Obsah (6)

§ 38§ 29§ 123§ 30§ 132§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 6. veebruar 2025, Tallinn 4-24-2303 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-

) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
2. juuni 2024 otsus väärteoasjas nr 2100,24,
4. Menetlusaluse isiku Marius Lombi kaebus jätta rahuldamata. 3.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja mõista Marius Lombilt riigituludesse menetluskuluna 150 eurot toksiliste ainete mõju hindamise ekspertiisi eest. 4.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 180 lg 3 alusel määrata, et väärteomenetluse kulu 150 eurot tuleb tasuda riigituludesse 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 30 eurot.

1. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89010220034796011 SEB Pank, nr EE93 2200221023778606 Swedbank, nr EE 701700017001577198 Luminor Bank või nr EE777700771003813400 LHV Pank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber xxx. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.
2. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
3. märtsil
4. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll ja kohtuvälise menetleja otsus
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
6. mai 2024 väärteoprotokolli AB 1644087 kohaselt heidetakse Marius Lombile ette, et ta
7. mail 2024 kell 14.54 Harju maakonnas Kose vallas KoseJägala tee
8. km suunaga Kose poole juhtis mootorsõidukit BMW 525D, reg. märgiga xxx, isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,19 mg/l. Väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus menetlusalune isik kirjeldatud tegevusega liiklusseaduse (LS) § 69 lg-s 3 sisalduvat keeldu ja pani sellega toime LS § 224 lg-s 1 kirjeldatud väärteo.
9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
10. juuni 2024 otsusega väärteoasjas nr 2100,24,001084 karistati M. Lompi LS § 69 lg 3 rikkumise eest LS § 224 lg 1 alusel 3 kuu pikkuse sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale
11. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel.

M. Lomp ei ole toime pannud temale inkrimineeritud väärtegu. Kohtuväline menetleja ei ole tõendanud, et kaebaja oleks juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Kaebaja ei välista, et mõõteseadmega mõõtmise ajal oli temal joove, kuid tõendatud ei ole, et joove oleks olnud mootorsõiduki juhtimise ajal.

2. mail 2024 parkis M. Lomp auto ühe maja juurde, ca 50m teest eemale ning läks põllule ja metsa taimi otsima, plaan oli metsas olla paar tundi. Seetõttu võttis autost lahkudes ta kaasa ka õlle, mille kiirelt ära jõi, kuna oli palav ja vererõhk kõrge. M. Lomp märkas politseinikke alles metsas kõndides, mil politseinikud teda hüüdsid. Patrull tuvastas isikul joobe ja asus seisukohale, et ta oli eelnevalt ka sõidukit juhtinud joobeseisundis.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja oli enne M. Lombi sõiduki juurde naasmist tellinud sõiduki tasulisse hoiukohta teisaldamiseks puksiiri. Kaebaja, olles sellest saanud teada, palus tellimus tühistada ja teatas, et tema lähedal elav tuttav võiks tulla kohale ja sõidukiga ära sõita. M. Lomp ei pea sõiduki teisaldamist põhjendatuks. Seega vaidlustab ta ka sõiduki hoiukohta teisaldamise ja palub alusetult tasutud 138,60 eurot kaebaja kasuks välja mõista. Koos väärteootsuse tühistamisega palub ta tunnistada tühiseks sõiduki hoiukohta teisaldamise akti ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ning jätta menetluskulud riigi kanda. 2
4. Juhul, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et kaebaja süü on tõendatud, ei ole temale määratud karistus kooskõlas KarS § 56 lg-ga
5. Kaebaja suhtes tuleks väärteomenetlus lõpetada. Juhul kui kohus leiab, et isik siiski pani toime etteheidetava teo, tuleks tema suhtes teha uus otsus, millega kohaldada sotsiaalprogrammis osalemist või rahatrahvi. Karistuse määramisel ei ole arvestatud selle mõju kaebajale. Ta elab maapiirkonnas, kus tal on igapäevaelus toimetuleku jaoks hädavajalik omada juhtimisõigust, sest tal puudub võimalus ühistranspordi kasutamiseks. Menetlus Harju Maakohtus
6. Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada ning hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu.
7. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta vaidlustatud otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 9.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. M. Lombile heidetakse ette sõiduki juhtimist keelatud seisundis. Selles, et M. Lomp juhtis sõidukit väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas, vaidlust ei ole. Küll aga ei tunnistanud menetlusalune isik sõiduki juhtimist keelatud seisundis.
2. LS § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 38 lg 1 kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
3. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tunnistaja ütlused ja eksperdi arvamuse ning uurinud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule omistatud väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist.
4. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt läks ta metsa ravimtaimi vaatama. Ta parkis auto ühe aia taha. Autouksed jättis lahti, võtmed ette, see on tema tavapärane praktika. Autost väljudes pani Alexandri metallist õllepurgi dressipluusi paremasse taskusse. Paar minutit pärast autost väljumist avas õllepurgi. Jõi õlle metsas ära ja purgi jättis metsa. Kuskil 15-20 minuti pärast metsa minekut kohtus politseinikega, kes teda hüüdsid. Varem ta neid ei näinud. Politseinikud süüdistasid teda joobes juhtimises. Ta selgitas, et jõi metsas, kuid politseinikud ei reageerinud sellele selgitusele. Kuigi politseinikud küsisid taara asukohta, siis täpset asukohta ta ei näidanud, kuna kõik käis kuidagi kiirelt ja segaselt. Sõiduk viidi parklasse, kuigi ta oli juba helistanud sõbrale, kes oleks autole järele tulnud.
5. Tunnistaja W.Z andis kohtus ütluseid, et töötab Ida-Harju politseijaoskonnas. Täites tööülesandeid mõõtis Kose-Jägala teel kiirust, kui märkas sõiduautot BMW, mis ületas natuke kiirust. Auto võttis kiirust maha, pidurdas äkiliselt ja pööras paremale. See tundus kummaline, mistõttu sõitis 3 kohe autole järele. Auto oli pargitud talu kõrvale. Mees jalutas autost eemale ja patrull kaotas ta silmist. Autole telliti puksiir, kuna isik lahkus auto juurest, sõiduk oli lukustamata, võtmed ees ja auto kuulus mingile firmale. Vara ohutuse tagamiseks otsustati kutsuda puksiir järele, sest kui auto jäetakse kuhugi seisma, siis võib keegi seda omavoliliselt kasutada. Salongis olid mingisugused paberid, mille andmeid kontrolliti andmebaasidest ja selle järgi tuvastati, et tegemist oli sama inimesega, kes auto juurest lahkus. Kontakt tekkis juhiga 15-20 minutit hiljem, metsas olles, kus juht kinnitas, et oli kohapeal üks või kaks pudelit õlut ära joonud. Kui paluti näidata, kuhu ta purgid pani, siis seda ta ei osanud öelda. Kui juht oleks kaine olnud, siis oleks puksiirauto tellimus tühistatud.
6. Politseinike tegevus ja M. Lombi kinnipidamise ja alkoholi sisaldumise kontrollimise asjaolud nähtuvad politseiametniku vormikaamera salvestiselt. Salvestistelt on tuvastatav, et M. Lomp oli metsas, kui politseiametnikud temaga kontakteerusid. Ta selgitas, et jõi metsas olles purgi õlut ning tühja taara jättis metsa. Politseinikud tegid talle korduvalt ettepaneku näidata kätte koht, kuhu ta tühja õllepurgi jättis, kuid menetlusalune isik seda ei teinud, vastates sellele umbmääraselt.
7. Menetlusaluse isiku ütlused alkoholi tarbimise kohta metsas on antud eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Tunnistaja ütluste ja salvestiselt nähtuga on tõendatud, et menetlusalusele isikule tehti korduvalt ettepanek näidata kätte koht, kuhu ta tühja purgi jättis, kuid seda võimalust ta ei kasutanud. Kohtu hinnangul on see ka loogiline, sest kuna õllepurki tal auto juurest lahkudes kaasas ei olnud, siis ei saanud ta seda ka metsa jätta. Salvestiselt nähtub, et M. Lombil on metsas politseinikega kohtudes seljas T-särk, mitte dressipluus. Seega on ümber lükatud ka tema ütlused, et õllepurgi pani dressipluusi paremasse taskusse. Kohus ei pea M. Lombi ütlusi usaldusväärseteks ja seetõttu jätab need tõendikogumist välja.
8. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kontrolliti
9. mail 2024 kell 15.15 M. Lombi väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga AlcoQuant6020plus nrA432927 ning kontrolli tulemus oli positiivne, indikaatorvahendi näit 0,27 mg/l. Joobele omaste tunnustena on samas protokollis viidatud: silmade punetus ja alkoholi lõhn suust.
10. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati
11. mail 2024 kell 15.25 kuni 15.32 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARMD-0144 (taatlemistunnistuse nr TTRC24/00013). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,24 ja 0,24 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,19 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendeid, järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,19 mg alkoholi ühe liitri kohta.
12. M. Lombi poolt rikkumise toimepanemist kinnitab ka ekspert A.Z, kes viis kohtumenetluse käigus läbi toksiliste ainete mõju hindamise ekspertiisi ja koostas ekspertiisi läbiviimise järgselt ekspertiisiakti, mille kohaselt 5,2 vw% kangusega 0,568 l õlle tarvitamisel oleks 15 minutit hiljem pärast alkoholi tarvitamise lõppu olnud väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon orienteeruvalt 0,03-0,09 mg/l.
13. Menetlusaluse isiku väited, et alkoholinäit, kus ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,19 mg/l, tekkis metsas pindise purgi Alexandri õlle ära joomisel, lükkas ekspert A.Z kohtuistungil kategooriliselt ümber, öeldes, et see on välistatud. 4
14. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et M. Lomp kõrvaldati sõiduki BMW 525D, reg. märgiga xxx juhtimiselt
15. mail 2024 kell 15.15 seoses kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. M Lomp on otsuse omakäeliselt allkirjastanud, taotlusi ei olnud. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku kõrvaldamine sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel õiguspärane, sest tema poolt väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi üle lubatud piirmäära.
16. M. Lomp on teo toime pannud tahtlikult ja tahtluse liigiks on kaudne tahtlus. Ta on kogu menetluse vältel eitanud teo toime panemist, kuid eelpool analüüsitud tõenditega on kinnitust leidnud, et alkoholi oli ta tarbinud varem, mitte metsas olles. M. Lomp ei ole andnud ütlusi selle kohta, kui suures koguses ta alkoholi tarvitas ja kuidas ta end enne mootorsõiduki rooli istudes tundis, kuid joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt esines tal silmade punetus ja alkoholi lõhn suust. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,19 mg/l), leiab kohus, et tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi oma seisundist aru saada. Antud juhul ei olnud alkoholi piirmäär minimaalne. Seega leiab kohus, et menetlusalune isik pidi pidama võimalikuks, et ta ei ole sõitma asudes juhile lubatud seisundis, kuid möönis seda ehk suhtus sellesse ükskõikselt. Õigusvastatust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
17. Vastavalt LS § 224 lg 1 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 224 lg-s 1 ettenähtud väärteo. KARISTUS
18. Kohus leiab, et M. Lompi ei ole võimalik mõjutada ilma talle karistust määramata.

§ 30

lg 1 p 3 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. M. Lomp on kaebuses soovinud karistuse mittemääramist ning avaldanud soovi võtta endale kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Kuna tegemist ei ole esmakordse rikkumisega, ta ei ole oma süüd tunnistanud ega tegu kahetsenud, siis siit järeldab kohus, et ta ei ole oma rikkumisest aru saanud, vaid püüab vältida vastutust. Kui isiku käitumisele pole senine karistus mõju avaldanud, tuleb normi rikkumisele reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. Kuna väärteoasja asjaolud annavad alust arvata, et tegemist on olnud harjumusest toimepandud väärteoga, siis ei ole kohus veendunud, et menetlusalune isik muudab oma käitumist vaid ainuüksi sotsiaalprogrammis osalemise tulemusena. Tuginedes eelnevale ei ole põhjendatud tema suhtes väärteomenetluse lõpetamine

§ 30lg 1 p 3 alusel.

1. LS § 224 lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
2. Kuivõrd LS § 224 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus samasuguse väärteo toimepanemise eest. Karistuseks oli määratud rahatrahv. Kuna varem karistuseks mõistetud rahatrahv ei suutnud heidutada M. Lompi uut samaliigilist süütegu toime panemast, on kohus veendunud, et rahatrahvi kohaldamine ei täidaks eripreventiivset eesmärki. Karistus oli määratud
3. detsembril 2023 5 ning uus rikkumise on toime pandud
4. mail
5. Seega leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik on ennast ammendanud ning tuleb kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.
6. Menetlusalust isikut on karistatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, s.o sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et arvestades M. Lombi süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suurus sõltub alkoholisisalduse määrast, mis praegusel juhul on LS § 224 lg 1 määrasid (0,10–0,24) vaadates keskmine. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine.
7. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust.
8. Kuivõrd M. Lomp on lühikese perioodi (kuus kuud) vältel korduvalt ja tahtlikult eiranud liiklusseaduse nõudeid, juhtinud mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis, on ta teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.
9. Kohus on arvamusel, et M. Lombi põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta seoses maal elamise ja ühistranspordi kasutamise võimaluse puudumisega, ei välista temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuivõrd ta pole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et mõistetavalt on selline elukorraldus, kus ühistranspordi kasutamine on keeruline, ebamugav, kuid sellistele võimalikele tagajärgedele tulnuks menetlusalusel isikul mõelda enne kui ta asus
10. mail 2024 autorooli.
11. M. Lombile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele.
12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 132

p-st 1 jätab kohus muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

1. juuni 2024 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2100,24,001084, millega M Lompi karistati LS § 224 lg 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata.
2. Kuivõrd käesolevas väärteoasjas on leidnud tõendamist, et M. Lomp pani toime eelpool kirjeldatud väärteo ja et tema karistamine on seetõttu õiguspärane, siis kuuluvad

38 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 ning § 180 lg 1 alusel temalt väljamõistmisele menetluskuluna väärteomenetluse käigus tekkinud ekspertiisikulu 150 eurot toksiliste ainete mõju hindamise ekspertiisi eest. 34. Arvestades, et menetlusalusel isikul on üks ülalpeetav, siis

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 180 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks, et väärteomenetluse kulu 150 eurot tuleb tasuda riigituludesse 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 30 eurot. 35.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust M. Lombi suhtes, siis menetluskulud 4750,38 eurot jäävad M. Lombi enda kanda.

1. Menetlusalune isik seab kahtluse alla sõiduki hoiukohta teisaldamise õiguspärasuse.
2. mail 2024 teisaldati sõiduk BMW 525D, reg märgiga xxx, hoiukohta, kuna selle juht M. Lomp oli samal päeval juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 2 alusel. 6
3. LS § 92 lõikes 1 on sätestatud, et sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, teisaldatakse valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale.
4. Kaitsja etteheiteks Politsei- ja Piirivalveametile on see, et sõiduk teisaldati valvekohta, kuigi menetlusalune isik lubas kutsuda sõbra autole järele. Nähtuvalt sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist, kuulus sõiduk R OÜ-le. Kohus märgib, et LS § 92 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et auto võib üle anda kas omanikule või valdajale. Arvestades, et
5. mail 2024 olid andmed, et sõiduk kuulus R OÜ-le ning kuna menetlusalune isik lubas sõidukile sõbra järele kutsuda, siis kohapeal puudus võimalus sõiduki üleandmiseks äriühingule või tema poolt volitatud isikule. Sellest tulenevalt teisaldati sõiduk hoiukohta õiguspäraselt ja kirjeldatud tegevusega ei ole rikutud menetlusaluse isiku õigusi, mistõttu ei kuulu rahuldamisele ka taotlus teisaldamistasu tagastamiseks.
6. Kohus peab vajalikuks veel märkida, et kaebuses on korduvalt viidatud vastustaja tegevusele. Siinkohal selgitab kohus, et väärteomenetluses ei ole kasutusel mõistet „vastustaja“. Tegemist on halduskohtumenetluses kasutatava terminiga, millel väärteomenetlusega pole vähimatki puutumust. Käesoleval juhul tõlgendab kohus kaebuses märgitud „vastustaja“ terminit selliselt, et selle all peab kaitsja silmas kohtuvälist menetlejat ehk Politsei- ja Piirivalveametit. (allkirjastatud digitaalselt) 7