Obsah (6)

§ 209§ 65§ 68§ 74§ 75§ 751

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2020, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9208 (15230105525) Kohtunik Aulike Salo Sekretär Mari Kirs Tõ

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi RESOLUTSIOON Mõista Q.J xxx (kannatanu M J) episoodis

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi esitatud süüdistuses õigeks seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Tunnistada süüdi Q.J

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 15.09.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6823 Q.J-ile mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o 5 kuud vangistust, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 28.11.201628.03.2017, s.o 4 (neli) kuud, kandmisele jääb 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Q.J ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks

§ 75

lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama oma alalises elukohas xxx;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 74

lg 5,

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 75

¹ lg 3 kohaselt kohustub Q.J alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 1 (üks) kuu.

§ 75

¹ lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdistatava keha külge. Q.J allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Q.J-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu summas 408 eurot, ekspertiisist nr 2-003/2017 tekkinud kulu summas 831,60 eurot ning ekspertiisist nr 2-004/2017 tekkinud kulu summas 216 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud menetluskulud, kogusummas 876 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena summas 73 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagid Jätta M J poolt esitatud tsiviilhagi, summas 35 553,23 eurot, Q.J suhtes KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. S Š poolt kriminaalasjas esitatud hagiavaldus 7903,76 euro nõudes jätta Q.J suhtes läbi vaatamata. Kannatanute J V ja F O poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Q.J-ilt kannatanu kasuks 6500 2 eurot, mis tuleb kanda kannatanu J V arveldusarvele nr xxx märkides selgitusena „1-20-9208, tsiviilhagi“. Kannatanu J R poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Q.J-ilt kannatanu kasuks 5000 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxx märkides selgitusena „1-20-9208, tsiviilhagi“. Kannatanu V H poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Q.J-ilt kannatanu kasuks 5000 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxx märkides selgitusena „1-20-9208, tsiviilhagi“. Asitõendid Asitõendid ja äravõetud objektid – jätta kriminaalasja nr 1-17-11052 juurde. Arestitud vara Harju Maakohtu 23.05.2017.a määrusega nr 1-17-4075 kannatanute poolt esitatud tsiviilhagide tagamiseks arestitud Q.J-ile kuuluv vara, s.o kullast sõrmus, millele on kinnitatud üks läbipaistev sinist värvi kivi (massiga 1,87g) väärtusega 37 eurot; kullast sõrmus, millele on kinnitatud üks läbipaistev helesinist värvi kivi ja kaks läbipaistvat valget värvi kivi (massiga 3,39g) väärtusega 66 eurot; kullast sõrmus, millele on kinnitatud üks läbipaistev valget värvi kivi (massiga 2,39g) väärtusega 68 eurot; kullast sõrmus, millele on kinnitatud 65 väikest läbipaistvat valget värvi kivi (massiga 9,43g) väärtusega 178 eurot; kullast sõrmus, millele on kinnitatud kolm läbipaistvat valget värvi kivi (massiga 1,89g) väärtusega 46 eurot; kullast sõrmus, millele on kinnitatud üks läbipaistev valget värvi kivi (massiga 2,47g) väärtusega 53 eurot; kullast sõrmus, millele on kinnitatud valget värvi helmes ja üks läbipaistev valget värvi kivi (massiga 2,68g) väärtusega 56 eurot; kullast kõrvarõngad, millele on kinnitatud sinist värvi kivi ja väikesed läbipaistvad valget värvi kivid (massiga 3,84g) väärtusega 172 eurot; kullast kõrvarõngad, millele on kinnitatud rohelist värvi kivi ja väike läbipaistev valget värvi kivi (massiga 2,91g) väärtusega 106 eurot; kullast kõrvarõngad, millele on kinnitatud sinist värvi tähtefektiga kivi ja väikesed läbipaistvad valget värvi kivid (massiga 2,62g) väärtusega 76 eurot; üksik lehekujuline kõrvarõngas (massiga 1,30g) väärtusega 23,31 eurot; kullast käekett, millele on kinnitatud 16 läbipaistvat valget värvi kivi (massiga 6,42g) väärtusega 125 eurot (arestitud vara asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – jätta arestituks tsiviilhagide tagamiseks ja vajadusel võõrandada tsiviilhagide katteks. Q.J rahakotis olnud sularaha summas 15 eurot (asub Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol) – jätta arestituks tsiviilhagide tagamiseks Harju Maakohtu 23.05.2017.a määrusega nr 1-17-4075 kannatanute poolt esitatud tsiviilhagide tagamiseks arestitud Q.J-ile kuuluv vara, s.o kaks kullast kaelaketti koos ristikujuliste ripatsitega kokku väärtusega 128,51 eurot; kullast ripats (massiga 3,04g) väärtusega 57 eurot; kullast kõrvarõngad, millele on kinnitatud läbipaistev roosat värvi kivi ja väikesed läbipaistvad valget värvi kivid (massiga 1,13g) väärtusega 18 eurot; kullast kõrvarõngad, millele on kinnitatud läbipaistev valget värvi kivi (massiga 1,38g) väärtusega 26 eurot; kullast kõrvarõngad, millele on kinnitatud väikesed läbipaistvad valget värvi kivid (massiga 8,35g) väärtusega 452 eurot; kullast sõrmus, millele on kinnitatud halli värvi helmes ja kolm läbipaistvat valget värvi kivi (massiga 2,68g) väärtusega 53 eurot; metallist ja valget värvi helmestest kaelakee (massiga 28,1g) väärtusega 15 eurot; kollase värvusega metallist münt Australia Lunar „Year of the Monkey“ 2016 (massiga 3,13g) väärtusega 112 eurot; kullast sõrmus, millele on kinnitatud kuus läbipaistvat valget värvi kivi (massiga 1,92g) väärtusega 56 eurot; kullast sõrmus, millele on kinnitatud üks sinist värvi tähtefektiga kivi ja 6 väikest läbipaistvat valget värvi kivi (massiga 3 3,16g) väärtusega 88 eurot; valgest kullast sõrmus, millele on kinnitatud üks suur ja 53 väikest läbipaistvat valget värvi kivi (massiga 5,22g) väärtusega 285 eurot (arestitud vara asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt ning tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Q.J-ile kui asjade seaduslikule omanikule. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Q.J-i süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V T’i ja S B’iga, lõi J R’le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt läks V T 2013.a detsembris koos S B’iga J R juurde ja nad lubasid teda abistada võlgade tasumisel korteriühistule, aidata müüa talle kuuluvat korterit aadressil xxx ja leida uue eluaseme, kuid tegelikkuses oli S B’i ja V T’i eesmärk saada OÜ E omandisse J R’le kuuluv korter selle eest raha maksmata. Nad õpetasid J R’t notari juures tehingut tehes ütlema, et ta on ostjalt OÜ-lt E juba sularahas kätte saanud 16 220 euro suuruse summa. 17.12.2013 vormistati notari juures xxx asuva korteri ostu-müügileping. Lepingu kohaselt ostis OÜ E, keda esindas juhatuse liige Q.J , korteri hinnaga 20001,60 eurot ning kannatanu J R kinnitas notarile, et sellest 16 220 eurot on temale tasutud sularahas enne lepingu sõlmimist. OÜ E juhatuse liige Q.J oli teadlik, et tegelikkuses sellist summat J R’le tasutud ei ole. Oma tegevusega tekitas Q.J J R’le varalist kahju, s.o J R jäi ilma oma korteriomandist aadressil xxx väärtusega vähemalt 20001,60 eurot selle eest tasu saamata. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, uuesti, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V T’iga, lõi V H’ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt lubas V T 2015.a suvel aidata V H’it, kes pöördus tema poole võlgadega abi saamiseks, korteri aadressil xxx müümisel. V T lasi V H’il allkirjastada laenulepingud OÜ-ga E summadele 6400 eurot ja 5000 eurot ning samuti allkirjastada kassa väljamineku orderi. V H nimetatud summasid tegelikkuses ei saanud ja V T selgitas V H’ile, et tema skeem käib selliselt ja dokumentide allkirjastamine on tarvilik selleks, et oleks võimalik korter maha müüa. V T’i ja OÜ E juhatuse liikme Q.J tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine OÜ-le E. 26.08.2015 pöördus OÜ E juhatuse liige Q.J Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega V H’i vastu 6400 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati V H’it võlg tasuma, alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2015/
2. 18.11.2015 pöördus OÜ E juhatuse liige Q.J uuesti Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega V H’i vastu 5170 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati V H’it võlg tasuma, alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2016/
3. OÜ E juhatuse liige Q.J oli teadlik, et tegelikkuses laenulepingutes toodud summasid V H’ile ei tasutud. Täitemenetluse 025/2015/2630 käigus müüdi 08.04.2016 V H’ile kuuluv korter aadressil xxx enampakkumisel hinnaga 14550 eurot. Korteri müügist laekus OÜ E arveldusarvele nr xxx SEB Pangas 11602,49 eurot. Oma tegevusega tekitas Q.J V H’ile varalist kahju, s.o V H jäi täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil xxx väärtusega vähemalt 14550 eurot. 4 Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, uuesti, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V T ja S B’iga, lõi Y Kle (K) tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt läks V T 2015.a veebruaris koos S B’iga Y K juurde ja nad lubasid teda abistada võlgade tasumisel korteriühistule. Nad lasid Y Kl allkirjastada laenulepingud OÜ-ga E summadele 6400 eurot ja 15000 eurot selgitamata dokumentide sisu, millele ta alla kirjutas. Laenulepingud kannavad kuupäevi 14.11.2014 ja 13.01.
4. Y K nimetatud summasid tegelikkuses ei saanud. V T’i, S B’i ja OÜ E juhatuse liikme Q.J tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine S B’ile ja OÜ-le E. 13.02.2015 viisid V T ja S B Y K notari juurde, kus seati OÜ E kasuks juhatuse liikme Q.J osavõtul Y K korterile aadressil xxx hüpoteek summaga 17000 eurot. Samal päeval, s.o 13.02.2015 pöördus OÜ E juhatuse liige Q.J Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega Y K vastu 6612 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati Y Ke võlg tasuma, alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2015/
5. Täitemenetluse käigus müüdi 17.02.2016 Y Kle kuuluv korter aadressil xxx enampakkumisel hinnaga 38450 eurot. 26.02.2016 esitas E OÜ juhatuse liige Q.J kohtutäiturile taotluse enampakkumisel müüdud vara tulemist hüvitise saamiseks 13.01.2015 dateeritud laenulepingu alusel. OÜ E juhatuse liige Q.J oli teadlik, et tegelikkuses laenulepingutes toodud summasid Y K’le ei tasutud. Korteri müügist laekus OÜ E arveldusarvele nr xxx SEB Pangas 15779,25 eurot, millest 6189 eurot kanti edasi S B’i arveldusarvele nr xxx. Oma tegevusega tekitas Q.J Y Kle varalist kahju, s.o Y K jäi täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil xxx väärtusega vähemalt 38450 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, uuesti, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V T’iga, lõi J V’le ja F O’le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt pöördus V T 2015.a sügisel J V ja F O poole ja lubas neid abistada võlgade tasumisel korteriühistule. V T lasi J V’l ja F O’l allkirjastada erinevaid dokumente selgitamata nende sisu. Üks dokumentidest oli 19.11.2015 dateeritud laenuleping OÜ-ga E summale 8000 eurot, kuid tegelikkuses J V’le ega F O’le seda summat ei makstud. Seejärel 19.11.2015 viisid V T ja Q.J J V ning F O notari juurde, kus seati OÜ E kasuks juhatuse liikme Q.J osavõtul J V ja F O korterile aadressil xxx hüpoteek summaga 10000 eurot. V T’i ja OÜ E juhatuse liikme Q.J tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine OÜ-le E. Nimelt pöördus 16.05.2016 OÜ E juhatuse liige Q.J-i äitmisavaldusega kohtutäituri poole, kes alustas täitemenetlused nr 022/2016/2551 ja 022/2016/
6. Täitemenetluse käigus müüdi 29.09.2016 J V’le ja F O’le kuuluv korter aadressil xxx enampakkumisel hinnaga 9500 eurot. Korteri müügist laekus OÜ E arveldusarvele nr xxx SEB Pangas 8000 eurot. Oma tegevusega tekitas Q.J J V’le ja F O’le varalist kahju, s.o J V ja F O jäid täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil xxx väärtusega vähemalt 9500 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, uuesti, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V T’iga, lõi S Š’le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt lubas V T 2016.a maikuus aidata S Š’t ja leida talle korteri aadressil xx asemel kõigi mugavustega remonditud korteri, millel puuduvad võlad. V T’i tegelik eesmärk oli saada varalist kasu OÜ-le E ja S Š korteri müügist varalist kasu B G OÜ-le. V T lasi S Š’l allkirjastada laenulepingu OÜ-ga E summale 26 000 eurot, mille kohaselt pidi S Š laenu tagastama summas 30 000 eurot hiljemalt 27.06.
7. Leping on kuupäevaga 29.03.
8. Tegelikkuses S Š’le raha ei makstud. Seejärel 04.07.2016 seati notari juures OÜ E kasuks juhatuse liikme Q.J osavõtul S Š korterile aadressil xxx hüpoteek summaga 30 000 eurot. OÜ B G, mille üks juhatuse liikmetest on V T, ostis kohtutäituri poolt 07.07.2016 läbiviidud vara enampakkumiselt korteri aadressil xxx hinnaga 11664 eurot. Antud korter vajas remonti ning korteril oli kommunaalmaksete võlg summas 2827,73 eurot. V T pakkus S Š’le vahetada korter aadressil xxx korteri vastu aadressil xx ja lubas 5 korteri remontimiseks anda S Š’le 5000 eurot. Ta ei öelnud S Š’le, et korteril on kommunaalmaksete võlg. 06.10.2016 sõlmisid S Š, B G OÜ juhatuse liige ja OÜ E juhatuse liige Q.J notari juures korteriomandite müügilepingud ja hüpoteegi kustutamise avalduse. Selle kohaselt müüs S Š B G OÜ-le korteri aadressil xxx hinnaga 35000 eurot. Müügihinnast 5000 eurot sai lepingu kohaselt S Š sularahas, kuid tegelikkuses ta seda summat ei saanud, millest oli teadlik ka OÜ E juhatuse liige Q.J. Sama lepingu kohaselt müüs B G OÜ S Š’le korteri aadressil xxx hinnaga 30 000 eurot. Ostja ja müüja kohustused loeti tasaarvestatuks ning korterile aadressil xxx seatud hüpoteek kustutati. Oma tegevusega tekitas Q.J S Š’le varalist kahju, s.o S Š ei saanud 5000 eurot ning korteril, mille ta ostis, oli kommunaalmaksete võlg summas 2903,76 eurot. Samuti oli tema poolt ostetud korteri tegelik väärtus oluliselt väiksem, kui hind, millega talle korter pettuse teel müüdi. Seega Q.J pani toime isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis, see on

§ 209lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Q.J karistamist vangistusega 1 aasta.

§ 65

lg 2 alusel suurendada seda karistust Harju Maakohtu 15.09.2015 otsusega nr 1-15-6823 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu vangistuse, võrra mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Q.J eelvangistuses viibitud aeg 28.11.2016 kuni 28.03.2017, s.o 4 kuud karistusaja hulka, mõistes Q.J-ile karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

§ 74

lg 1, 3 ja 5 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta ja 1 kuud jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui Q.J ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Vastavalt

§ 75

lg 1 on Q.J käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 74

lg 5, § 75 lg 2 p 9 alusel määrata, et Q.J allub elektroonilisele valvele, milleks ta on andnud oma nõusoleku.

§ 751lg 3 p 1 alusel määrata, et elektroonilise valve tähtaeg on 1 kuu.

Tulenevalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Q.J keha külge. Q.J nõustus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör ning kaitsja taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT 6 Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdistatava selgitused ja prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Q.J esitatud süüdistuses

§ 209lg 2 p 1, 4 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele.

Taotletud karistus vastab Q.J süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtueelses menetluses on kannatanud J V ja F O esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 6500 eurot, kannatanu V H on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 5000 eurot ning kannatanu J R on esistanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 20001,60 eurot, mida ta on vähendanud 25.04.2018.a avalduses 5000 euroni süüdistatava Q.J vastu. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel mõistab kohus süüdistavalt Q.J-ilt välja kannatanutele tekitatud kahju. 18.04.2018.a toimunud kohtuistungil loobus kannatanu S Š Q.J suhtes esitatud tsiviilhagist 7903,76 euro varalise kahju nõudes. Kokkuleppest nähtuvalt loobus prokurör süüdistusest Q.J vastu M Jga seotud episoodis. KrMS § 301 kohaselt kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. KrMS § 14 lg 2 kohaselt süüdistusest loobumine KrMS §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kuna prokurör loobus süüdistusest xx episoodis, siis mõistab kohus Q.J xxx (kannatanu M J) episoodis

§ 209lg 2 p 1, 4 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Seoses Q.J õigeksmõistmisega, xxx episoodis, tuleb Kr

MS § 310 lõikes 2 sätestatu kohaselt jätta M J tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 7