Obsah (4)

§ 187§ 133§ 180§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2025, Tartu Haldusasja number 3-22-1152 Haldusasi K kaebus Narva Linnavalit

) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. 17.

§ 187

lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 18.

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt 3 hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesoleval juhul on vaidluse all sunniraha määramine ja selle rakendamise keelamine summas 200 eurot. Eelnevat arvestades peab ringkonnakohus võimalikuks asja läbivaatamist

§ 133lg 1 alusel lihtsustatud korras.

1. Kaebaja nõuab sunniraha rakendamise keelamist. ATSS § 8 lg 1 sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Asjaoludest nähtuvalt tegi Narva linn kaebajale 05.02.2021 ettekirjutuse, mida kaebaja ei ole siiani täitnud. Siinkohal ei ole oluline, kas
2. a ettekirjutus on õiguspärane või mitte, sest kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele1 (HMS § 60, ATSS § 8 lg-d 1 ja 3). Ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu tegi Narva linn 02.03.2022 sunniraha rakendamise otsuse. Vaidlust ei ole selle üle, et olemas on kehtiv ettekirjutus, mida kaebaja ei ole täitnud, ühtlasi ei ole kaebaja tasunud ka nõutavat sunniraha. Seega ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis välistaksid tulenevalt ATSS § 8 lg-dest 1 ja 3 sunnivahendi rakendamise.
3. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kuna tema ei ole ventilatsioonisüsteemi ümber ehitanud, ei saa ka tema selle eest vastutada, mistõttu on välistatud tema suhtes ettekirjutuse tegemine ja sunniraha rakendamine, ei ole asjakohane. ATSS § 5 lg 1 kohaselt on sunnivahendi adressaadiks füüsiline isik või eraõiguslik või avalikõiguslik juriidiline isik, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või keelatud teost hoiduma. Kuna kaebaja on Kangelaste prospekti 25 korteri nr 29 omanik, on tema mõjusfääris kõrvaldada tema omandil olevad puudused, kusjuures tal ei ole selleks objektiivseid takistusi.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane ka kaebaja väide, et sunniraha on ebaproportsionaalselt suur ning selle suuruse määramist ei ole põhjendatud ega võetud arvesse nt kaebaja majanduslikku seisundit. Kuigi kaebaja on pensionär, ei saa 200 euro suurust sunniraha pidada ebamõistlikult suureks ning kaebaja sissetulekuid arvestades ei tohiks selle tasumine ka kaebajale üle jõu käia. Ehitusseadustiku § 133 järgi on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 eurot. Seega on kaebaja puhul sunniraha määr 32 korda väiksem kui sunniraha maksimaalne suurus. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et kaebaja pidi täitma kaks kohustust – ühe kohustuse täitmise eest sunniraha määramine 100 euro ulatuses on mõistlik. Sunniraha suuruse puhul on oluline ka see, et see motiveeriks ja suunaks kaebajat kohustust täitma. Kui sunniraha määr on liiga väike, ei mõjuta see kuidagi isikut haldusorgani poolt soovitud viisil käituma. Kaebaja väide, et sunniraha on määratud karistuslikul eesmärgil, on otsitud.
5. Kokkuvõttes asus halduskohus õiguspäraselt seisukohale, et sunniraha määramine ei olnud õigusvastane ja ei esine selle rakendamist välistavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud taolisi väiteid ega tõendeid, mis lükkaksid ümber halduskohtu otsuse põhjendused. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele, tõendite ebaõigele hindamisele ega kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (

§ 180lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul on haldusasjas kogutud tõenditele tuginedes ja asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 23. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud

§ 187lg-s 3¹ sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.

Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus

§ 187

lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

§ 1871 RKHKo 12.04.2022, 3-19-2051, p 10.

4 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 24.

§ 187

lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Selleks on aega 15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui kaebaja ei esita nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust Riigikohtule, jõustub käesolev määrus. 25. Apellatsioonkaebuse tagastamise tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik võtta seisukohta apellatsioonimenetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse osas, mistõttu jätab ringkonnakohus nimetatud taotluse läbi vaatamata. 26.

§ 175lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime tähemärgiga K.

(allkirjastatud digitaalselt) 5