← Eesti

2-25-1843/11

Obsah (4)§ 101§ 80§ 100§ 102

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht 2-25-1843 13.05.2025, Narva Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi E T ja M T hagi J T vastu elatise

) §-s 101 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni nende täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Kostja ei ela hagejatega koos alates

  1. a detsembrikuust ega osale nende ülalpidamises. Hagejate seaduslik esindaja on lapsehoolduspuhkusel ja saab emapalka 820 eurot kuus, millele lisandub lastetoetus ja paljulapselise pere toetus. Hagejate seaduslikule esindajale teadaolevalt töötab kostja rehvide vahetajana ja kooselu kestel sai ta väidetavalt palka 400 eurot kuus.
  2. Kostja hagile ei vastanud. 2

(5)2-25-1843
  1. Hagejad esitasid 13.05.2025 hagi tagamise taotluse, milles palusid kohtul kohustada kostjat maksma hagejatele elatist menetluse kestel majandusliku heaolu tagamiseks. KOHTU SEISUKOHT
  2. Kohus jätab rahuldamata hagejate hagi tagamise taotluse.
  3. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, mistõttu ei ole hagi täiendav tagamine menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes otstarbekas. Tagaseljaotsus on sarnaselt hagi tagamise määrusega viivitamata täidetav.
  4. Kohus rahuldab tagaseljaotsusega E T ja M T hagi J T vastu elatise väljamõistmiseks.
  5. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
  6. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale isiklikult kätte 25.03.2025 aadressil XXX. Seega tuli hagile vastata hiljemalt 14.04.2025, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hagejad on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega. Samuti ei esine TsMS § 407 lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud piisavad, et pidada hagejate nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.
  7. Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist

§ 101alusel arvutatud summas muutuva suurusena kuni nende täisealiseks saamiseni.

Vanem on kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud vanemalt ülalpidamist saama (

§ 80lg 1, § 96 lg 1 ja § 97 p 1).

Ülalpidamist annab eeskätt raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises (vt

§ 100lg-d 1 ja 2).

10. Sünnitunnistuste ja rahvastikuregistri andmete järgi on J T alaealiste laste E T ja M T isa. Kostja on vanemana kohustatud hagejaid ülal pidama. Hagiavalduse kohaselt ei ela hagejad kostjaga koos ning kostja ei osale laste kasvatamises ega ülalpidamises. Hagejad võivad seega nõuda ülalpidamist nõuda raha perioodilise maksmisega. 11.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.
  2. Hagi esitamise ajal oli

§ 101

lg-tes 3 ja 4 märgitud indekseeritud baassumma 272,76 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1832 eurot, milles 3% on 54,96 eurot. Otsuse tegemise ajal on indekseeritud baassumma 282,31 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot. Järgmine baassumma indekseerimine ning keskmise brutokuupalga korrigeerimine toimub 01.04.2026. 13.

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus (

§ 101lg 5). 3

(5)2-25-1843 Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot (PHS § 21 lg 2). Hagejad saavad lapsetoetust lapse kohta 100 eurot. Lasterikka pere toetus on 450 eurot ning seda saavaid lapsi on peres neli. Lisaks hagejatele A S (sündinud XXX) ja V T (sündinud XXX). Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, samuti vähendatakse elatist juhul, kui kohustatud isik peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (

§ 101lg-d 6 ja 7).

Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad emaga ning kostja nende kasvatamises ja ülalpidamises ei osale. Kuna E T ja M T vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, tuleb M T puhul vähendada elatise summat 15% võrra. 14.

§ 101

lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega järgmine: Hagi esitamisest 03.02.2025 kuni 14.05.2025, sh

  1. a maikuu elatis, on E T puhul kokku 1008,59 eurot (481,35 + 527,24 = 1008,59). Hagi esitamisest 03.02.2025 kuni 14.05.2025, sh
  2. a maikuu elatis, on M T puhul kokku 857,31 eurot (409,15 + 448,16 = 857,31). Alates 01.06.2025 kuni E T täisealiseks saamiseni (XXX) on elatis 263,62 eurot kuus (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 28,12 (pool lasterikka pere toetusest (225 eurot) jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust

(4)) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Alates 01.06.2025 kuni M T täisealiseks saamiseni (XXX) on igakuine elatis 224,08 eurot kuus (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 28,12 (pool lasterikka pere toetusest (225 eruot) jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 15% (laste vanusevahe väiksem kui kolm aastat)), mis muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  3. Kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega andmeid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta esitanud, sh toonud vastavalt

§ 102

lg-le 2 välja mõjuvat põhjust, miks peaks väljamõistetavat elatise summat vähendama, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud faktilised väited omaks võtnud. 16. Elatis tuleb tasuda E T ja M T ema V S nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal E T pangakonto nr XXX), märkides makse selgitusse „E T ja M T elatis”.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu

  1. päevaks järgmise kuu eest ette.
  2. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada. 4

(5)2-25-1843
  1. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
  2. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.