) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. 4.
lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punkt 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kohustustest vabastamise menetlus on isikuga lahutamatult seotud ja ei võimalda õigusjärglust, mistõttu tuleb TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel seoses J.K,.-i surmaga 18.12.2024 võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. 5.
lg 4 kohaselt kui võlgnik sureb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal, otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib võlgniku tema surma korral vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kui menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat.
lg 6 järgi ei tohi usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ületada kümmet protsenti 2/4 usaldusisikule loovutatud varast. Käesoleval juhul kui võlgnik on loovutanud usaldusisikule 428,04 eurot, saab usaldusisik jätta enda tasu katteks 10% sellest, s.o 42,80 eurot (mitte 52,22 eurot). Usaldusisikul tuleb täiendavalt võlausaldajatele välja maksta talle loovutatud kuid seni välja maksmata jäänud summa 9.42 eurot. 8. Kohus selgitab, et kui surnud võlgnikku kohustustest ei vabastata ja pärija ei ole nõus pärandvaral lasuvaid nõudeid rahuldama oma vara arvelt, tuleb üldreeglina algatada uus menetlus (s.o esitada pankrotiavaldus pärandvara pankrotimenetluse algatamiseks), kuivõrd väga suure tõenäosusega on surnud võlgniku pärandvara maksejõuetu. Usaldusisiku tasu määramine 9.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot). 10.
S § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasuks määrata 280,50 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 56,10 eurot, kokku 336,60 eurot. 11. 13.01.2025 esitatud tasu taotluse kohaselt kulus usaldusisikul võlgnikuga teabe vahetusele ja rahaliste vahendite üleandmisele usaldusisikule 1 tund; telefonikõne võlgnikuga 15 minutit; kirjavahetus Eesti Töötukassaga jaanuari ülekande osas 15 minutit; usaldusisiku aruande koostamine ja kohtule taotluse esitamine 2 tundi; kohtule selgituse esitamine tasu arvestamise kohta 30 minutit; kinnistusraamatust andmete vaatamine 15 minutit, kokku 4 tundi 15 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (
) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 4 tunni 15 minuti ulatuses määrata tasuks 280,50 eurot (4 tundi 15 minutit x 66 eurot), millele lisandub käibemaks 22%, s.o 56,10 eurot, kokku 336,60 eurot. Usaldusisik palub mõista tasu 52,22 euro ulatuses usaldusisiku kontole käesolevaks ajaks kogutud võlgniku vahenditest. Järelejäänud tasu summas 284,38 eurot palub usaldusisik hüvitada riigi vahenditest, määrates võlgnikule menetlusabi. 12. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 4 tundi 15 minutit tunnitasuga 66 eurot; kokku 280,50 eurot. Usaldusisik on esitanud oma tööaja arvestuse, kuid võttes arvesse aruandlusperioodi pikkust, võlgniku sissetulekuid ning võlausaldajate arvu, ei pea kohus ajakulu täielikult põhjendatuks. Ebaselge on, milles seisnes usaldusisiku ja võlgniku teabe vahetus ja rahaliste vahendite üleandmine ühe tunni ulatuses, kui võlgnik tegi vaid ühe loovutuse enda nimel olevale usaldusisiku kontole. Kohus leiab, et põhjendatud on suhtlus võlgnikuga 30 minuti ulatuses. Samuti leiab kohus, et kohtule selgituste esitamise eest ei ole põhjendatud tasu küsimine 30 minuti eest. Usaldusisiku poolt 10.01.2025 esitatud 3/4 esmane tasu taotlus ei vastanud
lg 4 nõuetele ega sisaldanud tasu arvestust ja nimetatud puuduse kõrvaldamise eest pole põhjendatud kvalifitseeritut usaldusisikule tasu maksta.
lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Anda J.K,.-ile hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 218,89 eurot, sh käibemaks 39,47 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.