Obsah (10)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-5587 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (hageja) esitas
2. aprillil 2025 Viru Maakohtule hagi I J (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes, paludes kostjalt välja mõista hageja kasuks 2081,19 eurot, millest 1947,45 eurot on põhinõue ja 133,74 eurot on
3. aprilli 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates
4. aprillist 2025 kuni põhinõude (1947,45 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt on nõue esitatud seoses
5. juuni 2024 Uus 9a, Kohtla-Järve linnas toimunud kahjujuhtumiga.
6. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Kohus võttis hagi menetlusse
2. aprilli 2025 määrusega ning kohustas kostjat esitama hagi kohta kirjalik vastus koos lisadega 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks.
3. Menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu
4. aprillil
5. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.
6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

8. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2 9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

10.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduses oleva menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduselt tasutud riigilõivust 350 eurot ja õigusabikulust 150 eurot. 11. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

1. Hagejat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 150 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja menetluses õigusabi kokku 1 h, seega on õigusabikulu 150 eurot (käibemaksu ei lisandu). Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse mahtu, sisu, tsiviilasja vähest keerukust, on esindajakulud põhjendatud kogu ühe tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 500 eurot (350 + 150).
2. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

14.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3