1-20-9209/4

(15230105525)Kohtunik Aulike Salo Sekretär Mari Kirs Tõlk Natalija Mehh Kriminaalasi S R süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi üldmenetluses Prokurör Katrin Paesoo Süüdistatav S R (end. B) – isikukood xxx; xx kodakondsus; xxx: xxx keel; haridus: xxx; elukoht xxx; töökoht: xx; kriminaalkaristused puuduvad, 1 kehtiv väärteokaristus Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 24.01.2017.a Kaitsja Alla Jakobson Taotlus Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 1-20-9209

(15230105525)kriminaalmenetlus S Ri suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõpetamine RESOLUTSIOON Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 15230105525 (kohtu nr 1-20-9209) kriminaalmenetlus S Ri süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4 järgi. 1 Kohustada S Rit KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma riigituludesse kriminaalmenetluse kulu 72 eurot. Kohustada S Rit KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse kindel summa, s.o 1000 eurot. Rahaline kohustus, kogusummas 1072 eurot, tuleb tasuda hiljemalt 10.04.2021 Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank AS EE571010220229377229 või Swedbank AS EE062200221059223099 või Luminor Bank EE

1. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Kohtumääruse jõustumisel vabastada aresti alt Harju Maakohtu 30.11.2016 kohtumääruse nr 116-10522 alusel arestitud S Rile (ik xxx, end. B) kuuluval SEB Pank AS-i arvelduskontol nr xxx olevad rahalised vahendid summas 15 779,25 eurot. S Ri suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtumääruse jõustumisel. Asitõendid ja äravõetud objektid – jätta kriminaalasja nr 1-17-11052 juurde. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur või prokuratuuri taotlusel kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt kriminaalmenetluse oma määrusega. Määrus saata kohtumenetluse pooltele ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebekord KrMS § 385 p 10 kohaselt ei ole käesoleva kohtumääruse peale edasikaebeõigust. Vastavalt KrMS § 408 lg 5 jõustub määrus, mida ei saa vaidlustada, selle tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on üldmenetluses kriminaalasi nr 1-17-11052, milles on kohtu all V T süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p 1, 4, § 344 lg 1, § 345 lg 1 - § 22 lg 2, § 281 lg 1 - § 22 lg 2 järgi, B G OÜ süüdistatuna KarS § 209 lg 3 järgi, L S süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi, E OÜ süüdistatuna KarS § 209 lg 3 järgi ning S R süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi. 14.12.2017.a määrusega andis kohus S Ri kohtu alla. 10.12.2020.a toimunud istungil esitas prokurör taotluse kriminaalasjast materjalide eraldamiseks S Ri suhtes, kuivõrd soovib tema suhtes oportuniteedi kohaldamist. 10.12.2020.a eraldas kohus kriminaalasjast nr 1-17-11052 materjalid S Ri süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi KrMS § 216 lg 4 alusel üldmenetluses süüdistatava suhtes kriminaalasja otstarbekusest lõpetamise otsustamiseks. Prokuröri poolt esitatud taotluse kohaselt süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas S Rit (süüdistusaktis S B) selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V T’i ja 2 OÜ E juhatuse liikme L S’ga, lõi Y Kle (K) tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt läks S R 2015.a veebruaris koos V T’iga Y K juurde ja nad lubasid teda abistada võlgade tasumisel korteriühistule. Nad lasid Y Kl allkirjastada laenulepingud OÜ-ga E summadele 6400 eurot ja 15000 eurot selgitamata dokumentide sisu, millele ta alla kirjutas. Laenulepingud kannavad kuupäevi 14.11.2014 ja 13.01.
3. Y K nimetatud summasid tegelikkuses ei saanud. V T’i, S Ri ja OÜ E juhatuse liikme L S tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine S Rile ja OÜ-le E. 13.02.2015 viisid V T ja S R Y K notari juurde, kus seati OÜ E kasuks juhatuse liikme L S osavõtul Y K korterile aadressil xxx hüpoteek summaga 17000 eurot. Samal päeval, s.o 13.02.2015 pöördus OÜ E juhatuse liige L S Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega Y K vastu 6612 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati Y Ke võlg tasuma, alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2015/
4. Täitemenetluse käigus müüdi 17.02.2016 Y Kle kuuluv korter aadressil xxx enampakkumisel hinnaga 38450 eurot. 26.02.2016 esitas E OÜ juhatuse liige L S kohtutäiturile taotluse enampakkumisel müüdud vara tulemist hüvitise saamiseks 13.01.2015 dateeritud laenulepingu alusel. OÜ E juhatuse liige L S oli teadlik, et tegelikkuses laenulepingutes toodud summasid Y K’le ei tasutud. Korteri müügist laekus OÜ E arveldusarvele nr xxx SEB Pangas 15779,25 eurot, millest 6189 eurot kanti edasi S Ri arveldusarvele nr xxx. Oma tegevusega tekitas S R Y Kle varalist kahju, s.o Y K jäi täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil xxx väärtusega vähemalt 38450 eurot. Samuti on S Rile esitatud süüdistus selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V T’i ja OÜ E juhatuse liikme L S’ga, lõi J R’le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt läks S R 2013.a detsembris koos V T’iga J R juurde ja nad lubasid teda abistada võlgade tasumisel korteriühistule, aidata müüa talle kuuluvat korterit aadressil xxx ja leida uue eluaseme, kuid tegelikkuses oli S Ri ja V T’i eesmärk saada OÜ E omandisse J R’le kuuluv korter selle eest raha maksmata. Nad õpetasid J R’t notari juures tehingut tehes ütlema, et ta on ostjalt OÜ-lt E juba sularahas kätte saanud 16 220 euro suuruse summa. 17.12.2013 vormistati notari juures xxx asuva korteri ostu-müügileping (leping nr xx). Lepingu kohaselt ostis OÜ E, keda esindas juhatuse liige L S, korteri hinnaga 20001,60 eurot ning kannatanu J R kinnitas notarile, et sellest 16 220 eurot on temale tasutud sularahas enne lepingu sõlmimist. OÜ E juhatuse liige L S oli teadlik, et tegelikkuses sellist summat J R’le tasutud ei ole. Oma tegevusega tekitas S R J R’le varalist kahju, s.o J R jäi ilma oma korteriomandist aadressil xxx väärtusega vähemalt 20001,60 eurot selle eest tasu saamata. Episoodis, kus kannatanuks on J R, loobub prokurör süüdistusest S Ri suhtes. Seega S R pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis, see on KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse kohaselt on S. Ri süü tõendamist leidnud. Ta on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest seadus näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kuna seadusandja on antud kuriteo eest ette näinud maksimaalselt viieaastase vangistuse, on seadusandja arvates tegemist kuriteoga, mille toimepannuna võib isiku süüd pidada väikseks, kuna seadusandja poolt ettenähtud karistuse väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. S R on toime pannud ühe kelmuse episoodi grupis teiste isikutega, kus kelmuse peamiseks organiseerijaks oli V T ja S R oli üks osalisi, kes mängis väiksemat rolli. Samuti oli S Ri varaline kasu tõendite kohaselt väiksem, kui teistel osalistel. Antud asjaolude pinnalt leiab prokurör, et S Ri süüd võib pidada väikseks. Süüdistatav S R on 3 varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata ning samalaadseid süütegusid ta varasemalt toime ei ole pannud. S Ril on olemas töökoht ning kuriteo episood on toime pandud aastal 2015 ehk kuriteo toimepanemisest on möödas pikk aeg. Sellest ajast saati on S R elanud seaduskuulekat elu. Seega puudub alus kartuseks, et isik võib uuesti sarnaseid kuritegusid toime panna. Eeltoodu põhjal leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi puudub. Üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole isiku kohtulik karistamine vajalik ja tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada kohtulikku karistust ning piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramisest. S Ril ei ole võimalik asuda hüvitama kuriteoga tekitatud kahju, kuivõrd kannatanu Y K on käesolevaks hetkeks surnud. Taotluse kohaselt palub prokurör lõpetada kriminaalmenetlus S Ri suhtes KrMS § 202 sätete alusel ning kohustada S Rit maksma riigi tuludesse 1000 eurot ning kriminaalmenetluse kulud summas 72 eurot. Nimetatud rahalised kohustused tuleb tasuda hiljemalt 10.04.2021.a. 10.12.2020.a istungil jäi prokurör esitatud taotluse juurde ning palus lõpetada kriminaalmenetlus seoses süüdistatava vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumisega. 10.12.2020.a toimunud kohtuistungil väljendas S R oma nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 sätete alusel ja ta on nõustunud võtma endale kohustuse KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel tasuma kindel summa riigituludesse ja hüvitama tekkinud kulud hiljemalt 10.04.2021.a. Süüdistatava kaitsja toetas taotlust ja palus kohtul taotlus rahuldada. Kaitsja nõustus prokuröri poolt pakutud kohustuste sisu ja kohustuste täitmise tähtajaga. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri taotlusega ning kuulanud ära menetlusosalised, asub seisukohale, et esitatud taotlus tuleb rahuldada ja kriminaalmenetlus S Ri suhtes lõpetada. KrMS § 202 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri poolt esitatud taotlus lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatava S Ri suhtes on seaduslik ja põhjendatud ning kohus nõustub prokuröri poolt toodud motiividega. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud S Rile süüdistus teise astme kuriteo toimepanemises, tema süü ei ole suur. Samuti loobus prokurör S Ri suhtes ühest kelmuse episoodist, mistõttu langeb süüdistatava suhtes ära KarS § 209 lg 2 p-s 1 kvalifitseeritud korduvus. Kuritegude toimepanemise hetkest on möödunud enam kui viis aastat, uusi kuritegusid süüdistatav ei ole toime pannud. Kannatanu Y K on xxx.a surnud ning kohus jättis kannatanu tsiviilhagi 03.12.2020.a määrusega S Ri suhtes läbi vaatamata, mistõttu ei ole süüdistataval võimalik kuriteoga tekitatud kahju käesolevas menetluses hüvitada. Samuti on S Ri näol tegemist kriminaalkorras karistamata isikuga. S R on nõustunud talle pandud kohustusega tasuda menetluskulu ja kindel summa riigituludesse. Antud asjas puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Ka leiab kohus, et nii eripreventiivsest kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ning S Ri karistamine vajalik. 4 Kohtu hinnangul on menetluse lõpetamine põhjendatud. Prokuröri taotletud kohustused on proportsionaalsed menetluse kestuse ja keerukusega ning süüdistatava süü suurusega. Süüdistatavale on selgitatud, et KrMS § 202 järgi menetluse lõpetamine on võimalik ainult tema nõusolekul ning menetluse lõpetamist ei saa vaidlustada. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on põhjendatud, mistõttu kuulub kriminaalmenetlus S Ri suhtes lõpetamisele. Asitõendid ja äravõetud asjad, mis on loetletud kriminaalasja nr 1-17-11052 süüdistusaktis, nendega toimimise otsustus võetakse vastu kriminaalasja 1-17-11052 üldmenetluses jätkuva kohtumenetluse raames. Arvestades, et Y K tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata ning prokurör loobus süüdistusest S Ri suhtes episoodis, kus kannatanuks on J R, langeb ära vara arestimise alus, mistõttu tuleb Harju Maakohtu 30.11.2016.a määruse 1-16-10522 alusel arestitud vara aresti alt vabastada. Kohus juhindus KrMS § 202 lg-te 1, 4 ja § 206 sätetest. Kohtunik 5