2-24-3024 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 5.mai 2025, Kuressaare Tsiviilasja number 2-24-3024 A.N, Y.X ja L.O hagi U.A vastu el

§ 101lg 6 järgi)], mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda

1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 1 ja 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2. Välja mõista U.A (U.A) Y.X kasuks ajavahemiku 21.02.2024 kuni 5.05.2025 eest elatis 2812,38 eurot ning alates 6.05.2025 kuni Y.X täisealiseks saamiseni igakuine elatis 224,60 eurot kuus [(282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (lasterikka peretoetus 1 2-24-3024 (225/2)/3)- 40 eurot (50% lapsetoetusest) x 85% (

§ 101lg 7 järgi)], mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 1 ja 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Y.X elatise suuruse arvutamisel tuleb lõpetada kordaja 85% kasutamine, kui lõppeb U.A kohustus tasuda A.N elatist. 4. Välja mõista U.A (U.A) L.O kasuks ajavahemiku 21.02.2024 kuni 5.05.2025 eest elatis 3175,54 eurot ning alates 6.05.2025 kuni L.O täisealiseks saamiseni igakuine elatis 254,24 eurot kuus [(282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (lasterikka peretoetus (225/2)/3)- 50 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 1 ja 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 5. Jätta rahuldamata A.N nõue mõista U.A välja ajavahemiku 1.10.2023 kuni 20.02.2024 eest elatis 994,98 eurot. 6. Jätta rahuldamata Y.X nõue mõista U.A välja ajavahemiku 1.10.2023 kuni 20.02.2024 eest elatis 845,76 eurot. 7. Jätta rahuldamata L.O nõue mõista U.A välja ajavahemiku 1.10.2023 kuni 20.02.2024 eest elatis 948,09 eurot. 8. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuleb kanda hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks hagejate ema N.L arvelduskontole xxxx (Swedbank), selgitusega „elatis“ ja elatise võlgnevus tuleb tasuda N.L arvelduskontole xxxx (Swedbank), selgitusega „elatise võlgnevus“. 9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). 2 2-24-3024 Asjaolud 1. Alaealised A.N, Y.X ja L.O esitasid 21.02.2024 Pärnu Maakohtule hagi U.A vastu elatise nõudes. 2. Hagiavalduse ja 9.04.2024 täpustatud hagiavalduse kohaselt (mille kohus 15.04.2024 menetlusse võttis) on A.N (lahendi tegemise ajal 17 a), Y.X (14

1. a)ja L.O (4
2. a)U.A ja N.L ühised lapsed. Lapsed elavad koos emaga, kostja ei ole nõus kokkuleppe alusel lapsi rahaliselt igakuiselt toetama. Hagejate ema sissetulekuks on lasterikka pere toetus 450 eurot, lastetoetus 260 eurot ja töötasu 780 eurot. Hagejate emale kuulub maja. Kostja varalise seisu kohta hagejatel andmed puuduvad. Üks hagejatest viibib 2 ööpäeva kuus isa juures. Hageja I ja II vajadused ühes kuus on mõlemal 460 eurot, sh mõlema eluasemekulud 100 eurot, toit 200 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, koolikohustusele 25 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, muud püsikulud 9 eurot. Hageja III vajadused ühes kuus on 405 eurot sh eluasemekulud 100 eurot, toit 150 eurot, tervihoiule 5 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, koolikohutusele 40 eurot, riietele ja jalnõudele 100 eurot, muud püsikulud 9 eurot. Hagejad soovivad kostjalt elatise väljamõistmist alates 21.02.2024 pooles ulatuses nende vajadustest so hagejale I ja II 230 eurot kuus ning hagejale III 202,50 eurot kuus. Hagejad paluvad elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt alates 1.10.2023 kuni 20.02.2024 hagejale I 1078,68 eurot, hagejale II 1078,68 eurot ning hagejale III 949,66 eurot. Hagejad paluvad, et elatis makstaks N.L arvele hiljemalt 10 kuupäevaks. 3. Vastuseks kostja vastuväidetele märgivad hagejad (vt 30.08.2024 menetlusdokument dtl 90), et A.N viibib isa juures 4-5 korral kuus koos ööbimisega nädalavahetusel, Y.X ja L.O viibivad isa juures 2 korral kuus koos ööbimisega nädalavahetusel. 4. Kohtuistungil (vt protokoll dtl 181) jäid hagejad elatise nõude juurde. Hagejate ema selgitas, et tänase päeva seisuga veedab A.N isa juures keskmiselt 8 päeva kuus ja seda saab elatise suuruse määramisel arvestada. Y.X viibib isa juures 1-2 päeva kuus ja L.O isegi harvem. Kostja osaleb laste ülalpidamisel ainult siis, kui lapsed tema juures on. 5. Vastuseks kostja 21.03.2025 e-kirjale märgivad hagejad, et laste isa väited transpordikulude osas on arusaamatud ja ebaloogilised. Laste isikliku sõidukiga vedamine ei ole hädavajalik kulu, kuna Saaremaal on hea bussiliiklus. See on laste isa enda ainuisikuline otsus, et ta sõidutab lapsi punktist A punkti B. Selline otsus ei ole mõistlik, eriti olukorras kus laste isa on väitnud, et ta ei ole võimeline elatist miinimum ulatuses maksma, samas kulutab raha ebavajalikule transpordile. Lastele kuluv kütusekulu peab olema proportsionaalne lastele tehtavate teiste vajalike kuludega ja lastele mõeldud raha sõiduki kütusele kulutamine ei ole mõistlik. Kostja seisukoht 6. Kostja vaidles hagile vastu ning esitas 4.06.2024 kohtule avalduse lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks (dtl 56). Kostja vastväidete kohaselt lõppes poolte kooselu 2023.a mais. Peale kooselu lõppu jäid tüdrukud elama emaga ja poeg isaga. Kuna emale selline lahendus isa elamistingimuste tõttu (toona puudus pesemisvõimalus) ei sobinud, siis nõudis ta augustis 2023, et ka poeg elaks alaliselt temaga. Kooselu ajal hoolitseti laste eest ühiselt. Elatise osas leppisid pooled peale lahku kolimist suuliselt kokku, et kostja tasub elatist vastavalt oma võimalustele (kostja tervislik seisund on olnud halb, mistõttu on ka majanduslikud võimalused olnud piiratud) ning kostja annab elatist ka vahetult, st ostes hagejatele vajalikke riideid vms. Kostja on kokkulepet täitnud ning tasunud hagejatele ja hagejate esindajale. Hagiavalduses on väidetud, et lapsed on kostjaga kuus 2 ööpäeva. Tegemist on ebaõige väitega. Esiteks on lapsed seni veetnud kostjaga rohkem aega kui 2 ööpäeva kuus. Lisaks kohtumistele ja ööbimistele isa juures on kostja kohtunud lastega ka mujal. 3 2-24-3024 Laste isa vaidleb vastu hagiavalduses väljatoodud kuludele. Isa hinnangul on ema välja toodud laste kulud ebaõiged ja paljasõnalised. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist minimaalsest suuremas ulatuses (sh lapsele 2 nõutakse elatist ka käesoleva vastuse koostamise hetkeks minimaalsest suuremas ulatuses), siis tuleb hagejatel kohtupraktikast lähtuvalt ka kulusid tõendada. Hagejate esindaja sõnul elavad hagejad hageja esindajale kuuluvas eramajas, mistõttu on arusaamatu, millest koosnevad eluasemekulud ning kas need kulud on jagatud võrdselt kõigi isikute vahel, kes eluaset kasutavad. Asjaolu, et tegemist ei ole tegelike kuludega ehk teisisõnu lapse ema on nö oma suva järgi meelevaldselt mingisugused kulud kirja pannud, iseloomustab väidetavate kulude summad – kõik summad on ümmargused ja ebaloogilised, sisustamata on jäänud, mis on kulude sisu. Kulude ilmselget vastuolu kinnitab ka hagejate esindaja poolt esitatud algne hagiavaldus ja tehtud muudatused, kus kulude suurused on erinevad. Lisaks leiab kostja, et käesolevalt esineb (täiendavalt isaga koos veedetud ajale ja väiksematele kuludele kui hagejate esindaja on kirjeldanud) muu põhjus elatise vähendamiseks alla miinimumi. Kostjal esinevad tõsised vaimse tervise probleemid, mis häirivad töövõimet ja takistavad sissetuleku teenimist. Kuivõrd kostja terviseprobleemid olid kestnud pikalt ja olid ravimata, kujunes kostja välja sõltuvusprobleem, mis omakorda on süvendanud terviseprobleeme. Käesolevalt on kostja püsinud küll 2 aastat täiesti kaine, kuid psüühiliste probleemide püsimise tõttu pole kostja suutnud püsivat tööd leida ning on olnud tööta. See on olnud ka põhjuseks, miks kostja ja hagejate esindaja on sõlminud kokkuleppe, et kostja maksab elatist vastavalt oma võimalustele. Kostjal puudub käesolevalt töökoht (kostja küll tegeleb aktiivselt töö otsimisega), kostja on töötuna arvel. Kostja sissetulekuks on töötu toetus 330 eurot kuus. Seega kostjal ei ole võimalik hagejatele elatist nõutud ulatuses tasuda, sest sellisel juhul ei ole tagatud kostjale toimetulek ühetaoliselt lastega. Kostja selgitab, et hetkel tuleb kostja rahaliselt toime ainult tänu elukaaslasele, kes on toetanud ka ülalpidamiskohustuse täitmisega. Seega kostjal puudub igasugune võimekus maksta igakuist elatist, sest juba praegu on tema kulud suuremad, kui tulud. Kui kohus mõistab välja igakuise elatise nõutud ulatuses kolme lapse pealt, ei ole ilmselgelt kostjal enam vahendeid, et tagada iseenda toimetulek. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt taotleb kostja elatise väljamõistmist alla miinimummäära summas 1 eurot kuus. 7. 20.11.2024 esitas kostja avalduse milles soovis kohtule 4.06.2024 esitatud suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse tagasi võtta (dtl 130). Pärnu Maakohtu 5.12.2024 määrusega jäeti läbivaatamata U.A avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, kuna avaldaja võttis avalduse tagasi (dtl 155). 8. Kohtuistungil kostja selgitas (vt protokoll dtl 181), et ei ole laste emale peale lahkuminekut laste ülalpidamiseks midagi maksnud ega ole võimeline ka praegu lastele elatist maksma, kuna tal puuduvad sissetulekud. Kostja ei tööta ametlikult, kuid rajab enda sõnul oma taluettevõtet (lambakasvatus). Kostja ei ole enam töötuna registreeritud ning töötu abiraha ei saa. Ametlikult käis kostja enda sõnul viimati tööl 2023 aasta suvel korra nn tööampsu tegemas. Enne seda töötas püsivalt välismaal infrataristu väljaehitajana. Arvas, et võib-olla juulis saab ta lastele midagi maksta, kui lambad on nii suured, et neid saab turustama hakata. Hetkel peab teda ennast üleval elukaaslane. 9. 21.03.2025 e-kirjas kostja esitas teabe laste transportimise kulude kohta igas kuus, mida palus kohtul arvestada (dtl 295). Y.X-i puhul on transpordi kulud 250-300 km kuus ja A.N-i puhul umbes 1000 km kuus, kuna teda transporditakse kooli ja tagasi umbes 4 korda nädalas. Arvestades, et auto kütusekulu on umbes 10 liitrit 100 km kohta, on A.N-i kulud 150-200 eurot kuus. 4 2-24-3024 Kohtu põhjendused 10. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 11. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise vastavalt laste vajadusele pooles ulatuses (hagejate seadusliku esindaja sõnul miinimummääras - vt kohtuistungi protokoll 181) vastavalt 9.04.2024 hagiavalduses toodule järgmiselt: 1) hagejale I tagasiulatuva elatise alates 1.10.2023 kuni 20.02.2024 kokku summas 1078,62 eurot (oktoober-jaanuar 230 eurot kuus, veebruaris 20 päeva eest 158,62 eurot) ning jooksva elatise alates 21.02.2024 230 eurot kuus; 2) hagejale II tagasiulatuva elatise alates 1.10.2023 kuni 20.02.2024 kokku summas 1078,62 eurot (oktoober-jaanuar 230 eurot kuus, veebruaris 20 päeva eest 158,62 eurot) ning jooksva elatise alates 21.02.2024 230 eurot kuus; 3) hagejale III tagasiulatuva elatise alates 1.10.2023-20.02.2023 kokku summas 949,66 eurot (oktoober-jaanuar 202,50 eurot kuus, veebruaris 20 päeva eest 139,66 eurot) ning jooksva elatise alates 21.02.2024 202,50 eurot kuus. Kohus lähtub elatise väljamõistmisel miinimumelatise suurusest, kuna hagejad ei ole sellest suuremas summas oma vajadusi kohtule tõendanud, vaatamata kohtu poolsetele selgitustele 19.03.2024 määruses. 12. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutustele iga aasta 1.aprillil.

§ 101

lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 3 järgi oli elatise baassumma perioodil oktoober 2023 kuni 31.03.2024 249,78 eurot, perioodil 1.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates 1.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

1. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja N.L (dtl 6-8). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega igapäevaselt koos alates
2. maikuust. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena 5 2-24-3024 ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

14. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 15. Kostja on esitanud menetluses vastuväite, et on oma ülalpidamiskohustust täitnud vahetult ning teinud hagejajatega I ja II seoses kulutusi transpordile 150-200 eurot kuus (dtl 295). Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tehtud kulutusi hagejaga kooskõlastanud. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (

§ 100lg 1).

Ka kostja transpordikuludena tehtud kulutusi, mis tekkisid hagejate I ja II enda juurde ning kooli viimisena ei ole vastava kokkuleppe puudumisel samastatavad ülalpidamiskohustuste täitmisega. Käesoleval juhul tõendid vastavate kokkulepete kohta puuduvad. Samuti ei ole kostja tõendanud vajalike kulude tegemist hagejatele. 16. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise vastavalt nende vajadusele pooles ulatuses (hagejate seadusliku esindaja sõnul miinimummääras - vt kohtuistungi protokoll 181) ning on välja toonud hageja I ja II igakuised kulud mõlemal 460 eurot, sh mõlema eluasemekulud 100 eurot, toit 200 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, koolikohustusele 25 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, muud püsikulud 9 eurot. Hageja III igakuised kulud ühes kuus on kokku 405 eurot sh eluasemekulud 100 eurot, toit 150 eurot, tervihoiule 5 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, koolikohutusele 40 eurot, riietele ja jalnõudele 100 eurot, muud püsikulud 9 eurot. Hagejad soovivad kostjalt elatise väljamõistmist alates 21.02.2024 pooles ulatuses nende vajadustest so hagejale I ja II 230 eurot kuus ning hagejale III 202,50 eurot kuus. Hagejad paluvad elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt alates 1.10.2023 kuni 20.02.2024 hagejale I 1078,68 eurot, hagejale II 1078,68 eurot ning hagejale III 949,66 eurot. Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hagejate vanusega on ka kooli, lasteaia, side- ning muud püsikulud usutavad. 6 2-24-3024 Üldtuntud on asjaolu, et ka lastega kaasnevad aeg-ajalt muud kulud (näiteks majapidamises vajalikud kulud - mööbel, voodipesu jms). Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. 17.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 7 kohaselt Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate seaduslik esindaja on hagiavalduses kinnitanud, et laste emale laekub nii lapsetoetus, kui ka lasterikka pere toetus 3 lapse pealt (dtl 38). Kas elatise suuruse arvestamisel on hagejad nimetatust ka lähtunud, pole arusaadav, kuna vaatamata kohtu korduvale palvele nõuet täpustada (dtl 20; 34), hagejad seda siiski lõplikult ei teinud. Kohtuistungil hagejate seaduslik esindaja avaldas, et elatise nõue on esitatatud miinimumsummana (vt protokoll dtl 181). Sellest tulenevalt on miinimumelatise suuruseks (elatiskalkulaatorit kasutades) hageja I osas alates hagiavalduse esitamisest 21.02.2024 kuni 31.03.2024 222,83 eurot, hageja II osas 189,41 eurot ja hageja III osas 212,83 eurot; perioodil 1.04.2024 kuni 31.03.2025 hageja I osas 250,22 eurot, hageja II osas 212,69 eurot ja hageja III osas 240,22 eurot ning alates 1.04.2025 hageja I osas 264,24 eurot, hageja II osas 224,60 eurot ja hageja III osas 254,24 eurot. Kohus arvestas eelnimetatud elatise suuruse arvutamisel lastetoetuste ja lasterikkapere toetust ning hageja II osas mastaabisäästu, sest hageja I ja hageja II vanusevahe on 2 aastat. 18.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus selgitab, et

§ 101

lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta. Kindlaksmääratud suhtluskorra/kokkuleppe puudumise korral ei saa kohus edasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada võimalike päevade arvuga, mil hagejad võivad kostja juures tulevikus viibida. Käesoleval ei ole vanemate vahel suhtluskorda kindlaksmääratud. Kohtuistungil mõlemad vanemad kinnitasid, et hageja I on kostja juures keskmiselt 8 päeva kuus (vt protokoll dtl 181) ning hageja II osas saab elatist

§ 101lg 6 alusel seega vähendada.

Hageja II ja III viibivad kostja juures vähem kui 7 päeva ja nende puhul elatist vähendada ei saa. Sellest tulenevalt on miinimumelatise suuruseks (elatiskalkulaatori alusel) hageja I osas alates hagiavalduse esitamisest 21.02.2024 kuni 31.03.2024 103,99 eurot kuus, hageja II osas 189,41 eurot kuus ja hageja III osas 212,83 eurot kuus; perioodil 1.04.2024 kuni 31.03.2025 hageja I osas 116,78 eurot kuus, hageja II osas 212,69 eurot kuus ja hageja III osas 240,22 eurot kuus. ning alates 1.04.2025 hageja I osas 123,32 eurot kuus, hageja II osas 224,60 eurot kuus ja hageja III osas 254,24 eurot kuus. 7 2-24-3024 Summa suurus ajas muutub, sõltudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

§ 101

lg-te 3 ja 4 järgi ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejale I elatise maksmise kohustuse lõppemisel lõppeb hageja II elatiselt mastaabisäästu 15% mahaarvamine. 19.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on viidanud menetluses oma tervislikule seisundile ja majanduslikule olukorrale, et tema tervislik seisund häirib töövõimet ja takistab sissetuleku teenimist; et kostja on töötu ja tema sissetulekuks on töötu toetus 330 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud väiteid enda väidetava töövõimetuse ega tervisliku seisundi kohta, vaatamata sellele et nende esitamise ajal oli kostjal lepinguliseks esindajaks advokaat (vt dtl 56) ning et kohus andis peale 11.03.2025 toimunud eelistungit täiendava võimaluse mh tõendite esitamiseks (vt protokoll). Maksu- ja Tolliameti vastusest kohtu päringule nähtub, et kostjale ei ole perioodil 2023 oktoober kuni märts 2025 makstud mh töövõimetushüvitist (283 jj). Kohtuistungil kostja selgitas täiendavalt, et et ei ole laste emale peale lahkuminekut laste ülalpidamiseks midagi maksnud ega ole võimeline ka praegu lastele elatist maksma, kuna tal puuduvad sissetulekud. Kostja ei tööta ametlikult, kuid rajab enda sõnul oma taluettevõtet (lambakasvatus). Kostja ei ole enam töötuna registreeritud ning töötu abiraha ei saa. Ametlikult käis kostja enda sõnul viimati tööl 2023 aasta suvel korra nn tööampsu tegemas. Enne seda töötas püsivalt välismaal infrataristu väljaehitajana. Arvas, et võib-olla juulis saab ta lastele midagi maksta, kui lambad on nii suured, et neid saab turustama hakata. Hetkel peab teda ennast üleval elukaaslane. Kostja ei ole oma igapäevaste kulude olemasolu tõendanud. Kohus on teinud kostja majandusliku olukorra kindlakstegemiseks päringu krediidiasutustele, mille kohaselt omab kostja arvelduskontot SEB Pank AS-is (dtl 211 jj)kus perioodil 1.10.2023-17.03.2025 käivet ei olnud: 1.10.2023 algjääk 0,25 eurot ja hetkel kontol vahendeid 0,25 eurot; Coop Pank AS-is (279 jj) kus samal perioodil on 10.10.2023 laekunud Eesti Töötukassalt töötutoetus summas 137,15 eurot; AS-is LHV Pank (dtl 289), kus perioodil okt 2023-märts 2025 tehingud puuduvad ning alg- ja lõppsaldo on 0 eurot. Kostja on Coop Pank AS-is hageja I ja II pangakontode kasutaja (dtl 225) ning on nendele kontodele perioodil 1.10.2023-14.03.2025 aeg-ajalt väiksemaid summasid kandnud (dtl 226278). Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale perioodil okt 2023 – märts 2025 tehtud tööandjate deklareeritud väljamakseid: 2023 oktoobris töötasu 51,15 eurot ja 2024 juulis 35 eurot. Kostjale ei ole makstud mh töövõimetus-, töötuskindlustus- ja koondamishüvitist, pensioni (dtl 283-285). Kostjal puudub kinnisvara (dtl 169) ja talle ei kuulu osakuid, aktsiaid

§ 102

lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse § -s sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ole esitanud tõendeid mõjuvate põhjuste kohta, mis annaks aluse elatise vähendamiseks

§ 102alusel.

Asjaolu, et kostja ei tööta või ei soovi tööd teha ning tegeleb selle asemel väidetavalt taluettevõtte rajamisega, ei ole kohtu hinnangul elatise vähendamise või välja mõistmata jätmise aluseks. Kostja pole esitanud tõendeid, et pole suuteline teenima sissetulekut. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike, ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14;
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17,
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
7. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hagejate nõue miinimumelatise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni põhjendatud. Seega tuleb hagejate elatisenõue isa vastu ajavahemiku eest 21.02.2024 kuni maakohtu otsuse tegemiseni rahuldada hageja I osas 1581,04 euro ulatuses, hageja II osas 2812,38 euro ulatuses ja hageja III osas 3175,54 euro ulatuses. Alates 6.05.2025 kuni täisealiseks saamiseni tuleb isalt hageja I osas välja mõista elatis 123,32 eurot kuus, hageja II osas 224,60 eurot kuus ja hageja III osas 254,24 eurot kuus. Summa suurus ajas muutub, sõltudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

§ 101

lg-te 3 ja 4 järgi ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejale I elatise maksmise kohustuse lõppemisel lõppeb hageja II elatiselt mastaabisäästu 15% mahaarvamine.

1. Hagejad on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 1.10.2023 kuni 20.02.2024 hageja I kasuks oktoober-jaanuar 230 eurot kuus, veebruaris 20 päeva eest 158,62 eurot, kokku 1078,62 eurot; hageja II kasuks oktoober-jaanuar 230 eurot kuus, veebruaris 20 päeva eest 158,62 eurot, kokku 1078,62 eurot; hageja III kasuks oktooberjaanuar 202,50 eurot kuus, veebruaris 20 päeva eest 139,66 eurot, kokku 949,66 eurot.
2. Tagasiulatuva elatise nõude aluseks on

§ 108

, mille järgi võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Säte ei välista elatise nõudmist tagasiulatuvalt ka juhul, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud (RKTKo

1. oktoober 2021 nr 2-19-18082, p 13). Hagejad nõuavad tagasiulatuvat elatist suuruses, mis on pool hagejate vajadustest kuus. 9 2-24-3024 Kohus arvutab esmalt välja vaidlusaluse ajavahemiku miinimumelatise suuruse. Kohus võtab selle aluseks elatiskalkulaatori. Hagejad nõuavad elatist alates 1.oktoobrist 2023 kuni 20.02.
2. Miinimumelatis 2023.a oktoobris, novembris ja detsembris oli hageja I osas 206,16 eurot, hageja II osas 175,24 eurot ja hageja III osas 196,16 eurot. Miinimumelatis 2024.a jaanuaris oli hageja I osas 222,83 eurot, hageja II osas 189,41 eurot ja hageja III osas 212,83 eurot ning 2024 veebruaris hageja I osas 153,67 eurot (222,83/29*20), hageja II osas 130,63 eurot (189,41/29*20) ja hageja III osas 146,78(212,83/29*20). Miinimumelatis kõnealusel ajavahemikul kokku oli hageja I osas seega 994,98 eurot, hageja II osas 845,76 ning hageja III osas 948,09 eurot.
3. Tagasiulatuvale elatisele on kostja vastuväited samad, mis menetluse ajal sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuvale elatisele. Kohus on varasemalt märkinud, et kostja ei ole enda vastuväiteid tõendanud. Samuti ei ole tõendatud vaidlusalusel perioodil hagejate viibimine kostja juures. Kohus peab tagasiulatuva elatise nõuet menetledes arvestama, et tagasiulatuvalt ei saa lapse vajadusi rahuldada. Tagasiulatuvalt elatist välja mõistes saab lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13; RKTKo
4. mai 2016 nr 3-2-1-35-16, p 13), sealhulgas sellest, et kohustus ei oleks inimesele ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082/74, p 13). Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa arvata, et tagasiulatuva elatise nõue oleks kostjale üllatuslik. Samas ei ole kohus tuvastanud, kas hagejate ema on kostjalt tagasiulatuva elatise nõude tekkimise ajavahemikul elatist nõudnud. Selliseid tõendeid (näiteks kirjavahetus) kohtule esitatud ei ole. Kostja väitel leppisid nad hagejate seadusliku esindajaga lahku minnes kokku, et kostja tasub elatist vastavalt oma võimalustele ning annab elatist ka vahetult st ostab vajalikke riideid. Konkreetselt elatise nõudmata jätmisest saab järeldada, et poolte vahel oli elatise suhtes nö vaikiv kokkulepe või vähemalt leppisid hagejad elatise sellisel viisil maksmisega. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Riigikohtu arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 12). Kohus leiab, et võttes arvesse arvutatud elatise suurust 2788,83 eurot, nimetatud ajavahemikul ülalpidamise nõudmata jätmist ja kostja varalist seisu, oleks tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjale ebamõistlikult koormav. Esile ei ole toodud asjaolusid millest nähtuks, et hagejate toonased vajaduses oleksid jäänud rahuldamata. Kohus jätab hagejate nõude tagasiulatuva elatise maksmiseks seetõttu rahuldamata.
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 10 2-24-3024 järgi poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks kummagi poole menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 11