Obsah (5)

§ 29§ 6§ 23§ 19211§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-17086 Tsiviilasi MTÜ Eesti Väikesadamate pankroti vä

§ 29lg 4).

10. Lugeda käesolev määrus kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6lg 1).

1. Edastada määrus võlgnikule, pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtu registriosakonnale.
2. Saata määrus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pankrotiavalduse menetluse lõpetamise määruse peale võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg 2). Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib menetluse lõpetamise kohta tehtud määrusele esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 7).

Ajutise pankrotihalduri tasu osas võivad käesolevale määrusele esitada määruskaebuse võlgnik ja ajutine pankrotihaldur 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (

§ 23lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus (võlgnik) esitas 11.11.2024 kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul rahalisi kohustusi summas 514 132,79 eurot. Võlgniku vara väärtus on 2285,02 eurot, sh 1900 eurot moodustavad mittetõenäoliselt laekumata arved ja 328 eurot muud nõuded.
2. Kohus võttis 14.11.2024 määrusega avalduse menetlusse, nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, keelas võlgnikul oma vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta ja arestis kogu võlgniku vara, sh pangakontod ja võlgniku nõuded kolmandate isikute suhtes.
3. Ajutine pankrotihaldur esitas 06.01.2025 kohtule kirjaliku aruande võlgniku varade ja kohustuste kohta ning arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Pankrotihaldur selgitas välja, et võlgniku arvelduskonto jääk on 36,73 eurot, võlgniku registervaraks on domeeniaadress hinnangulise väärtusega 50-100 eurot. Nõudeavalduses kajastatud nõudeõigused ei ole halduri hinnangul likviidsed varad. Võlgnikul on kohustused Luminor Bank AS ja Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) ees kokku summas 91 517,18 eurot. Neile võib lisanduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse tingimuslik nõue summas 315 700,60 eurot. Lisaks on võlgniku enda väitel veel kohustusi vähemalt summas 19 091,17 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri nimetase ajaks on ühingu tegevus lõppenud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus on püsivalt maksejõuetu, ühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku väidete kohaselt on maksejõuetuse põhuseks tema suhtes käsundisaaja XXX poolt toime pandud kuritegu. Ajutine haldur peab võimalikuks, et võlgniku maksejõuetuse kujunemisele võis kaasa aidata juhatuse hooletus.
4. Kohus määras 07.01.2025 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks ja avaldas samal päeval väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise teate. Deposiiti ei tasutud. 5.

§ 19211

lg 1 alusel tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus andis kohtule 04.02.2025 teada, et ei esita kohtule ettepanekut algatada MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus pankrotimenetlus avaliku uurimisena. KOHTU SEISUKOHT 2 6.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. 7.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole ükski võlausaldaja kohtu määratud tähtpäevaks pankrotimenetluse läbiviimiseks ja kulude katteks deposiiti tasunud. Maksejõuetuse teenistus on kohtule teada andnud, et puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi, mistõttu ei esita maksejõuetuse teenistus avaldust menetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 8. Kohus loeb ajutise pankrotihalduri esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus leiab, et esineb

§ 29

lg-s 1 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Lähtudes

§ 29

lg-st 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitada avaldus juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kohus määrab MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus dokumentide hoidjaks Jaano-Martin Otsa (ik 36905303729). 9. Ajutise pankrotihalduri tasu Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata deposiidi mittetasumise korral ajutise halduri tasuks 11 tunni ja 50 minuti eest kokku 1420 eurot, millele lisandub käibemaks 284 eurot, kokku 1704 eurot. Deposiidi mittetasumise korral palub ajutine haldur tasu summas 966,24 eurot (sh käibemaks 174,24 eurot) hüvitada riigi vahenditest. Tasu määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

Kui büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (

§ 23lg 3 ls 2, § 65 lg 1 1).

Kohus märgib, et haldur on ekslikult lisanud tasule käibemaksu 20% määraga (1420 x 20%=284). Alates 01.01.2024 on käibemaksu standardmäär 22%. Kohus kohaldab tasule kehtivat 22%-st käibemaksumäära (1420 x 22%=312,40).

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 51 alusel kehtestatud justiitsministri 01.02.2021 vastu võetud määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg-st 1 tulenevalt, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu suurus on vastavuses tehtud töö mahuga ja kooskõlas

§ 29lõikes 5 kehtestatud ajutise pankrotihalduri tasu määraga.

Kohus määrab ajutise halduri 3 tasu summas 1420 eurot, millele lisandub käibemaks 312,40 eurot, kokku 1732,40 eurot. Lähtudes

§ 23lõikest 4 mõistab kohus ajutise pankrotihalduri tasu välja võlgnikult.

Kuna asja materjalidest nähtuvalt puudub võlgnikul vara ajutise halduri tasu maksmiseks, määrab kohus, et ajutise halduri tasu hüvitatakse osaliselt riigi vahenditest. Kuna ajutise halduri ajakulu on 11 tundi ja 50 minutit on riigi vahenditest võimalik tasu hüvitada summas 781 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 171,82 eurot. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 150lg 4).

Edasikaebamise kord on toodud kohtumääruse resolutsioonis. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 4