← Eesti

2-25-1420/40

Obsah (9)§ 64§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 190§ 661§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Kohtujurist Jaanika Juurik Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2025, Kuressaare Tsiviilasja number 2-25-1420 Tsiviilasi J.X-i hagi Z.H vastu ü

§ 64

lõike 2 kohaselt kokku leppinud, et lühendavad Kompromissilepingu kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada määruskaebus Kompromissilepingu kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele 7 (seitse) päeva jooksul nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. XII.Kompromissleping allkirjastatakse digitaalselt 1 (ühes) eksemplaris, mis esitatakse Pärnu Maakohtule.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-
  2. Kompromisslepingus käsitlemata menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  3. Vabastada pooled menetlusabiga seotud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada määruskaebuse 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 2
  4. J.X esitas 27.01.2025 Pärnu Maakohtule hagi Z.H vastu ühisvara jagamise nõudes, milles taotles ka hagi tagamist. Kohus 28.01.2025 võttis hagi menetlusse ja rahuldas hagi tagamise taotluse. Hagimaterjalid ja kohtu 28.01.2025 määrus on kostjale kätte toimetatud 02.02.
  5. Kohus 04.04.2025 rahuldas kostja riigi õigusabi taotluse ning andis kostjale riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasjas nr 2-25-
  6. Kostja esitas 21.04.2025 kohtule esmase seisukoha hagile, kompromissettepaneku ja taotluse ning 22.04.2025 täiendas varasemalt esitatud seisukohta. 24.05.2025 esitas hageja esindaja kohtule kompromissi projekti ning 02.06.2025 esitati kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss. Kohtumääruse põhjendused
  7. Kohus leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse lõpetada. 4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 5. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Pooled on kinnitanud, et nad on nõus kompromissi kinnitamisega kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus peab võimalikuks kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses. 6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 7.

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 8. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude jaotuses mille kohaselt jäävad poolte kantud menetluskulud) Eesti Vabariigi kanda. Kohus käsitleb eeltoodud kokkulepet taotlusena kohaldada

§ 190lg 7-t.

9.

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.

§ 190

lg 4 3 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

§ 190

lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

  1. Nii hagejale kui kostjale on kohus määranud riigi õigusabi korras esindaja ning andnud neile menetlusabi. Hagejale on antud menetlusabi hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist (01.03.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-1596). Kostjale on antud menetlusabi hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osamaksetena ühe aasta jooksul peale riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramist ja menetluskulude jaotamist (04.04.2025 määrus nr 2-25-1420).
  2. Käesolevas asjas on pooled jõudnud kompromissile. Kohus on pooltele riigi õigusabi andmisel hinnanud nende majanduslikku olukorda ning leidnud, et neil puuduvad vahendid vajaliku õigusteenuse eest tasuda koheselt peale vajaliku teenuse tarbimist ühe osamaksena. Kohtule teadaolevalt ei ole poolte majanduslik seisund varasemaga võrreldes muutunud. Kompromissis märgitud kostja ainuomandisse jäävate esemete koguväärtus on hinnanguline ning ei ole teada, kas need on realiseeritavad. Hagejale riigi õigusabi tasu hüvitamise kohustuse panemisel on kohus lähtunud eelduses, et hageja ühisvara menetluse kestel omandab vara, mida on võimalik riigi õigusabi tasude hüvitamiseks realiseerida. Kompromissis on kokku lepitud, et hageja saab sõiduauto xxxxxx ainuomanikuks, kuid menetluses avaldatu kohaselt on tegemist hageja ja tema perekonna igapäevakasutuses oleva sõiduvahendiga. Kohus eeltoodud kaalutlustel vabastab hageja ja kostja menetlusabiga seotud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 12.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises seitsmele päevale. 13. Kohus selgitab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 2 p 1, lg 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.