Obsah (7)
§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 56§ 73KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2021.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-593 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reba
§ 424
lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav T.Y isikukood: XXX kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik emakeel: XXX elukoht: XXX haridus: XXX tegevusala: XXX kriminaalkorras karistamata, 4 kehtivat väärteokaristust kahtlustatavana kinni peetud 20. – 22.07.2019.a tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada T.Y
§ 424
lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata T.Y eelvangistuses viibitud aeg 20.
– 22.07.2019.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda T.Y kandmata karistuseks 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel jätta käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus, s.o 4 kuud ja 27 päeva vangistust T.Y suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata kui T.Y ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. T.Y on kohustatud katseajal järgima
§ 75lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1.
elama kohtu määratud alalises elukohas, so aadressil XXX;
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel kohustada T.Y-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
§ 75
lg 2 p 8 alusel kohustada T.Y-d käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
§ 78
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.06.2021.a ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus algab kohtuotsuse jõustumisest.
- Menetluskulu/makseinfo: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta T.Y riigi kanda. kaitsja tasust pool, so 300,60 eurot KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista T.Y-lt menetluskulu summas 1195,96 (tuhat ükssada üheksakümmend viis eurot ja üheksakümmend kuus senti) eurot alljärgnevalt: kaitsja tasu 300,60 eurot; postikulu 4,36 eurot; joobe tuvastamise maksumus 15 eurot; sundraha 876 eurot. Võimaldada T.Y-l menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul (juhul kui kohtuotsust ei vaidlustata on viimane tasumise tähtaeg 01.07.2022.a). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99921700026940 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
- Salvestis- CD-plaat E. G. poolt filmitud videofailiga ja fotoga - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 2
(8)Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu T.Y-d süüdistatakse selles, et tema 20.07.2019 kella 20:50 paiku juhtis Tartus, Jaama tänav 173 juures mootorsõidukit BMW 530D reg nr XXX , olles alkoholijoobes, kui etanoolisisaldus tema veres oli 3,61 +/- 0,07 mg/g kohta. T.Y rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Sellega pani T.Y toime
§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. II Kohtu seisukoht
§ 424
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et T.Y oli 20.07.2019.a kella 20:50 ajal alkoholijoobes. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta 20.07.2019.a päeval tarbinud viina ja viskit. Lisaks T.Y ütlustele tõendab tema alkoholijoovet SA Tartu Ülikooli Kliinikum joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr XXX (haigusjuht nr XXX). T.Y-lt võti analüüsiks veri, et tuvastada selles etanoolisisaldus. Ekspert tuvastas T.Y-lt võetud veres etanooli 3,61+/- 0,07 mg/g. XXX T. R. on 20.07.2019.a kell 22:10 toimunud läbivaatuse tulemusena kirjeldanud T.Y-d erviseseisundit järgmiselt: isik ei soovi korraldusi täita, valjuhäälne; isiku teadvuseseisundit ja mälu viimaste tundide kohta raske hinnata, kuna isik ei vasta küsimustele adekvaatselt; pulss 80x min, vererõhk 140/90 mmHg; kõne oluliselt düsartiline; esinevad horisontaalsed nüstagmid; seisab ebakindlalt; kand-varvas kõndi ei ole suuteline korrektselt sooritama, väga ebakindel; sõrme-nina katse korraldusest ei saa aru, ei soorita; koordinatsioonihäired. XXX ekspert M. T. on asunud seisukohale, et T.Y-le sines 20.07.2019.a joove. Ekspert on lähtunud T. R. poolsest terviseseisundi kirjeldusest, kus eksperdi arvamuse kohaselt on fikseeritud joobele iseloomulik kliiniline leid. Samuti lähtus ekspert joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 1019T fikseeritud verest leitud etanoolisisaldusest. Asjaolu, et T.Y oli enne 20.07.2019.a Kivilinna Konsumi parklas pargitud sõiduautole Honda CR-V reg nr XXX otsa sõitmist tarbinud alkoholi kinnitasid ka tunnistajad G. R. ja E. G. . G. R. i ütluste kohaselt tundus talle BMW juhiga suhtlemisel, et viimane oli võib-olla natuke joobes. E. G. selgitas kohtus, et politseisse helistas ta seetõttu, et sai aru, et BMW-d juhtinud mees on purjus. See oli näost nähtav ja nii tema kui ka G. R. tundsid seda lõhnast. 3
(8)Seega on eespool käsitletud tõenditega leidnud kinnitust, et T.Y oli 20.07.2019.a kella 20:50 ajal LS § § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt alkoholijoobes. Süüdistatav T.Y ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes süüdi ei tunnista. Süüdistatava ütluste kohaselt ei ole tema süüdistuses kirjeldatud sündmuse käigus mootorsõidukit BMW 530D reg nr XXX juhtinud. Ta istus vaid seisva sõiduki juhiistmel. Kuivõrd T.Y joobeseisundi üle vaidlust ei ole ja see on kohtu arvamuse kohaselt nõuetekohaselt tuvastatud tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatav juhtis 20.07.2019.a kell 20:50 mootorsõidukit. Juhtimise mõiste on avatav läbi liiklusseaduse (LS) § 2 punkti 19, kus on sätestatud, et juht on isik, kes juhib sõidukit. LS § 2 p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. Eeltoodust tulenevalt tuleb juhtimisena käsitleda kõiki juhi tegevusi, mis on suunatud sõiduki liikumisele/kulgemisele. Ka Riigikohtu praktika kohaselt loetakse mootorsõiduki juhtimiseks igasugust juhi tegevust mootorsõiduki kulgemise suunamisel (vt RKKKo nr 3-1-1-146-03). Sellele koosseisule vastavat tegu paneb isik toime senikaua, kui ta joobes olles mootorsõidukit juhib. Joobes juhtimine on lõpule viidud kohe, kui juht sõitu alustab (vt RKKKo nr 1-1-13-08). Tunnistaja E. G. ütluste kohaselt oli ta 20.07.2019.a G. R. i poolt juhitud Honda CRV-s kui G. R. parkis sõiduki Kivilinna poe parklasse. Tunnistaja jäi autosse tagaistmele istuma, kuid juht koos G. R. ga läks poodi. Tunnistaja sõnade kohaselt parkis Honda CRV kõrvale BMW, kus oli kaks isikut. E. G. sõnul tagurdas BMW, kuid võttis liiga vasakule ja sõitis Honda haagisekonksu peale. Kohtuistungil osundas tunnistaja T.Y-le kui BMW juhile. Tunnistaja ütluste kohaselt oli juhil seljas must T-särk. Teine isik istus juhi kõrval ja temal oli seljas valge T-särk, kus oli keskele kirjutatud Guess. Tunnistaja selgitas, et selleks hetkeks oli poest tulnud ka G. R. , kes juhiga rääkis. BMW juht ise autost välja ei tulnud, proovis ära sõita, ta tagurdas, kuid kärukonksu otsast maha sõita ei saanud. G. R. tegi BMW ukse lahti ja vestles juhiga. Seejärel sõitis BMW parkla keskele ja kaks meest läksid Annelinna poole. Tunnistaja tegi mobiiltelefoniga video ja pildistas BMW-d. E. G. sõnade kohaselt tuli tema juurde pildistamise ajal BMW kõrvalistuja ja palus politseile mitte helistada, et mitte ära rikkuda roolis olnud mehe elu. E. G. helistas politseisse, sest talle tundus, et BMW roolis olnud mees oli purjus. Tunnistaja poolt tehtud ja politseile üle antud videost tehtud fotolt nr 2 on näha, et BMW reg nr XXX juhi kohal istub T.Y , kellel on seljas tume T-särk, millel hele kiri. Fotol nr 2 on näha, et BMW on esiotsaga Honda CRV, reg nr XXX kärukonksu otsas kinni. Tunnistaja poolt üle antud videosalvestise 00:02 sekundil on näha, kuidas BMW liigub tahapoole ja samal ajal liigub ka Honda. Kohtule üle antud CD-l on ka foto (kohtule väljatrükki esitatud pole), kus on näha BMW-s istunud mõlemad mehed. Fotol kajastatu on kooskõlas tunnistaja E. G. ütlustega, et kõrvalistuja kohal istus valge T-särgiga mees. Tunnistaja G. R. avaldas kohtus, et kui tema Kivilinna poest välja tuli, siis nägi, et tumedat värvi BMW istub tema auto kärukonksu otsas. BMW-s oli sel hetkel üks tumedate juustega inimene, kes istus rooli taga ja üritas selle konksu otsast maha sõita. See õnnestus, kuid rebis ära ka BMW esistange. Teine isik oli auto kõrval. G. R. i ütluste kohaselt sõitis BMW kõrvale ja juht tuli autost välja ning kaks meest läksid ära. 4
(8)Tunnistaja R. J. a ütluste kohaselt oli 20.07.2019.a tehtud väljakutse sisu, millele politseipatrull reageeris, selles, et Jaama tn oli BMW sõitnud vastu teist sõidukit ja väljakutse tegija sõnul oli autos olnud isik joobes. Sündmuskohale jõuti umbes 10 minuti pärast. Kohal olnud isikud kirjeldasid BMW-s olnud isikuid. Isik, kes autot juhtis, oli olnud tumeda pea ja tumedate riietega. Teatajal oli sündmusest ka video. Patrullpolitseinikud said kirjelduste järgi isiku kätte ja ta toodi patrulli poolt parkimisplatsile. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus isiku tuvastamine politseiandmebaasi kaudu. Juht puhus indikaatorvahendisse, aga mingil põhjusel ei suutnud puhuda ja siis toimetati ta ekspertiisi. Hiljem viidi juht kainestusmajja kainenema. R. J. koostas sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, sest isik oli sõidukit juhtinud alkoholijoobes. Samuti koostas sõiduki hoiukohta teisaldamise akti. Süüdistatav T.Y ütluste kohaselt sõitis ta 20.07.2019.a oma elukohast XXX Kivilinna poodi koos sõpradega. Roolis oli A.. Valge T-särgiga oli S.. Kui BMW jäi Honda konksu külge kinni, siis oli roolis süüdistatava sõnul tema XXX, kes läks kohe ära oma koju XXX. Kolmekesi üritati autot konksu otsast maha võtta. Kui foto tehti, siis oli konksu otsa sõitmisest 15-20 min möödas. Vjatšeslalv T.Y sõnul foto tegemise ajal tema lihtsalt puhkas BMW-s juhi istmel. Autot ei käevitanud. Teised isikud lükkasid seisvat autot. Süüdistatav eitab nii tunnistaja G. R. i kui ka E. G. ga vestlemist. Isikuga, kes fotot tegi, rääkis S.. T.Y tunnistab, et E. G. poolt tehtud fotol on juhi istmel tema, kuid auto mootor ei töötanud, isegi võtmeid ei olnud sees. Konksu otsast maha saamine toimus süüdistatava sõnul nii, et A. pani tagumise käigu ja tema ning keegi veel (ütlustes nimetab, et „meie“) lükkasid. Seejärel parkisid auto parklasse ja läksid ära. Kohus on seisukohal, et süüdistatava T.Y ütlused on vastuolulised ja pole valdavas osas usaldusväärsed. Süüdistatava ütlused kohtueelsel uurimisel on vastuolus kohtus antud ütlustega ja ristküsitluse erinevates etappides antud ütlused on samuti omavahel vastuolus. Ristküsitlemise alguses vastates kaitsja küsimustele kinnitas T.Y , et BMW roolis olnud XXX A. läks kohe pärast BMW kokkupõrget Hondaga ära koju. Vastates prokurörile vastas ta, et autot Honda kärukonksu otsast tõstsid ära kõik kolm. Prokuröri taotlusel avaldati T.Y eeluurimisel antud ütlused, kus ta rääkis, et nad olid autos kahekesi. Vastuolu selgitamiseks vastas T.Y kohtus, et kahekesi üritati BMWd konksu otsast tõsta, A. läks kutsus poe juurest kolmanda isiku ja siis oligi neid kolm. Süüdistatav eitab samuti Honda omaniku tunnistaja G. R. iga suhtlemist. Samas on nii G. R. kui ka tunnistaja E. G. kinnitanud, et süüdistatav suhtles R.iga. Kohus on seisukohal, et T.Y ütlusi saab arvestada vaid 20.07.2019.a alkoholi tarbimise osas ja osas, kus ta kinnitab, et juhi kõrvalistmel istus heleda T -särgiga meesterahvas, keda ta nimetab S.. Muus osas on tema ütlused vastuolulised ja ei ole kooskõlas ei tunnistajate ütluste ega ka dokumentaalsete tõenditega. Kohtu arvamuse kohaselt on süüdistatava ütlused ennastõigustavad. Välistatud pole ka asjaolu, et joobe tõttu ei mäleta T.Y 20.07.2019.a sündmusi adekvaatselt. Isikusamasuse tuvastamise protokolliga on tõendatud, et 20.07.2019.a peeti kinni T.Y sikuna, kelle puhul peeti vajalikuks välja selgitada, kas ta oli BMW-d juhtides alkoholijoobes (viidatud on protokollis vajadusele välja selgitada oht). BMW 530D reg nr XXX teisaldati hoiukohta ohu tõrjumise ja korrarikkumise lõpetamis eesmärgil. Kohus on veendumusel, et tunnistajad G. R. , E. G. ja R. J. on andnud usaldusväärseid ütlusi. Need ütlused on omavahel kooskõlas ja on kooskõlas ka muude kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega. 5
(8)Seega loeb kohus tõendatuks, et 20.07.2019.a. kella 20:50 oli Tartus Jaama tänav 173 juures BMW 530D reg nr XXX roolis T.Y . Süüdistatav rikkus oma teoga LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. T.Y veres tuvastati 3,61 +/- 0,07 mg/g alkoholi. Kohus on veendumusel, et T.Y pani teo toime otsese tahtlusega, sest ta oli teadlik asjaolust, et tarvitanuna vahetult enne sõitma asumist alkoholi, paneb ta toime
§ 424lg 1 järgi kvalifitseerita kuriteo koosseisu.
Kohus, uurinud kohtuliku uurimise esemeks olnud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära süüdistatava ja tunnistaja ütlused, on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on T.Y süü
§ 424
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ning kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas
§ 56
sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest lähtuvalt saab määrata võimaliku karistuse liiki ja määra. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari
- a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-d 14–15.1 ja
- juuni
- a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-03, p 14). Seega sõltub isiku süü suurus konkreetse juhtumi asjaoludest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-11-79-03, p 11; nr 3-1-1-59-15). Kohus on seisukohal, et T.Y süü
§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel on keskmine.
T.Y veres oli 20.07.2019.a kriminaalse joobena käsitletavale joobe alamäärast oluliselt suurem alkoholisisaldus. Tuleb arvestada ka seda, et T.Y juhtist joobes olekus BMW-d piirkonnas, kus liigub suvisel sel kellaajal palju inimesi. Tunnistaja E. G. tõi üheks politsei väljakutsumise põhjuseks esile just asjaolu, et kaupluse juures pidas ta joobes juhti ohtlikuks nii endale kui ka teistele kaupluse külastajatele, muuhulgas ka lastele.
§ 424
lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
§ 56
lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 6
(8)Prokurör asus kohtus seisukohale, et T.Y-d tuleb karistada 5 kuu pikkuse vangistusega kohaldades
§ 74ja 75 sätteid.
Kaitsja asus seisukohale, et juhul kui kohus tuvastab T.Y süü ja peab põhjendatuks karistusena vangistust, siis tuleks kohaldada seda tingimisi
§ 73alusel.
T.Y-le ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. Samas ei saa kohus jätta karistuse mõistmisel arvestamata asjaoluga, et T.Y juhtis ka 28.05.2017.a mootorsõidukit joobeseisundis, kuid KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jüri Vissak 21.08.2017.a kriminaalmenetluse ja T.Y-d kohustati läbima sotsiaalprogramm „Lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõiduki juhtide rehabilitatsiooniprogramm“. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et süüdistatav pani peale menetluse lõpetamist kahe aasta jooksul toime uue samaliigilise teo, annab kohtule aluse veendumuseks, et rahalise karistuse mõistmine ei täida käesoleval juhul ei üld- ega eripreventiivset eesmärki ja kohus ei pea seda põhjendatuks. Lisaks tuleb märkida ka seda, et T.Y on käesoleval ajal ilma tööta ja ilma kindla sissetulekuta. T.Y ei tunnista, et tal oleks alkoholitarbimisega probleeme. Samas on ta mõne aastase vahega tabatud kahel korral mootorsõiduki roolist alkoholijoobes olnuna, mis kohtu arvamuse kohaselt viitab siiski probleemidele nii alkoholi tarbimise osas kui ka sellele, et joobes olekus ei suuda T.Y teha mõistlikke valikuid ja mootorsõiduki juhtimisest keelduda/loobuda. Kohus on kindlal veendumusel, et süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Vaatamata sotsiaalprogrammi läbimisele pole T.Y kohtu arvamuse kohaselt sellest vajalikke järeldusi teinud ja tema hoiakud alkoholi tarbimise ja sõiduki juhtimise osas joobes olekus vähemalt kuni 2019.a. juulini muutunud polnud. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et alates 2019.a juulist pole pea kahe aasta jooksul süüdistatavat olnud alust karistada ühegi liiklusseaduse rikkumise eest. Kohus peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks käesoleval juhul põhjendatuks karistada T.Y-d küll vangistusega, kuid
§ 74
lg 1 alusel määrata, et süüdlase suhtes jäetakse vangistus täielikult tingimisi kohaldamata. Kohus leiab, et vaatamata süü keskmisele suurusele saab käesoleval ajahetkel T.Y-d karistada alla sanktsiooni keskmist määra ja mõista talle karistuseks 5 kuud vangistust. Seda eelkõige seetõttu, et tegemist on käesoleval hetkel kriminaalkorras karistamata isikuga ja ta pole kahe aasta jooksul toime pannud ühtegi uut liiklusseaduse rikkumist.
§ 74
kohaldamine on kohtu arvamuse kohaselt aga vajalik just eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, et hoida tulevikus ära uute samaliigiliste süütegude toimepanemine ja veelkord püüda muuta T.Y hoiakuid nii läbi kontrollnõuete täitmise kohustuse kui ka kohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi ja läbida veelkord sotsiaalprogramm, mis aitaks suunata T.Y-d õiguskuulekale teele. Vastavalt Maanteeameti vastusele on T.Y-l B-kategooria juhtimisõigus. Prokurör taotles T.Y-le äravõtmist 5 kuuks. lisakaristuse mõistmist ja mootorsõiduki juhtimisõiguse 7
(8)Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista
§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.
Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-1817 p 13, 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul kui isik on kaks aastat suutnud elada ja töötada nii, et ta pole toime pannud mitte ühtegi uut liiklussüütegu, oleks lisakaristuse mõistmine kaks aastat peale kuriteo toimepanemist ebaproportsionaalne. Kohus on arvamusel, et keeld tarvitada 1 aasta jooksul alkoholi, on eripreventiivse eesmärgi täitmiseks käesoleval ajahetkel vajalikum, olulisem ja eesmärgipärasem kui lisakaristuse mõistmine. Seega karistuse eesmärk on võimalik realiseerida põhikaristusega. Juhul kui T.Y ei suuda elada ühte aastat ilma alkoholi tarbimata, tuleb tal oma karistus kanda vangistuses ja ta on nii ehk teisiti pea 5 kuu jooksul liiklusest eemal. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kaitsja taotles osaliselt menetluskulu jätmist KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kuivõrd T.Y on hetkel ilma töö ja sissetulekuta, siis peab kohus põhjendatuks jätta osa kaitsjatasust riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskuluna sundraha, milline summa on KrMS §-le 179 lg 1 p 2 kohaselt II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral (1,5 palga alammäära) 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult riigi poolt määratud kaitsjale väljamõistetud kaitsjatasust poole summas 300,60 eurot (kohtueelses menetluses summas 114 eurot ja kohtus 487,20 eurot, kokku 601,20 eurot). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tuleb süüdimõistetul tasuda ekspertiisitasu 15 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 kuulub väljamõistmisele ka postikulu summas 4,36 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on tulenevalt asjaolust, et süüdistataval puudub hetkel sissetulek on põhjendatud anda T.Y-le võimalus tasuda menetluskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 8
(8)