2-24-16033 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 25.04.2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-16033 Tsiviilasi Rediem Capital

) § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kuivõrd laenuleping öeldi üles 23.11.2020, siis muutus kogu nõue sissenõutavaks alates 24.11.

1. Eelnimetatud kuupäevast algas samuti nõude aegumistähtaeg. Hageja ei ole tuginenud sellisetele asjaoludele, mille kohaselt oleks aegumistähtaeg peatunud või katkenud, samuti ei vaidle hageja sellele vastu, et tema primaarnõue on aegunud. Seega arvestades TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolme aasta pikkust aegumistähtaega, aegus hageja nõue 24.11.
2. Kuna hageja esitas hagi kostja vastu kohtusse 21.10.2024, siis tuleb hageja haginõue koos kõrvalnõuetega lugeda aegunuks.
3. Hageja on esitanud ka alternatiivnõude juhuks, kui kohus peaks leidma, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga

§ 402

mõistes.

§ 402

näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, XXX/50, p 13) on tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija 3 2-24-16033 peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

§ 4034

lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Vastavalt

§ 4034

lg-le 13 peab vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kohtu hinnangul on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on hagiavalduses ja selle täpsustuses toonud välja, et kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 900 eurot ning kohustusteks 300 eurot, kostjal puudusid ülalpeetavad. Hageja hinnangul järgis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal Riigikohtu 24.11.2023 lahendis tsiviilasjas nr XXX ette nähtud miinimumnõudeid ning küsis ka kostjalt pangakonto väljavõtet. Kostja pangakonto väljavõttest (dtl 35–56) nähtub, et kostja sai sissetulekutena

1. aasta oktoobris töötasu 1016,57 eurot, novembris töötasu 985,14 eurot, detsembris töötasu 944,65 eurot ja puhkusetasu 184,65 eurot,
2. aasta jaanuaris töötasu 689,51 eurot, veebruaris töötasu 961,38 eurot ja märtsis töötasu 872,60 eurot. Väljavõtte kohaselt olid kostja igakuisteks kohustusteks laenulepingu tagasimakse Placet Group OÜ-le summas 38,55 eurot ning Trustly Group AB-le summas 150 eurot. Samuti on näha, et kostja sai Bondora AS-ilt 26.02.2020 laenu summas 6500 eurot. Pangakonto väljavõttelt ei nähtu muid igakuised majapidamiskulusid kui toit ning mobiilsideteenused. Kohtu hinnangul saab eelnevast järeldada, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal tegi piisavalt kindlaks kostja igakuiste sissetulekute ning väljaminekute suuruse ja veendus, et kostja on võimeline laenu tagasi maksma. Eeltoodust tulenevalt on laenamisel järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei kuulu hageja alternatiivnõue rahuldamisele. Seega ei hinda kohus seda, kas ümberarvestuse järgi tasumisele kuuluv nõue on aegunud. Kuivõrd hageja primaarnõue on aegunud ja alternatiivnõue ei kuulu rahuldamisele, jätab kohus hageja hagi tervikuna nõude aegumise tõttu rahuldamata. Kohus teeb TsMS § 449 lg 3 kohase lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
4. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja vastuse kohaselt ei ole kostjal tekkinud menetluskulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4