) § 118 lg 2 p-st 1 kohus määras:
lg 1 p 1 alusel kontrollib maakohtunik eelmenetluses asja kohtualluvust ning
§-de 114 ja 115 nõuete täitmist.
lg 4 näeb ette, et kaebus üldmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast
lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Riigikohtu seisukoha järgi võib
MS §-st 172 tulenevalt maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud (RKKK 3-1-1-55-10, p 12). T. Laasme esitas taotluse kaebetähtaja ennistamiseks 13.01.2025, põhjendades tähtaja möödalaskmist põhiargumentidega selles, et esitas kaebuse valele aadressile (xxx) ning politsei vastus juhisega, kuhu tuleb kaebus adresseerida, mis läks tema e-posti SPAM-kausta. Kuivõrd
lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid, tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1) või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2). Möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKK 31-1-90-10, p 9.2). Kohtu hinnangul T. Laasmel selliseid asjaolusid, mida saaks möödalastud kaebetähtaja ennistamisel lugeda mõjuvaks, ei esine. Juriidilise hariduse puudumine ja kaebuse esitamise täpse korra mittemõistmine ei ole käsitatavad selliste objektiivsete asjaoludena, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Väärteootsuses on sõnaselgelt kirjas, et otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15-ne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 23.12.2024. Selline edasikaebuse tähtaega puudutav lause ei sisalda kohtu hinnangul juriidilisi termineid, millest oleks raske tavainimesel aru saada. T. Laasme on märkinud, et politsei poolt telefoni teel edastatud info kohaselt tuli tal kaebus esitada Politsei- ja Piirivalveameti aadressile xxx. Kas see ka tegelikult nii aset leidis, ei saa kohus antud määrusega hinnangut anda. Samas on Lääne-Harju politseijaoskonna eriasjade uurija J P edastanud 13.12.2024 T. Laasmele vastuskirja (s.o 10 päeva enne lõpptähtaja saabumist), milles on selgitanud, et otsuse vaidlustamiseks tuleb kaebus esitada Harju Maakohtule (Lubja 4, Tallinn või www.kohus.ee). T. Laasme väitel läks nimetatud e-kiri SPAM-kausta, mis ei olnud temast sõltuv. Kohus sellega ei nõustu. SPAM-kausta e-kirja sattumist ei saa käsitleda näiteks sidehäirena või sellise asjaoluna, mis ei olnud isikust sõltuv, kuna SPAM-kausta saab vastavalt oma soovile seadistada ehk suunata sinna e-kirju, mis ei pärine usaldusväärsest allikast, reklaamkirju jne, aga ka kontrollida, et SPAM-kausta ei oleks sattunud selliseid kirju, mis on sinna ekslikult läinud. SPAM-kausta saab seega igal ajahetkel kontrollida, vaadata ja sirvida. T. Laasme poolt kirjeldatud olukord kõlab kohtule ka mõneti üllatavalt, kuna T. Laasme on menetluse kestel korduvalt suhelnud H R e-posti aadressil xxx ja edastanud oma seisukohti xxx aadressil ning nende kirjade kättesaamisega ei ole esinenud kordagi probleeme. Isegi kui e-kiri läks SPAM-kausta, teadis T. Laasme, et tal on käimas väärteomenetlus, milles tehtud otsust ta soovib vaidlustada, mistõttu pidi ta ise olema hoolsam, et kõiki sidekanaleid kontrollida ehk lisaks tavapostile kontrollida ka SPAM-kausta läinud e-kirju. Et T. Laasme tegi seda alles 13.01.2025, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Seega kokkuvõtteks ei esine T. Laasmel ühtegi mõjuvat põhjust ega objektiivset asjaolu kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et T. Laasme ei pidanud kinni seaduses sätestatud kaebuse esitamise korrast Harju Maakohtule ega ka selle esitamise tähtajast, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu läbivaatamisele ka kaebus.
lg 2 sõnastuses nähakse küll ette, et kaebuse läbi vaatamata jätmisel tuleb see selle esitajale tagastada, kuid kuna kaebus on maakohtule edastatud elektrooniliselt, siis seda kaebuse esitajale ei tagastata. Andra Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.