lg 1, KAVS § 49), täpsemalt, ei ole vajaliku hoolega täidetud teabe kogumise kohustust (
lg 1 p 1) ega hinnatud kostja krediidivõimelisust (
Kohus määras hagejale tähtaja esialgsele võlausaldajale 23.01.2022 esitatud kostja pangakonto väljavõtte, ümberarvestuse, seisukoha ülesütlemise kehtivuse osas ja sellega seonduvalt menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 7 järgse ümberarvestuse, märkides, et vastavalt hagivalduse punktile 2.1 kostja sai lepingu alusel krediiti kokku summas 4678,80 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 2581,35 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.04.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kostjalt on toimunud hagejale laekumisi summas 744,00 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1353,45 eurot (4678,82581,35-744). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1353,45 eurot kohtuotsuse jõustumisest
2 2-23-151638 Kostja seisukoht
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei saa olla selles, et Placet Group OÜ näol on tegemist oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga.
lg 5 ütleb, et tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kostja oleks 3 2-23-151638 Placet Group OÜ-ga krediidiliini lepingu sõlmisel teinud tehingu, mis seondus tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega on kostja sõlminud Placet Group OÜ-ga lepingu tarbijana ning hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping. 17.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.
ütleb, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hagiavalduse kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja oma nõude hagejale 03.05.2023 koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid ja esialgne laenuandja on edastanud kostjale teatise nõude loovutamise kohta. Lisaks on hageja koheselt teavitanud kostjat nõude loovutamise kohta ka e-kirja teel. Kohus loeb nõude ülemineku krediidiandjalt hagejale tõendatuks. 18. . Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on kooskõlas
lg-ga 1, mille kohaselt ei tohi tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%, mille kolmekordne on 56,04%. Hagiavalduse kohaselt oli esialgne ja maksimaalne krediidi kulukuse määr 41,27% (dtl 32) aastas. Krediidikonto muutmise kokkulepete sõlmimisega seoses krediidi kulukuse määr jäi samaks, va 01.03.2022 muutmise kokkulepe, kus krediidikulukuse määraks on märgitud 41,26% (dtl 38). Esialgse lepingu muutmise kokkulepped on sõlmitud 23.01.2022 (dtl 35), 01.03.2022 (dtl 38), 02.03.2022 (dtl 41, 44) ja 04.03.2022 (dtl 47) ning sel ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%, mille kolmekordne on 50,85%. Kohus on seisukohal, et lepingus ja lepingu muutmise lepingutes kokku lepitud krediidi kulukuse määr on kooskõlas
19.
lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.
lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1– 3 ja lõikes 7 sätestatust.
4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte 4 2-23-151638 järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. 20. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja
lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (
Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka
Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 5 2-23-151638 - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 21. Kohus 14.11.2024 kohtunõudes (dtl 354-355) selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (
lg 1, KAVS § 49), täpsemalt, ei ole vajaliku hoolega täidetud teabe kogumise kohustust (
lg 1 p 1) ega hinnatud kostja krediidivõimelisust (
Kohus selgitas hagejale, et kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt on 18.08.2021 krediidikonto lepingu sõlmimisel muuhulgas laenutaotleja poolt 17.07.2021 esitatud pangakonto väljavõttest ning 01.03.2022, 02.03.2022 ja 04.03.2022 krediidikonto lepingu muutmistel laenutaotleja poolt 23.01.2022 esitatud pangakonto väljavõttest. Hagiavalduses ja puuduste kõrvaldamises toodud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavat arvelduskonto väljavõtet perioodide kohta, mis jäävad varasemalt esitatud pangakonto väljavõttete ja krediidiotsuste tegemise vahele. Seega on nimetatud lepingute sõlmimisel lähtutud laenutaotleja krediidivõimelisusest kuu või rohkem enne konkreetse lepingu sõlmimist, kuid ei ole hinnatud tema krediidivõimelisust lepingu sõlmimise ajal. Täiendavalt nähtub kohtule 20.05.2024 esitatud 17.07.2021 konto väljavõttest, et 2021 mais ja juunis on kostja saanud esialgselt võlausaldajalt krediiti, mida on koheselt (samal või järgneval päeval) kasutatud varasematest laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks samale võlausaldajale, ehk nimetatud asjaolu ei saanud olla esialgsele võlausaldajale teadmata. 23.01.2022 sõlmitud krediidikontolepingu nr. KK3707528 muutmise kokkuleppega seoses on hageja 20.05.2024 esitanud kohtule pangakonto väljavõtte (lisa nr 9) failipealkirjaga kontoväljavõte 23.01.2022 kuid sisuliselt on tegemist kostja pangakonto väljavõttega perioodist 01.01.2023-24.01.2023. Kohus palub hagejal esitada laenutaotluse esitamisel esialgsele võlausaldajale 23.01.2022 esitatud pangakonto väljavõte. Pangakonto väljavõtte esitamata jätmisel võib kohus jõuda järeldusele, et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist, mis mõjutab hageja nõude rahuldamise ulatust. 20.05.2024 puuduste kõrvaldamise lisast 7 (Maksu- ja Tolliameti väljavõte) nähtuvalt on kostja sissetulekud 2022 a veebruaris ja märtsis olnud 0,00 eurot. Kohus palus hagejal täpsustada, kuidas on esialgne laenuandja 04.03.2022 laenuotsust tehes nimetatud asjaolu arvesse võtnud sh kas on tehtud täiendavaid toiminguid kostja krediidivõime hindamisel, milliseid siiani kohtu ette toodud ei ole. Kohus andis hagejale võimaluse esitada
Samuti kohustas kohus hagejat esitama seisukoht lepingu ülesütlemise kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda, kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
lg 9 ütleb, et kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. Kohtu hinnangul näitavad eelpool välja toodud kostjaga sõlmitud krediidilimiidi suurendamiste kokkulepete eelselt tema krediidivõimelisuse hindamisega seotud faktilised asjaolud selgelt, et krediidiandja ei ole nõuetekohaselt täitnud
31. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda
lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on 18.08.2021 lepingu ja hilisemate krediidilimiidi suurendamise kokkulepete sõlmimisel krediidivõimeline. 32.
lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, mille pinnalt saaks kohus jaatada krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 33.
lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub
4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt
4 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär.
Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 29.04.
lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 29.04.2023 üles öelda. 37. Järelikult ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist, samuti ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kogu põhinõudelt, sest kostja ei ole hageja nimetatud ajal ja ulatuses maksetega viivituses olnud. Kuna kostja ei olnud, vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tingitud ümberarvestuse tulemusena meeldetuletuskirjade saatmise 8 2-23-151638 ajal oma kohustuste täitmisega viivituses, puudub hagejal õigus nõuda ka sissenõudmiskulusid. Intressinõuet
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.