KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruaril 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-3779 (2302,24,012862) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär

) § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusalune isik Ringo Ootsing: isikukood: 38706250029; elukoht: xxx; e-post xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja M K RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2 maakohus otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 29.10.2024 otsus väärteoasjas 2302,24,012862 muutmata ning Ringo Ootsingu kaebus rahuldamata.
2. Juhtimisõiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 3.

§ 127

alusel on Ringo Ootsing kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtus
2. märtsil
3. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi X.N-i 29.10.2024 otsusega karistati Ringo Ootsingut

§ 227lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

2. Otsuse aluseks oleva 07.10.2024 väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis R. Ootsing 07.10.2024 kella 11.23 ajal Tallinnas Ranna teel, Merivälja tee ja Võre tee vahel, suunaga Võra teele mootorsõidukit BMW X5, registreerimismärgiga xxx kiirusega 76 km/h +/- 3 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Seega ületas juht lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p 2 nõuet, pannes toime

§ 227lg-s 2 sätestatud väärteo.

1. R. Ootsing esitas 13.11.2024 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada väärteoasjas nr 2302,24,012862 29.10.2024 otsusega määratud karistuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks ning asendada see rahatrahviga. Kaebaja palub arvestada sellega, et tema sissetulek sõltub juhtimisõiguse olemasolust ning selle äravõtmise korral kaotaks ta sissetuleku ja tekiksid majanduslikud raskused. Kaebaja selgituse kohaselt peab ta oma tööst tulenevalt liikuma päevas mitme erineva koha vahel, mis ühistranspordiga on pea võimatu. Lisaks on tal vaja transportida oma väikest last lastehoiust koju, kuna lapse ema ei saa tulenevalt oma tööpäevade pikkusest seda teha. Esitatud kaebuses ei vaidlustanud R. Ootsing teo toimepanemist ning avaldas kahetsust juhtunus.
2. 13.02.2025 toimunud kohtuistungil jäi R. Ootsing esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et juhilubade äravõtmise korral muutub tema elu väga keeruliseks. Tema elukorraldus on muutunud: hetkel on ta kolimas Saaremaalt Tallinnasse, otsib Tallinnas hetkel elukohta, on läinud lahku oma elukaaslasest ning tal on 2-aastane laps, kes on temaga nädalavahetustel. Ta ei kujuta ette, kuidas ta ilma lubadeta kõiki neid asju suudab korraldada. Kiiruse ületamine toimus tahtmatult. Ta oli töösõidul tema jaoks võõras piirkonnas, mistõttu oli ta autol peal ka Waze rakendus. Ühel hetkel tuli sisse hands free kaudu telefonikõne ning seejärel läks Waze rakendus eest ära, ta läks kaasa liiklusvooluga ja alles siis, kui politsei ta kinni pidas ja ta kõne ära lõpetas, tuli Waze uuesti ette. Teadis, et varasemalt oli selles piirkonnas kiirusepiiranguks 70 km/h. R. Ootsing märkis, et ju see päev ei olnud tema päev, kõik on inimesed ja võivad eksida ning ta püüab endast anda edaspidi parima. Kaebaja sõnul ei ole tal enam sellest viimasest rikkumisest kuni kohtuistungini olnud rohkem ühtegi rikkumist ning ta üritab sama rada jätkata. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et R. Ootsingule põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine on otstarbekas; põhjendatud nii üld- kui eripreventiivsetel kaalutlustel. Menetlusalusel isikul on kaks varasemat rikkumist, mille eest määratud rahatrahvid on siiani tasumata, mis on tingitud tema keerulisest majanduslikust seisust. Kokkuvõtvalt palus kohtuväline menetleja jätta R. Ootsingu kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et R. Ootsingule etteheidetud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. 6.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis ning sellise tegevuse eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 7. Puudub vaidlus selles, et R. Ootsing on toime pannud

§ 227

lg-s 2 sätestatud väärteo, ta on tegu ise tunnistanud ja seda kinnitavad ka kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid. 8. Lubatud sõidukiiruse ületamist R. Ootsingu poolt tõendab 07.10.2024 Põhja prefektuuri politseiametniku M G poolt kasutatud kiiruskaamera LaserCam4 salvestis (asub väärteomaterjalide juures oleval CD-R plaadil) ning toimiku leheküljel 3 nähtuvad salvestuse andmed. Salvestuse andmete juures on ka tõestuspilt selle kohta, et kell 11.23.48 fikseeriti sõiduki BMW X5 registreerimisnumbriga xxx sõidukiiruseks 76 km/h (+/- 3 km/h). Tegu pandi toime Tallinnas, Ranna teel, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 50 km/h. Seega ületas R. Ootsing lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja M G, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seda kinnitab nii taatlustunnistus nr TTRS-24/00141 (taadeldud 09.08.2024, taatluskehtivuse lõpp 31.08.2025 (tl 4) kui Politsei- ja Piirivalveameti tõend (tl 5). Seega, R. Ootsing, rikkudes

§ 15

lg 1 p 2 nõuet, pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 9. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. R. Ootsingu selgituste kohaselt ületas ta kiirust tahtmatult, kuna rääkis telefoniga, kasutades hands free seadet, mille ajal lülitus Waze ekraanilt välja. Ta ei näinud enam kiirusepiirangu märki ekraanil ja läks seetõttu liiklusvooluga kaasa. Lisaks oli temale teadaolevalt sellel teelõigul olnud varasemalt lubatud sõidukiiruseks 70 km/h. Kohtu hinnangul ei ole R. Ootsingu selgitused selles osas, et kiirust ületas ta tahtmatult, veenvad. R. Ootsingu põhjendus, mille kohaselt kasutas ta rakendust Waze lisaks marsruudi leidmisele ka seetõttu, et liiklusmärgid on sageli lumised, on kohtu arvates otsitud ja kantud eesmärgist õigustada temapoolset liiklusreeglite rikkumist. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulasisesel teel 50 km/h ning seda reeglit peaks teadma iga sõidukijuht, kes on läbinud autokooli ja omandanud juhiload. Ranna tee asub Tallinna linnas, millest järeldub, et lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 50 km/h. Seega esineb kohtu hinnangul R.Ootsingu käitumises vähemalt kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 mõttes.

1. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. R. Ootsing on süüvõimeline ning KarS
2. ptk
3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS
4. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
5. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja 3 raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71).
6. Kohtuväline menetleja on R. Ootsingule karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust ja rikkumise raskust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Karistusregistri teatise kohaselt on R. Ootsingul 2 kehtivat väärteokaristust samaliigiliste liiklusrikkumiste eest. Seejuures viimase,

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo pani menetlusalune isik toime vaid napilt nädal enne kõnealuses otsuses käsitletavat tegu –

1. septembril
2. Karistuseks määrati talle rahatrahv 65 trahviühikut ehk 260 eurot. Rahatrahv on R. Ootsingu poolt tasumata siiani nagu ka 09.04.2023

§ 227lg 3 sätete rikkumise eest määratud rahatrahv summas 400 eurot.

1. Kohtuistungil selgitas R. Ootsing, et trahvid on tasumata, kuna rahaliselt on olnud keerulised ajad. Ta on küll kohtutäiturile kirjutanud, et sooviks koostada maksegraafiku, kuid pole tänaseni mingit vastust saanud. Lisaks tasumata väärteotrahvidele on R. Ootsingul varasemast ajast pärinev võlgnevus eraisikule summas 3350 eurot. Kohtuistungil märkis menetlusalune isik, et tema nimele on registreeritud 2 firmat: R H OÜ ja T S OÜ. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastates möönis kaebaja R. Ootsing, et T S OÜ-le on seatud keelumärge Politsei-ja Piirivalveameti kasuks tasumata trahvide eest ning R H OÜ-le keelumärge eraisiku kasuks summas 3350 eurot.
2. Väärteotoimiku materjalidest ning R. Ootsingu enda selgitustest nähtub, et rahaline olukord on tal keeruline; tal on tasumata mõlemad varasemad rahatrahvid. Lisaks näitab kolme samaliigilise rikkumise toimepanemine pooleteistaastase perioodi vältel R. Ootsingu poolt ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse liiklusreeglitesse, millest tulenevalt hindab kohus R. Ootsingu süü keskmisest suuremaks. Samas on R. Ootsing kahetsenud tehtut nii kohtuvälises menetluses kui kohtule esitatud kaebuses. R. Ootsingu vastutust raskendavaid asjaolusid ei esine.
3. Kuna R. Ootsingut on varasemalt sarnaste liiklusrikkumiste eest karistatud kahel korral siis isegi juhul, kui R. Ootsingul oleks varasemad rahatrahvid tasutud, ei oleks kohtu hinnangul põhjendatud talle kolmanda sarnase liiklusrikkumise toimepanemise eest taaskord rahatrahvi määramine. On ilmne, et

§ 227lg-s 2 toodud karistusalternatiividest kergem – rahatrahv – ei ole R.

Ootsingule soovitud mõju avaldanud ning on end karistusliigina ammendanud. Arvestades asjaolu, et R. Ootsing on vaatamata varasematele karistustele pannud toime uue väärteo ja vaid nädal pärast viimast rikkumist, on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja määranud talle

§ 227

lg 2 järgi põhjendatult põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ja seda sanktsiooni keskmääras ehk 3 kuuks.

1. Kaebaja põhjendas juhtimisõiguse vajalikkust seoses oma töökohustuste täitmisega ja väikese lapse sõidutamise vajadusega. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole inimese põhiõigus. Tegemist on eriõigusega, mis aitab isikul oma igapäeva tegemisi ja toimetamisi hõlpsamini realiseerida. Juhtimisõiguse äravõtmisega ei kaota menetlusalune isik õigust teha tööd, teenida sissetulekut ja täita temal lasuvaid kohustusi. Ka Riigikohus on öelnud, et töökoha kaotus ei ole asjaolu, mille puhul tuleks jätta juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata, sest juhtimisõiguse äravõtmisega ei kaota inimene õigust teha tööd, teenida sissetulekut. Sellesse ebamugavasse olukorda on menetlusalune isik ennast ise pannud. See on tema käitumise loogiline tagajärg.
2. R. Ootsingu ütlustest nähtub, et temale kuuluv firma tegeleb kaevetöödega, kuid teenust, mida ta enda firma alt pakub, ostab ta sisse alltöövõtu korras. Kohus märgib, et 3 kuuks juhilubadeta jäämine ei ole väga pikk aeg ning elukorralduse ümbersättimise korral on võimalik 4 jätkata sissetuleku teenimisega. Ka kolimine Saaremaalt Tallinnasse, mis R. Ootsingu sõnul tal hetkel käsil on, annab suuremad võimalused leida töö, mis ei ole seotud juhtimisõiguse olemasoluga.
3. Kohtu hinnangul on R. Ootsingule määratud karistus proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga ning arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks mõjutab kohtu arvates juhtimisõiguse äravõtmine käituma isikut edaspidi seaduskuulekalt.
4. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse argumentides ei esine asjaolusid, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5