KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Haldusasja number Ruth Prigoda Haldusasi X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 2

) § 118 punkti 4 alusel töötamise jätmiseks Rener Invest OÜ-s. Enne elamisloa pikendamise taotluse esitamist esitas X. X 22.05.2023 taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa saamiseks, ent loobus taotlusest. 2. PPA keeldus 21.10.2024 otsusega nr 15.3-3.2/641-3 (edaspidi 21.10.2024 otsus) taotleja tähtajalist elamisluba pikendamast

§ 123punkti 3 alusel.

Otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised: − elamisloa pikendamata jätmiseks esineb

§ 123

punktis 2 sätestatud alus, kuna taotlejale makstud töötasu ei ole vastavuses

§ 178lg-s 1 sätestatud tingimustega.

Taotlejale anti tähtajaline elamisluba töötamiseks tingimusel, et selle kehtivuse ajal on tema töötasu vähemalt 1310 eurot. Taotlejale deklareeritud töötasudest nähtub, et suurema osa ajast jääb taotlejale makstav töötasu alla

-is sätestatud töötasu miinimumi. On kuid, mil see on jäänud isegi alla 200 euro. Ajavahemikul 03.2020−01.2021 maksti taotlejale stabiilselt brutotöötasu vaid 635.16 eurot. Nõuetekohasest suuremat töötasu hakati taotlejale maksma alles 10.2023, kui PPA sellele tähelepanu juhtis; − tõendeid, mis oleksid õigustanud madalama töötasu maksmist, PPA-le esitatud ei ole. − taotleja abikaasa elab Indias ning taotleja ei ela Eestis perekonnaelu.

1. X. X (edaspidi kaebaja) esitas 31.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse ning kohustada PPA-d tema taotlust uuesti sisuliselt läbi vaatama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. Kaebaja seisukoht 4.
3. PPA otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada, ehkki vaidlust selle üle, et tööandja kaebajale kokkulepitust väiksemat töötasu maksis, ei ole. PPA omistab põhjendamatult kaebajale tööandjaga seotud põhjendused. Väiksemad töötasu maksed olid tingitud tööandja kehvast majanduslikust olukorrast ning koroonapiirangutest. 4.
4. Ajal, mil kaebaja elamisloa pikendamise taotluse PPA-le esitas, vastas ta elamisloa tingimustele (kaebaja töötasu vastas nõutule alates 10.2023) ning PPA ei saanud elamisloa pikendamisest keelduda. 4.
5. PPA ei saa kaebajale ette heita seda, et tööandja tõendeid ei esitanud. Taotlejaks on töötaja, mitte tööandja. PPA oleks pidanud võimaldama kaebajal täiendavaid tõendeid esitada. 4.
6. PPA lähtus ebaõigetest kaalutlustest, kuna kokkulepitud töötasust madalama töötasu maksmine tööandja poolt ei saa olla töötajale etteheidetav. Tööandja on töötajale samuti öelnud, et väiksema töötasu maksmise tingis koroonapiirangutest põhjustatud majanduslik olukord. Töötajale ei saa ette heita seda, et töötaja usaldab tööandjat. Töötajal ei ole kohustust tööandjaga vaielda ja esitada avaldusi töövaidluskomisjoni või kohtusse jms. 2

§ 178

lõikega 1 ettenähtud suuruses, ei ole tähtajalise elamisloa tingimus täidetud ning PPA-l on õigus keelduda elamisloa pikendamisest. Ka kohtupraktikas on leitud, et välismaalane ei vasta töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimustele, kui kaebaja ei saa tööandjalt töötasu, mis vastaks

§ 178nõuetele.

Vastustajale ei nähtu, et kaebaja oleks astunud samme selleks, et tööandja enda kohustusi täidaks. 5.

1. Väide, et tööandja maksis kaebajale palka vähem, kuna viimase majanduslik seis oli koroonapiirangutest tingitult kehv, on paljasõnaline. Kaebaja tööandja müügitulu on perioodil 2020–2023 kasvanud. PPA teavitas kaebajat ja tema tööandjat, et kaebaja elamisloa pikendamine ei ole palga maksmise kokkuleppe rikkumise tõttu võimalik ning andis võimaluse täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks võimaluse, kuid kaebaja tööandja seda ei teinud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebaja elamisloa pikendamisest keelduti põhjusel, et temale elamisloa kehtivuse ajal makstud töötasu ei vastanud

178 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Kohus leiab, et PPA otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kohus nõustub PPA otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist. 7.

§ 19

kohaselt lasub tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamisel tõendamiskoormis kaebajal (

§ 19

). Kuigi kaebaja märkis kaebuses, et soovib esitada täiendavaid tõendeid tööandja majanduslike raskuste kohta ning sel põhjusel väiksema töötasu maksmise vajaduse kohta, siis ei ole kaebaja kohtumenetluses täiendavaid tõendeid esitanud. Seega on väited, et kaebajale maksti seaduses sätestatust töötasu vähem põhjusel, et tööandjal olid majanduslikud raskused, tõendamata. 8. Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa, kui elamisloa andmise tingimused on täidetud ega esine asjaolusid, mis tooksid kaasa elamisloa andmisest keeldumise (

§ 116lg 1).

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab tingimuse, et tähtajalise elamisloa andmise nõuded, sh palganõue, peavad olema täidetud kogu elamisloa kehtivuse aja. 9.

§ 178

lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga olenemata kokkulepitud tööajast. Vaidlust ei ole, et kaebajale makstav minimaalne töötasu suurus pidi olema vähemalt 1310 eurot kuus ning sellist töötasu lubas kaebajale ka tööandja maksta, kuid tegelikult oli kaebaja töötasu pea kogu elamisloa kehtivuse aja madalam seaduses sätestatud miinimumist. Ajavahemikul 01.2020−08.2024 maksti kaebajale nõutud töötasu kokku 12 kuu jooksul, seejuures ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks kordagi pöördunud tööandja poole nõudega, et tema palgaarvestuses

§ 178lg-s 1 sätestatust kinni peetaks.

Kohtu hinnangul näitab see kaebaja ja tööandja vahelist kokkulepet, mille sisuks oli kaebaja töötasu vähendamine alla seaduses nõutud taseme. 3

§ 123

punkti 2 alusel keelduda.

§ 116

lg 2 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad olema täidetud kogu elamisloa kehtivuse aja. Seda on kinnitanud ka Riigikohus 28.05.2012 otsuse nr 3-3-1-20-12 punktis 11, kus kohus selgitas, et

kohustab tööandjat lisaks välismaalasest töötajale tasu maksmisele järgima nõuet tasu suuruse kohta. Seega kuulub

§ 178

lg 1 reguleerimisalasse nii tööandja tasu maksmise kohustus kui ka selle tasu suurus. Töötamiseks antud tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sh vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht (

§ 185lg 1).

Välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel (

§ 185lg 3).

Kaebaja töötamine Eestis elamisloale ei vastanud. 11. Lisaks märgib kohus, et

§ 178

lg 2 sätestab, et välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel. Seega töötamiseks elamisloa pikendamise taotluse esitamisel (19.07.2024) pidi kaebaja palk vastama Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele. 12. Kaebaja püüab luua narratiivi, mille kohaselt tuleb teda ja tööandjat vaadata lahus ning tööandja minetusi palga maksmisel ei saa kaebajale ette heita. Kohus sellega ei nõustu. Välismaalasele antakse elamisluba töötamiseks n-ö tööandja ja Eesti huvides ning välismaalasel puudub subjektiivne õigus nõuda elamisluba Eestis töötamiseks. Seega olukorras, kus tööandja vajab töötamiseks välismaist tööjõudu, on tööandja ülesanne tagada, et välismaalasele makstakse töötasu

§ 178

lg-s 1 ettenähtud suuruses ning et töötamise eelduseks olnud tähtajalise elamisloa tingimused oleks kogu aja täidetud. Olukorras, kus tööandja enda kohustusi ei täida, ei saa välismaalasel tekkida ka ootust sellele, et tema elamisluba töötamiseks pikendatakse.

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
2. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Ka vastustaja menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4