1-25-2416/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-25-2416 Kohtunik Markus Kärner Kriminaalasi Kevin Luhtja süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 199 lg 2 p-de 7 ja 9, § 209 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 ning § 349 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Kevin Luhtja, apellatsioon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Kevin Luhtja apellatsioon Harju Maakohtu
4. mai
5. a otsuse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohus tegi
7. mail 2025 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Kevin Luhtja süüdi KarS § 184 lg 1, § 199 lg 2 p-de 7 ja 9, § 209 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 ning § 349 järgi. Lisaks teistele menetluskuludele mõistis kohus K. Luhtjalt välja ekspertiisikulud 344 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 827,16 eurot.
8. K. Luhtja esitas maakohtu otsusele apellatsiooni, milles leidis: Tervist, olen väga skeptline kaitsja ja eksperdiiside tasude suhtes, need võiks riigi kanda jääda. 1-25-2416 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus jätab K. Luhtja apellatsiooni läbi vaatamata KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ja lgs 4 sätestatud apellatsiooniõiguse puudumise tõttu. Õigusliku aluse selleks annab KrMS § 326 lg 2 p
11. Kokkuleppemenetluses on apellatsiooniõigus KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt piiratud. Nii on kokkuleppemenetluses võimalik esitada apellatsioon vaid juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide (s.o KrMS-i
12. peatüki
13. jao sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Lisaks võivad süüdistatav ja kaitsja esitada apellatsiooni juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eelnimetatud alustele ei ole K. Luhtja enda apellatsioonis tuginenud.
14. Apellatsioonis leiab K. Luhtja, et määratud kaitsjale makstud tasud ning ekspertiisikulud võiks jätta riigi kanda.
15. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele muu hulgas süüdistatava poolt hüvitatavate kriminaalmenetluse kulude osas. Maakohtu otsusega mõistetud K. Luhtjalt välja mõistetud määratud kaitsja tasu ning ekspertiisikulud vastavad sellele, mis K. Luhtja, tema kaitsja ja prokuratuur kokku leppisid. Kokkuleppe sõlmimise seisuga oli kaitsjakulu 783,24 eurot ning sellele lisandus kohtumenetluses tekkinud kulu. Kokkulepe, samuti kohtumenetluses lisandunud kaitsjakulu (s.o 43,49 eurot) kanti kohtuistungil ette, K. Luhtja nõustus kokkuleppega ning kinnitas, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav (vt Harju Maakohtu
16. mai
17. a kohtuistungi helisalvestis). Arvestades kokkuleppele antud allkirja ja maakohtu istungil avaldatut oli süüdistatav seega nõus temalt välja mõistetavate menetluskuludega ning kohtuotsusega jäädi kokkuleppe piiresse.
18. Kuna KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluseid ei esine, puudub K. Luhtjal apellatsiooniõigus, mistõttu tuleb tema apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2