teise järku. Võlausaldaja Tunnustatud nõude suurus 3 Jaotis Väljamakse Rahuldamata osa 2-24-10310 Q.Q.D C.T.U E.Z.K U.B X.P S.F.U J.G.F KOKKU: 5062,76 eurot 14 466,15 eurot 11 598,63 eurot 327 eurot 7000 eurot 66 483,17 eurot 42 107,12 eurot 147 044,83 eurot 3,4430% 9,8379% 7,8878% 0,2224% 4,7605% 45,2129% 28,6356% 100% 262,56 eurot 750,22 eurot 601,51 eurot 16,96 eurot 363,02 eurot 3447,86 eurot 2183,70 eurot 7625,84 eurot 4800,20 eurot 13 715,93 eurot 10 997,12 eurot 310,04 eurot 6636,98 eurot 63 035,31 eurot 39 923,42 eurot 139 418,99 eurot 10. Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus Osaühingu Pelgulinna Apteek (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 11. Kohus kinnitab lõpparuande. Aruanne vastab

§ 162

lõigete 2 ja 3 nõuetele ning sellest ei ilmne, et menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Haldur on läbi viinud kõik vajalikud ja asjakohased toimingud ning võimalusi pankrotivara suurendamiseks ei esine. Ükski võlausaldaja lõpparuandele vastuväidet esitanud ei ole.

  1. Osaühingu Pelgulinna Apteek likvideerimine ja äriregistrist kustutamine jääb pankrotihalduri ülesandeks. ÄRS § 23 lg 5 kohaselt kantakse äriregistrisse pankrotimenetluse lõpetamine koos juriidilisest isikust registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Seega märgitakse kehtiva regulatsiooni kohaselt dokumentide hoidja registrisse halduri avalduse alusel ning kohus eraldi dokumentide hoidjat ei määra. Pankrotimenetluse kulud
  2. Pankrotimenetluse kulud tasutakse

§ 150lg 2 alusel pankrotivarast.

14. Üheks pankrotimenetluse kuluks on

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt pankrotihalduri tasu.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mis katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 15.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus

§ 65

lg 12 kohaselt pankrotihalduri tasu pankrotihalduri taotlusel

§ 23

lõigete 1-3 ja

§ 66

¹ lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

§ 23

lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (

§ 23

lg 2).

§ 23

lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

  1. Pankrotihalduri ülesannete täitmisele on kulunud 40 tundi. Tasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 164 eurot ning palub määrata halduri töötasuks 6560 eurot, millele lisandub käibemaks 1443,20 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu summas 8003,20 eurot (sh käibemaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve, tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja kutseoskustega. Taotletud tasumäär 4 2-24-10310 ei ületa seaduses kehtestatud ülempiiri, halduri tehtud toimingud on menetluses tavapärased ning ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud.
  2. Pankrotihalduri taotlusel ja

§ 65

lg 1 alusel mõistab kohus tasu Advokaadibüroo S.K & Partnerid OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb. Büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE101383286), mistõttu lisandub halduri tasule käibemaks (

§ 65lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.