Obsah (14)

§ 184§ 307§ 68§ 73§ 78§ 832§ 83§ 4§ 74§ 75§ 16§ 56§ 58§ 191

1-24-3028 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2024. a, Pärnu Kriminaalasja number 1-24-3028 (23250150002) Kohtunik Anu Tammeniit Rahvakohtun

§ 184

lg 1 järgi ja Arthur Kušanov süüdistuses

§ 307

lg 1 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Elle Keeman Süüdistatav KARDO LILLELEHT isikukood: 39702184221; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; karistatus: kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipeetud 10.07.2023-12.07.

1. Kaitsja kokkuleppel Mart Missik Süüdistatav ARTHUR KUŠANOV isikukood: 39305054219; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; karistatus: kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipeetud 16.07.
2. a. kokkuleppel Kaire Aus Kaitsja 1 1-24-3028 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada Kardo Lilleleht

§ 184

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.07.202312.07.2023, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ning ülejäänud osa, s.o 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Kardo Lilleleht ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kardo Lillelehel ilmuda kohe ärakandmisele kuuluvat vangistust (2 kuud ja 27 päeva) kandma vanglasse kutse peale. Karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11.12.2024.

a. 2. Süüdi tunnistada Arthur Kušanov

§ 307

lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (päevamääraga 32 eurot), s.o 6400 (kuus tuhat nelisada) eurot.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.07.2023.

s.o 1 (üks) päev vangistust ehk 3 (kolm) päevamäära ning lugeda kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 197 (ükssada üheksakümmend seitse) päevamäära, s.o 6304 (kuus tuhat kolmsada neli) eurot.

1. Menetluskulud 3.
2. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Kardo Lillelehelt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 2050 eurot; - 1/2 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulust, s.o 378 eurot; - 1/2 DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulust, s.o 712,50 eurot; kokku 3140,50 eurot. 3.
3. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Arthur Kušanovilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1230 eurot; - 1/2 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulust, s.o 378 eurot; - 1/2 DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulust, s.o 712,50 eurot; - DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulu 57 eurot; kokku 2377,50 eurot. Arthur Kušanovi valitud kaitsja kulud summas 4636 eurot jätta tema enda kanda. 2 1-24-3028 Riigi kasuks välja mõistetud rahalised kohustused tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr: EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Kardo Lillelehel kasutada menetluskulude tasumisel viitenumbrit 99924700035475 ja Arthur Kušanovil kasutada menetluskulude tasumisel viitenumbrit 99924700035488 ning rahalise karistuse tasumisel kasutada viitenumbrit
4. Selgituseks märkida: menetluskulud või rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Konfiskeerimine

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida Kardo Lillelehe elukoha läbiotsimise käigus ära võetud sularaha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, mis on Pärnu Maakohtu 20.09.

1. a määrusega nr 1-23-5484 arestitud ja kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (viitenumber 3100082116).
2. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid: 5.
3. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuv ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine -

§ 83lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 5.

1. Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas A. H. Tammsaare pst 70 on hoiul pakend nr 1 järgmiste pakenditega: - pakend nr 6: grammikaal; - pakend 14: kolbpiip; - pakend 16: digitaalne kaal; - pakend 5: plastikkarp seeneeostega; - pakend 4: plastikkarp seeneeoste ja seentega; - pakend 1/3: ekspertiisist tagasi saadetud pakendid; kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 5.
2. Kardo Lillelehelt ära võetud mobiiltelefonist ja seadmetest tehtud koopia andmefailid asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas - kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 5.
3. Arthur Kušanovilt ära võetud mobiiltelefonist tehtud koopia andmefailid asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas - kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
4. Kohtuotsus saata jõustumisel täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ning teadmiseks Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 08.01.
5. a. 3 1-24-3028 Süüdistuse sisu Kardo Lillelehte süüdistatakse selles, et tema valdas enda elukohas ebaseaduslikult suures koguses kanepiõisikuid, lisaks psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seente viljakehi ning pruunikat pulbrit, mis sisaldas dimetüültrüptamiini (DMT). Nimelt teostati politsei poolt 10.07.2023 läbiotsimised K. Lilleleht elukohas aadressil X korteris, kust leiti ja võeti kaasa mitmest kohast erinevalt pakendatud rohelist värvi taime osasid, seeni ja pruuni pulbrit. Ekspertarvamuse kohaselt on taimeosade puhul tegemist kanepiõisikutega, mida oli kokku 948,65 grammi ja mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 17-22%. Seente viljakehad massiga 0,11 grammi sisaldasid jälgedena narkootilist ainet psilotsübiin/psilotsiin, seente viljakehad massiga 7,93 grammi sisaldasid narkootilist ainet psilotsübiin/psilotsiin. Leitud pruun pulber oli massiga 0,038 grammi ja see sisaldas dimetüültrüptamiini (DMT). Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 7,5 grammist marihuaanast. Seega K. Lilleleht poolt käideldud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (joobe saanuks ära võetud kanepiõisikutest keskmiselt 948,65/0,75=1265 isikut). Kanep, sh marihuaana, samuti psilotsübiin/psilotsiin ja dimetüültrüptamiini (DMT) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.
6. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Arvestades, et K. Lillelehel puudus narkootiliste ainete käitlemiseks õigustav luba, ta teadis, et tema valduses on keelatud aine, olid talle süüdistuses kirjeldatud narkootilise aine käitlemise asjaolud teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine, on tuvastatud K. Lillelehe käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Kardo Lilleleht suures koguses ebaseadusliku narkootilise aine käitlemisega pani toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Arthur Kušanovit süüdistatakse selles, et tema olles viibinud korduvalt Kardo Lillelehe elukohas aadressil X korteris, sai täpselt tuvastatama päeval, kuid enne 06.07.2023 teada, et viimane hoiab seal suures koguses kanepit. Vaatamata asjaolule, et A. Kušanov teadis, et K. Lilleleht käitleb suures koguses ebaseaduslikult narkootilisi aineid ja on pannud toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, mis on

§ 4

lg 2 tähenduses esimese astme kuritegu, jättis sellest õiguskaitseasutustele teatamata. Kuigi A. Kušanov oli teadlik K. Lillelehe poolt toime pandud kuriteost, viibis ta viimasega koos enda puhkuse ajal 05.07.2023 Pärnu siseturvalisuse ühishoone territooriumil. 10.07.2023 leiti K. Lilleleht elukohast aadressil X korteris toimunud läbiotsimisel kanepiõisikuid kokku 948,65 grammi. Arvestades, et A. Kušanov sai aru, et K. Lilleleht on toime pannud narkootikumide seotud kuriteo, kuid tal puudus tahe sellest politseid teavitada, on tuvastatud A. Kušanovi käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Arthur Kušanov teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamisega pani toime

§ 307lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4 1-24-3028 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör palus kohtul Kardo Lilleleht süüdi tunnistada

§ 184

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 1 ja 2 alusel pöörata Kardo Lillelehele mõistetud karistus täitmisele osaliselt, kus koheselt kuulub ärakandmisele 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata Kardo Lillelehe 10.07.2023.

a kuni 12.07.2024. a kinnipidamisel viibitud aeg, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal kohe kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Ülejäänud vangistus 2 aastat ja 9 kuud jätta

§ 74

lg 1 ja 3 alusel koos käitumiskontrolliga Kardo Lillelehe suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et Kardo Lilleleht temale määratud 3-aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§ 75lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Samuti palus prokurör Arthur Kušanov süüdi tunnistada

§ 307

lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 250 päevamäära.

§ 68lg 1 alusel arvata Arthur Kušanovi 16.07.2023.

a kinnipidamisel viibitud aeg, s.o 1 päev karistusaja hulka.

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida Kardo Lillelehelt ära võetud sularaha 1250 eurot, mis on kantud PPA tagatiskontole. Kr

MS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisi tegemise kulud 756 eurot (akt nr X ) ja 1425 eurot (akt nr X ) jätta mõlema süüdistatava kanda pooleks ning ekspertiisi tegemise kulu 57 eurot (akt nr X ) jätta Arthur Kušanovi kanda. Kardo Lillelehele KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasud summas 436,80 eurot jätta Kardo Lillelehe kanda. Kaitsja Mart Missik palus Kardo Lillelehele mitte kohaldada reaalset või šokivangistust. Kaitsja leidis, et põhjendatud on isikule määrata karistuseks tingimisi vangistus kontrollnõueteta. Lisaks palus kaitsja jätta Kardo Lillelehelt äravõetud 1250 eurot konfiskeerimata. Süüdistatav Kardo Lilleleht tunnistab oma tegu ning kahetseb. Kaitsja Kaire Aus leidis, et Arthur Kušanov tuleks

§ 307

lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista ja Arthur Kušanovi menetluskulu jätta riigi kanda. Süüdistatav Arthur Kušanov end süüdi ei tunnista. Kohtu seisukoht Kardo Lillelehele on esitatud süüdistus

§ 184

lg 1 järgi ja Arthur Kušanovile

§ 307lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

Kohus leiab, et Kardo Lillelehele ja Arthur Kušanovile süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. I Kardo Lillelehe süüdistus

§ 184

lg 1 järgi

§ 184

näeb ette vastutuse narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. NPALS § 2 lg 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Süüdistuse kohaselt Kardo Lilleleht valdas enda elukohas aadressil X korteris ebaseaduslikult suures koguses kanepiõisikuid, lisaks psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seente viljakehi ning pruuni pulbrit, mis sisaldas dimetüültrüptamiini (DMT). Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et Kardo Lilleleht enda elukohas eelnimetatud aineid valdas. See on tõendatud süüdistatava Kardo Lillelehe enda ütlustega ning seda kinnitab ka tema elukohas aadressil X, teostatud läbiotsimine, mille käigus leiti erinevates kogustes narkootilisi aineid. 5 1-24-3028 11.07.

1. a läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga (I kd, tl 55-87) nähtub, et enne läbiotsimist tehti Kardo Lillelehele ettepanek anda välja läbiotsimismääruses loetletud objektid ning Kardo Lilleleht andis köögis enda seljast ära musta värvi Nike seljakoti, kus võis tema hinnangul olla 5-7 g kanepit. Samuti Kardo Lilleleht lisas, et ta ise kanepit ei tarvita. Nimetatud seljakoti esimesest väikesest sahtlist leiti fooliumnutsakas, milles oli iseloomulikult lõhnav rohelist värvi taimne puru kaaluga 1,1 g. Lisaks leiti samast seljakoti sahtlist veel 50 eurot. Sama seljakoti suurest sahtlist leiti klambriga suletud plekkpurk, kus oli sees läbipaistev kilekott, milles 6 fooliumnutsakat iseloomulikult lõhnava rohelist värvi taimse puruga ja lahtisena plekkpurgi põhjas 2 fooliumnutsakat iseloomulikult lõhnava rohelist värvi taimse puruga. Kilekotis olnud 6 fooliumnutsakat kaalusid 8,8 g ja 2 lahtiselt plekkpurgis olnud fooliumnutsakat kaalusid 1,3 g ja 1,2 g. Elutoas olevast dressipluusi paremal pool asuvast taskust leiti üks fooliumnutsakas, milles iseloomulikult lõhnav rohelist värvi taimne puru kaaluga 1,1 g. Samuti leiti dressipluusi vasakust taskust 5x10 eurot. Garderoobi põrandal olevast musta värvi Nike spordikoti esimesest väikesest sahtlist avastati grammkaal ning sularaha 22x50, 2x20 ja 1x10 eurot. Sama spordikoti suurest sahtlist leiti beeži värvi riidest kott, milles oli omakorda kaks läbipaistvat kilepakendit. Kilepakendid olid suletud kuumkinnitusega. Mõlemas kilepakendis oli rohelist värvi taimne puru ja taime osad. Pakendid kaaluti hiljem ning taimse puru kaaluks saadi 1200 g koos pakenditega. Lisaks leiti garderoobist kaks läbipaistvat kilekotti, mis olid pealt suletud klambriga ning mille põhjas oli läbipaistvast plastikust karp, milles oli valget värvi neljakandilise kujuga mass, mis oli kaetud pruunikat-hallikat värvi puruga. Mõlema kilekoti põhjal oli läbipaistev vedelik. Ühe plastikkarbis oleva valge massi äärtes ja selle pinnal kasvasid valget värvi jala ja pruuni kübaraga seened. Samuti leiti magamistoa aknalaualt valgel paberil valge-pruuni-hallikirjusid kuivanud seeni. Köögis külmkapist leiti vutlar, mille sees oli väike fooliumpakend, milles pruuniakt värvi aine kokku kaaluga 0,3 g. Kardo Lillelehe sõnul oli see DMT. Köögikapist leiti plastikust kaanega ümmargune karp, mille peal oli digitaalne kaal ning kaalu plastikust kattekaane alla oli näha taimepuru. Selle kõrval asetses fooliumirull. Plastikkarbis oli lahtiselt iseloomuliku lõhnaga rohelist-kollakat värvi kuivanud taime osad/õisikud, mis valati paberkotti, mis kaalusid kokku 17,1 g. Läbiotsimisel leitud ja äravõetud ainete osas teostati narkootilise aine ekspertiis, akt nr X (I kd, tl 90-94), mille käigus tuvastati, et kokku võeti Kardo Lillelehe elukohast ära 948,65 g kanepit, mis sisaldasid vastavalt 17-22% tetrahüdrokannabinooli ehk THC-d. Nike seljakotist leitud rohelised taimeosad massiga 0,87 g fooliumvoldikus on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 18%. Plekkpurgist leitud rohelised taimeosad massiga kokku 7,58 g kilekotis olevas kaheksas fooliumvoldikus on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 20%. Dressipluusi tasukust leitud roheline taimeosa massiga 0,92 g fooliumvoldikus on kanepiõisik, mille THC sisaldus on 17%. Nike spordikotist leitud rohelised taimeosad massiga kokku 926,4 g kahes kahekordses kilekotis on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 18%. Plastikkarbist leitud rohelised taimeosad massiga 12,88 g on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 22%. Samuti tuvastati, et läbiotsimisel leitud mustjashallid seente viljakehad massiga 0,11 g vermikuliiditükil plastkarbis sisaldasid jälgedena psilotsübiini/psilotsiini ja pruunikad seente viljakehad massiga 7,93 g sisaldasid psilotsübiini/psilotsiini. Lisaks pruunikas pulber massiga 0,038 g fooliumvoldikus sisaldas dimetüültrüptamiini ehk DMT, mille protsendilist sisaldust ja puhta aine kogust ei olnud pulbri vähesuse tõttu võimalik määrata. Mustjashallidest seente viljakehadest massiga 5,69 g hallitaval vermikuliiditükil plastkarbis ei leitud narkootilisi ega psühhotroopseid aineid. Kaitsja Mart Missik tõi välja, et ekspertiisiakti punktis 8 on märgitud, et DMT puhul ei ole võimalik isegi määrata aine sisaldust ehk tegelikult süüdistuses ei peaks selline aine kirjas olema. Süüdistuses on ainult kanepi osas väljatoodud kogused narkojoobe tekitamiseks, teiste 6 1-24-3028 ainete osas seda tehtud ei ole, mistõttu on teiste ainete käitlemise osas süüdistus põhjendamatu. Kohus märgib seente viljakehade ja DMT osas, et lisaks narkootilisele ainele kanep, mille THC sisaldus ületab 0,3%, kuuluvad ka psilotsübiin/psilotsiin ja dimetüültrüptamiin vastavalt NPALS § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.
2. a määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-is ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 14.11.
3. a teatisest (I kd, tl 98) nähtub, et Kardo Lillelehele ei ole väljastatud Ravimiameti poolt kehtivaid tegevuslube. Seega on tuvastatud, et Kardo Lillelehel puudus nende ainete käitlemiseks luba, mistõttu käitles ta neid ebaseaduslikult. Nimetatud aineid ei ole süüdistuses arvestatud suure koguse hulka, kuid nende ainete käitlemine näitab, et Kardo Lilleleht tegeles erinevate keelatud ainetega. Samuti märgib kohus, et kuivõrd nimetatud aineid ei tohi Kardo Lilleleht käidelda, siis tuleb otsustada ka nende suhtes võetavad meetmed. Seega Kardo Lillelehe elukohast leiti lisaks spordikotist leitud suuremale kanepi kogusele veel erinevaid fooliumnutsakaid, mis kõik kaalusid ca 1 g ning tegemist oli kanepiga. Kohtu hinnangul viitab selline fooliumnutsakatesse pakendatud kanep ja ka veel pakendamata kanep sellele, et tegemist oli narkootilise ainega, mis oli mõeldud realiseerimiseks. Süüdistatav Kardo Lilleleht kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning märkis, et ta andis oma ütlused kohtueelsel uurimisel politseis ning ta jääb nende ütluste juurde. Seetõttu võttis kohus prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel tõendina vastu tema kohtueelses menetluses antud ütlused (I kd, tl 163-166, 167-169). Kardo Lillelehe ütlustest nähtub, et ta tunnistab ennast süüdi enda elukohas narkootiliste ainete valdamises. Kardo Lilleleht kinnitas, et on elanud Suur-X korteris alates märtsikuust
4. a. Ka Kardo Lillelehe 10.07.
5. a kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (I kd, tl 28-30) kohaselt oli Kardo Lillelehe elukohaks sel ajal X. Kardo Lillelehe sõnul üürib seda korterit tegelikult tema vend, kuid ta kinnitas, et tema vend ei ole korterist leitud ainetega kuidagi seotud. Süüdistatav Kardo Lilleleht selgitas, et ta ostis
6. a juunikuus Tallinnast 50 g kanepit, mis oli fooliumnutsaka sees ning ta maksis selle eest 650 eurot. Süüdistatava sõnul oli see kanep, mis oli tema elukohas lahtiselt köögikapis, fooliumnutsakates seljakotis ja dressipluusi taskus, jääk sellest 50 g kanepist, mis ta Tallinnast ostis. Köögikapis plastikkarbis olid kanepiõisikud, mille ta oli Tallinnast ostetud kanepist välja valinud, et sellest teha kanepikooki. Garderoobis olnud spordikotis oli beeži värvi riidekott, mille sees oli kaks kinnist kilekotti kanepiga. Süüdistatava sõnul käis ta juunikuus
7. a Niidupargi liivamägedes jooksmas. Ta nägi võsa vahel musta värvi prügikotti, tegi selle lahti ja nägi, et selles oli beež riidest kott, mille sees olid kaks kilekotti kanepiga. Ta sai aru, et tegemist kanepiga, sest on varasemalt mitu aastat kanepit suitsetanud. Ta võttis kilekoti kaasa ja läks koju. Ta märkis, et võis olla, et ta näitas seda metsast leitud suurt kogust kanepit ka Arthur Kušanovile. Kardo Lilleleht küsis Arthur Kušanovi käest, et mida ta selle ainega tegema peaks. Arthur Kušanov ütles selle peale, et ta ei tea, mida selle ainega teha ja lisas, et ta ei taha selle ainega ka mitte mingisugust kokkupuudet omada. Süüdistatav ei julgenud neid kilepakendeid lahti võtta. Rohkem ta neid kilekotte ei näppinud. DMT kohta ütleb, et selle ta sai tasuta ühe tuttava käest, kuna ta tahtis seda ainet proovida. Garderoobis olevate seente osas märgib, et need ta tellis poolteist kuni kaks kuud tagasi välismaiselt internetilehelt ning maksis nende eest 90 eurot. Süüdistatav 7 1-24-3028 teadis, et aine, mida need seened sisaldavad, on Eestis keelatud. Süüdistatav kinnitab, et ta tarvitas neid seeni. Kardo Lillelehte süüdistatakse 948,65 g narkootilise aine kanep käitlemises. NPALS § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert Mailis Tõnissoni vastusest päringule (I kd, tl 95-97) nähtub, et ühele isikule piisab 0,75 g kanepit, et isik saaks narkojoobe ja 10-le isikule piisab narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist. Seega Kardo Lillelehe poolt käideldud kanepist saanuks narkojoobe 948,65/0,75=1265 isikut, millest nähtub, et tegemist oli suure koguse narkootilise ainega. Seega on kriminaalasjas kogutud tõendite alusel tuvastatud, et Kardo Lilleleht valdas ebaseaduslikult enda elukohas X korteris suures koguses narkootilist ainet, mistõttu on tuvastatud Kardo Lillelehe käitumises

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed tunnused.

Kohus leiab, et Kardo Lilleleht pani kuriteo toime kavatsetusega.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kardo Lilleleht teadis, et tema elukohas on suures koguses narkootilist ainet kanep, mille käitlemiseks tal vastav luba puudub. Seega Kardo Lilleleht teadis süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist. Kardo Lillelehe puhul on täidetud

§ 184lg 1 subjektiivne teokoosseis.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud Kardo Lillelehe käitumine

§ 184lg 1 järgi ning tema süü on täielikult tõendamist leidnud.

Kanepi näol on tegemist narkootilise ainega, mille käitlemiseks süüdistataval luba puudus, ja seda ainet käideldi suures koguses. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Kardo Lillelehe tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Kardo Lillelehe õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Kardo Lilleleht on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kardo Lilleleht on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 184lg 1 järgi.

II Arthur Kušanovi süüdistus

§ 307

lg 1 järgi

§ 307

lg 1 näeb ette vastutuse teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise eest. Seega

§ 307

lg 1 koosseisu puhul tuleb tuvastada, kas teise isiku poolt toimepandud tegu oli esimese astme kuritegu ning kas süüdistatav jättis sellest õiguskaitseasutustele teatamata.

§ 4

lg 2 sätestab, et esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et Kardo Lilleleht on toimepannud

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest näeb karistusseadustik ette karistuseks ühe- kuni kümneaastase vangistuse, siis on tuvastatud, et Kardo Lilleleht pani toime esimese astme kuriteo. Süüdistuse kohaselt Arthur Kušanov teadis, et Kardo Lilleleht hoiab enda elukohas suures koguses kanepit, kuid ei teavitanud sellest õiguskaitseasutusi. Arthur Kušanov ennast süüdi ei 8 1-24-3028 tunnista ning seega seisneb põhiline vaidlus selles, kas Arthur Kušanov teadis Kardo Lillelehe poolt toimepandud esimese astme kuriteost. Arthur Kušanov andis kohtus ütlusi (I kd, tl 174-176), et ta teadis

1. a suvel, kus Kardo Lilleleht elab ja ta oskas sinna minna. Arthur Kušanov kinnitas, et ta on seal käinud ka enne kinnipidamist. Prokurör taotles varasemate ütluste avaldamist. Kohtueelses menetluses ütles süüdistatav, et ta ei tea, kus Kardo Lilleleht elab ja ta ei mäleta, et ta oleks tema elukohas käinud, kui siis ainult purjus peaga kunagi. Kohtuistungil selgitas, et ta oli eeluurimisel ütlusi andes šokiseisundis ja ta ei olnud üldse kindel, mida ta seal räägib või millele vastab, sest ta ei teadnud milles asi on. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et ülekuulamine viiks isiku sellisesse seisundisse, kus isik enam ei mäleta, kas ta on oma sõbra juures käinud või mitte. Ka süüdistatav Kardo Lilleleht kinnitas, et Arthur Kušanov teab tema elukohta aadressil X. Ta ei mäleta, kas Arthur Kušanov on tema juures külas käinud, kuid meenub, et korra nad jõid koos ja ta läks tuppa riideid vahetama ning Arthur Kušanov käis tema juures WC-s. Rohkem Kardo Lillelehele ei meenunud, kas Arthur Kušanov on tema juures käinud. Kardo Lillelehe ja Arthur Kušanovi osas on teostatud 17.04.2023-16.07.2023 Pärnu linnas jälitustoiminguid. 03.04.
2. a jälitustoimingu protokollist (I kd, tl 137-140) nähtuvad Kardo Lillelehe ja Arthur Kušanovi liikumised X kortermajas ja selle piirkonnas. Varjatud jälgimisega tuvastati, et 17.04.
3. a kell 12.47 väljusid süüdistatavad Aida tn 7 asuvast Pärnu keskusest ning sõitsid jalgratastega X hoovi, jalgrattad pandi puu najale ning seejärel siseneti X kortermaja trepikotta korteritega X. Kortermajast väljusid mõlemad süüdistatavad kell 13.
4. Samuti on tuvastatud, et 27.04.
5. a kell 10.43 hakkasid süüdistatavad X juurest jalgratastega sõitma ning kell 10.47 jõudsid X kortermaja juurde. Jalgrattad pargiti puu alla ja süüdistatavad sisenesid trepikotta korteritega X. Süüdistatavad tulid kell 11.15 trepikojast välja, Kardo Lilleleht viskas käes olnud prügikoti prügikonteinerisse ning seejärel asuti jalgratasetega üle Kesklinna silla sõitma. Lisaks tuvastati, et 05.05.
6. a kell 09.56 sõitsid süüdistatavad jalgratastega X kortermaja hoovi. Jalgrattad seisid kortermaja vasakpoolse trepikoja lähedal põõsa juures. Arthur Kušanov väljus X vasakpoolsest trepikojast kell 10.32, seljas oli tal musta värvi seljakott, istus jalgrattale ja alustas sõitu. Kõikidel nendel kordadel on samal ajal positsioneeritud ka Arthur Kušanovi kasutuses olnud abonentnumbrit 5254397 ja Kardo Lillelehe kasutuses olevat abonentnumbrit X . Arthur Kušanovi kasutuses olnud abonentnumber asus põhiliselt X ja X mastide piirkonnas. Ajavahemikus 30.05.202303.06.2023 on teostatud ainult telefonide positsioneerimist. Arthur Kušanovi kasutuses olnud abonentnumber asus X ja X mastide piirkonnas ka näiteks kuupäevadel 30.05.
7. a, 02.06.
8. a, 26.06.
9. a, 27.06.
10. a. 30.06.
11. a, 01.07.
12. a ja 03.07.
13. a. Eeltoodust nähtub, et Kardo Lilleleht ja Arthur Kušanov suhtlesid omavahel ning viibisid koos Kardo Lillelehe elukohas korduvalt ka enne Kardo Lillelehe kahtlustavana kinnipidamist. Kaitsja Mart Missik leidis, et on küsitav, kas selline jälitustoimingu protokolli kasutamine on üldse lubatud või mitte. Tegemist on sideandmetega ning sideandmete küsimiseks peab olema kohtu luba, mida aga käesoleval juhul ei ole. Nimetatud jälitustoimingud on teostatud kahe abiprokuröri loa alusel. Kaitsja Kaire Aus nõustus eeltoodud seisukohaga. Kohtu hinnangul on 03.04.
14. a jälitustoimingu protokoll lubatud tõend. Protokollist nähtub, et jälitustoimingute aluseks on Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri 15.03.
15. a luba ja 16.05.
16. a luba. Käesoleval juhul ei ole tegemist sideettevõtja andmetega, mida küsitakse välja sideoperaatoritelt kõneeristusena. Abonentnumbrite positsioneerimine ei ole elektroonilise side seaduse § 1111 lg 2 alusel säilitatud andmete kasutamine, vaid teostatud on varjatud jälgimist KrMS § 1265 alusel. 9 1-24-3028 Süüdistatava Arthur Kušanovi ütluste kohaselt on tal Kardo Lillelehega ühised huvid, näiteks rattasõit ja trenn. Arthur Kušanov selgitas kohtus, et ta võis olla X mastide piirkonnas, kui ta käis Kardo Lillelehe juures süüa tegemas või vahetasid trenniasju või ta võttis rätiku vms. Samuti käisid nad ujumas X tänaval, kus on ka Suurejõe Selver. Lisaks sõitsid ratastega Jaansoni rajal, mis jookseb täpselt Kardo Lillelehe elukoha juurest. Kardo Lilleleht kinnitas samuti oma ütlustes, et nad käivad vahel Arthur Kušanoviga koos ujumas ja teevad trenni. Lisaks selgitas Arthur Kušanov, et 05.05.
17. a kui oli ka tema sünnipäev, siis nad võisid Kardo Lillelehe juures tarvitada alkoholi ja kuulata muusikat, kuid narkootikume kindlasti ei olnud. Kohus märgib, et Suurejõe Selver Pärnus asub hoopis teisel pool jõge kui Kardo Lillelehe elukoht X tänaval. Kardo Lillelehe elukoht asub ujumiskohast eemal ning ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et Kardo Lillelehe elukohas asuvate mastipiirkondade juures viibimise põhjuseks oli ujumas käimine või rattaga sõitmine. Isegi kui asuda seisukohale, et süüdistatavad käisid ujumas ja tegid koos trenni, ei tähenda see seda, et Arthur Kušanov ei oleks olnud teadlik Kardo Lillelehe elukohast leitud kanepist. Jälitustoimingutega tuvastati, et Arthur Kušanov on korduvalt, sh ka öisel ajal, käinud Kardo Lillelehe elukohas. Kardo Lillelehe elukohast leitud suure koguse narkootilise aine pakendite osas teostati ka DNA-ekspertiise. 24.07.
18. a DNA-ekspertiisi ekspertiisiakti nr X (I kd, tl 100-106) tabeli punktist 1.4 nähtub, et proovis X, s.o teine proov esimeselt vaakumpakendilt, milles oli vaakumpakend taimse ainega saadi profiil A ehk (tõenäoliselt) ühelt isikult pärinev DNAprofiil, mis kattus Kardo Lillelehega. Tõepärasuhe saadi
19. Samuti tabeli punktist 1.7 nähtub, et proovist X, s.o esimene proov teiselt vaakumpakendilt, milles oli vaakumpakend taimse ainega saadi profiil B ehk segaprofiil, milles eristub peamine DNA-profiil, mis kattus Kardo Lillelehega. Tõepärasuhe saadi
20. Seega nähtub, et Kardo Lilleleht oli kokku puutunud ka keskmiste kilepakenditega, mis olid kuumkinnitusega kinni ning mille sees oli omakorda pakend kanepiga. Arthur Kušanovi seoseid Kardo Lillelehe elukohast leitud kanepiga võimaldab tuvastada ekspertiis. 03.08.
21. a DNA-ekspertiisi ekspertiisiakti nr X (I kd, tl 109-113) tabeli punktist 1.2 nähtub, et proovis X , s.o teine proov beeži värvi koti lukuripatsilt, saadi profiil C ehk tegemist on DNA-segaprofiiliga, mis langes kokku Arthur Kušanovi DNA-ga. Samuti nähtub punktist 1.5, et proov X , s.o esimene proov vaakumpakendilt, milles oli taimne aine ja mis oli esimeses vaakumpakendis, vastas profiilile B ehk tegemist oli segaprofiiliga, milles eristub peamine DNA-profiil ning see langes kokku Arthur Kušanovi DNA-ga tõepärasuhtega
22. Kaitsja Kaire Ausi hinnangul ei veena 03.08.
23. a DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt X mingil viisil, et Arthur Kušanov teadis narkootilisest ainest. Leitud sõrmejälje paiknemine kotilukul või kilekotil näitab üksnes seda, et Arthur Kušanov võis kokku puutuda mingil ajahetkel nimetatud esemetega, kuid ei veena selles, et Arthur Kušanovi sõrmejälg jäeti sinna siis kui neis paiknes narkootiline aine. Kohus märgib selles osas, et DNA-ekspertiisiakti nr X kohaselt oli Arthur Kušanov puutunud nii riidest koti lukuripatsit kui ka seda pakendit, milles oli pool kanepi kogusest. Tegemist oli selle pakendiga, mis oli omakorda järgmises pakendis ja mis oli kuumkinnitusega suletud. Eeltoodust tulenevalt pidi Arthur Kušanov kanepiga kokku puutuma enne pakendite kahekordset sulgemist. 19.03.
24. a asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd, tl 114-118) nähtub, et vaadeldud on Eesti Kohtuekspertiisist peale DNA ja narkootilise aine ekspertiisi teostamist tagasi saadetud Kardo Lillelehe elukohast läbiotsimisel ära võetud beeži värvi riidest kotti, 10 1-24-3028 milles kilepakendid. Riidest kotis on kaks kokkuvolditud tühja kilepakendit. Mõlemad kilekotid olid küll lahti lõigatud, kuid on näha, et need olid täies ulatuses suletud kuumkinnitusega ehk sulatatud. Lisaks oli mõlemas kilekotis veel omakorda kilekott, mis oli lahti lõigatud ja sisepind oli kergelt roheka tooniga ning kotist oli tunda tugevat iseloomulikku lõhna. Kõikide kilekottide küljed olid kuumkinnitatud. Kohus leiab, et Arthur Kušanovi DNA olemasolu riidekoti lukuripatsil ning pakendil, milles oli pool kanepi kogusest tõendab, et viimasel oli kokkupuude narkootilise ainega. Arthur Kušanov ei osanud selgitada, kuidas sai tema DNA nendele pakenditele. Tema enda teada ta neid kotte puutunud ei ole. Lisaks selgitas, et ükskord oli ta küll viibinud seal purjus peaga, aga täpsemalt sellest õhtust ei mäleta. See, et Arthur Kušanov ei ole nimetatud pakenditega kokku puutunud on vastuolus DNA-ekspertiisiaktiga nr X ning kohus jätab selles osas Arthur Kušanovi ütlused tõendikogumist välja. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ja ka teiste tõenditega kinnitust leidnud, et Arthur Kušanov oleks ainult nende pakenditega kokku puutunud varasemalt ehk siis, kui seal veel narkootilist ainet sees ei olnud. 09.04.
25. a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 119-136) vaadeldi Arthur Kušanovi kinnipidamisel temalt ära võetud mobiiltelefonist Xiaomi MI 97 rakenduse Facebook Messenger vestlusi. Mobiiltelefonis on kasutusel abonentnumber +X . Vestlustest nähtub, et 10.07 räägib süüdistatav Arthur Kušanov M. L , kuidas tüüp on kadunud. Samal teemal vestleb Arthur Kušanov ka K. V , et mingit isikut ei saa kätte. 12.07 räägib Arthur Kušanov M. L , kus arutatakse, et hea et poiss kodus on. 16.07 vestleb Arthur Kušanov K, kus on teemaks, et miks Arthur Kušanovit taga otsitakse, vaid poissi otsitakse ikka. Samuti räägitakse kuulujuttude teemal, keegi on kits ja arutletakse karistuse üle. Süüdistatav Arthur Kušanov kirjutab, et „prigo ja seente“ pärast ei lähe keegi vangi ning arutatakse, et miks Kardo Lilleleht nii kiiresti vabastati ja et kas Kardo Lilleleht „pani suure venna maha“. 14.07 räägib Kardo Lillelehega tema kinnipidamisest ja läbiotsimisest. 15.07 on grupis „X taktika“ räägitud et „X“ on kits. Räägitakse ka karistuse teemal, et on puhas leht ja ainult „prigo“, mis pole tänapäeval midagi. Süüdistatav räägib, et 48 tundi ongi see aeg, võetakse ütlused ja müümist tõendatud pole. Lisaks teab süüdistatav öelda, et 7,5 g on kriminaalne ja toob näite et „Han paneb vahepeal 5 g 24ga“. 16.07 räägib Arthur Kušanov H. V , et keegi teda ei otsi ja see on poisi enda rida, tema pole sellega seotudki. Samuti räägitakse jällegi karistustest, et karistust all pole ning et varsti hakkavad kõik järjest kukkuma. Lisaks mainib süüdistatav, et ta arvab, et keegi Kardo Lillelehe enda kundedest on ta „maha pannud“. Arthur Kušanov lisab veel, et kavalal hetkel õnnestus tal eemal olla, “muidu oleksin ise ka seal töllerdanud raudselt. Palaval päeval poisi pärast kambris“. Kaitsja Kaire Aus leiab, et nimetatud tõend ei kinnita Arthur Kušanovi süüd ka kaudselt. Kaitsja hinnangul on tegemist noorukite omavahelise vestlusega ja ositi mittearusaadava slängiga. Kohus märgib, et kohtu hinnangul on tegemist lubatud tõendiga. Vestlustes on tõesti kasutatud erinevaid slänge, kuid nendest on üheselt aru saada, et räägitakse siiski ikka narkootikumidest. Eeltoodud Facebook Messengeri vestlused kinnitavad, et Arthur Kušanov teadis, et Kardo Lilleleht peeti kinni. Samuti viitavad vestlused, et ta teadis ebaseadusliku narkootilise aine käitlemisega seotud asjaolusid. Lisaks nähtub, et Arthur Kušanov omas piisavalt teadmisi narkootiliste ainete ning karistuste kohta. Arthur Kušanov selgitas kohtus ütlusi andes, et ta ise hiljem uuris seda teemat, kui kuulis, et Kardo Lillelehel on midagi juhtunud. Ta selgitas, et ta seostas seda Kardo Lillelehega, sest ta teab, et ta on kunagi narkootilisi aineid tarvitanud. Kui nad omavahel suhtlesid, siis Kardo Lilleleht narkootikume ei tarvitanud. Arthur Kušanovi ütluste kohaselt ei teadnud ta suvel
26. a enne oma puhkust, et Kardo Lillelehe elukohas oli kanepit ja ta sai sellest teada siis kui kõik inimesed hiljem sellest rääkima hakkasid. Kohus on seisukohal, et need Arthur Kušanovi ütlused ei haaku 11 1-24-3028 eeltoodud vestlustega. Arthur Kušanov on vestlustes mures, et Kardo Lilleleht nii varakult välja lasti ning äkki ta rääkis politseile midagi. Kui Arthur Kušanov Kardo Lillehele elukohast leitud kanepiga seotud ei oleks, siis ei tohiks ka selle teema osas nii palju muret tunda ja ei peaks ennast teistele õigustama. Lisaks viitab ka Arthur Kušanovi öeldu, et tal õnnestus kavalal hetkel eemal olla, muidu oleks ise ka poisi pärast kambris istunud, sellele, et ta oli Kardo Lillelehe tegutsemisest teadlik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Arthur Kušanovi ütlused Kardo Lillelehe poolt kanepi käitlemise mitte teadmisest tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed, kuivõrd need ei haaku teiste tõenditega. Lisaks nähtub, et Arthur Kušanovi telefonis olid ka tema lennupiletid. Lennupiletite kohaselt lahkus Arthur Kušanov Eestist Malagasse 06.07.
27. a ja tagasi tuli 16.07.
28. a. Arthur Kušanov peeti kahtlustatavana kinni 16.07.
29. a Tallinna lennujaamas Tartu mnt 101, Tallinn (I kd, tl 21-23). Arthur Kušanovi viibimine Hispaanias on tõendatud varjatud jälgimisega ning ka Arthur Kušanovi enda ütlustega. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 09.06.
30. a on Arthur Kušanovi kasutuses olnud abonentnumber olnud X, ning 23.06.
31. a X ning 06.07.
32. a X ning 16.07.
33. a A. H. Tammsaare pst 61, Pärnu. Süüdistatav Arthur Kušanov selgitas, et viibis Hispaanias ka ajavahemikus 09.06.
34. a kuni 23.06.
35. a. Mõlemal korral oli ta seal õe juures abiks. Süüdistatav hoidis seal nende koera ning kuivõrd seal on renditavad korterid, siis ta abistas õde nende korrastamisega ja turistidega tegelemisega. Enne 06.07.
36. a Eestist ära minekut Arthur Kušanov viibis koos Kardo Lillelehega 05.07.
37. a Pärnu siseturvalisuse ühishoone territooriumil. Seda kinnitab 13.07.
38. a asitõendi vaatlusprotokolli koos DVD-plaadiga (I kd, tl 50-54), milles on vaadeldud Pärnu siseturvalisuse ühishoone territooriumi turvakaamerate salvestusi ning millelt on näha 05.07.
39. a ajavahemikul kell 15.02 kuni 15.12 kahe mehe liikumist. Samuti on 18.07.
40. a Päästeameti kirjast aadressile ppa@politsei.ee koos lisadega (I kd, tl 47-49) näha Arthur Kušanovi Pärnu siseturvalisuse ühishoone uksekaardi kasutus. Selle kohaselt viibis Arthur Kušanov Pärnu siseturvalisuse ühishoone territooriumil 05.07.
41. a ehk ajal kui ta oli puhkusel. Arthur Kušanov selgitas, et Pärnu siseturvalisuse hoones käisid nad koos Kardo Lillelehega sellepärast, et ta läks siis just puhkusele ning viis kolleegidele jäätist. Ka Pärnu siseturvalisuse ühishoone territooriumi turvakaamerate salvestustelt on näha, et Arthur Kušanovil on käes valge karp ning ta kinnitas, et videol on tema koos Kardo Lillelehega ning et tal on jäätisekarp käes. Arthur Kušanov selgitas, et ta võttis Kardo Lillelehe sinna kaasa, et talle näidata autosid, jõusaale ja teisi eluruume, kuna Kardo Lillelehte on päästetöö alati huvitanud. Kuivõrd ekspertiisi käigus tuvastati, et Arthur Kušanovi DNA oli ka kinni kuumutatud pakendis, siis viitab see sellele, et ta pidi Kardo Lillelehe juurest leitud spordikotis olnud narkootilise ainega kokku olnud puutunud enne kui ta 06.07.
42. a Eestist lahkus. Päästeameti 22.03.
43. a teatisest koos lisadega (I kd, tl 144-152) nähtub, et Arthur Kušanov töötab X ametikohal alates 03.12.
44. a töölepingu alusel. Varasem teenistusstaaž samal ametikohal oli 12.07.2013-01.06.
45. Arthur Kušanov on 15.07.
46. a andnud ka X vande. Kaitsja Kaire Aus esitas tõendina Arthur Kušanovi lõputunnistuse (I kd, tl 153), millest nähtub, et Arthur Kušanov on läbinud keskhariduse baasil kutseõppe X. Samuti esitas kaitsja Arthur Kušanovi hinnetelehe (I kd, tl 154), kus nähtuvad ained, mida Arthur Kušanov on Päästekoolis õppinud. Kaitsja soovib eeltooduga tõendab, et Arthur Kušanov ei oma õppepõhiseid teadmisi narkootiliste ainete kohta. Narkootiliste ainetega seonduvaid 12 1-24-3028 õppematerjale Arthur Kušanov õpingute kestel ei läbinud ning nimetatud asjaolu tõendab, et temal ei olnud ega pidanudki olema oskusi tunda ära mistahes koguses narkootilist ainet välimuse, lõhna vms tunnuse alusel. Samuti ei nähtu ka Arthur Kušanovi poolt Päästeametis alates
47. aastast läbitud täiendõppe nimekirjast (I kd, tl 155), et teda oleks kuidagi õpetatud ära tundma narkootilisi aineid, mingit vahet tegema nendel erinevatel ainetel või tal oleks olnud mingisugunegi puutumus nende ainetega õppepõhiselt. Ka süüdistatava Arthur Kušanovi ütluste kohaselt puuduvad tal narkootikumidest teadmised, sest ta ise neid ei tarvita. Talle ei meeldi narkootikumid ja samuti ei ole teda koolitatud kuidagi ära tundma või siis eristama mingit narkootilist ainet. Küll aga on need teadmised politseil, kiirabil ja pommirühmal. Tal puudub selles valdkonnas kogemus nii tööalaselt kui ka eraeluliselt. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Arthur Kušanov ei oleks aru saanud, et Kardo Lillelehe elukohast beežist kotist leitud ca 1,2 kg aine puhul võib tegemist olla narkootilise ainega ja seda suures koguses. Kaitsja argumendid, et Arthur Kušanov ei olnud läbinud vastavaid õppeaineid ja koolitusi narkootiliste ainete tundmiseks ning et tal puuduvad seetõttu teadmised narkootilistest ainetest, on paljasõnalised. Süüdistatava Arthur Kušanovi Messengeri vestlused teiste inimestega kinnitavad, et tal on piisavalt teadmisi narkootiliste ainete kohta. Ka keskmine kõrvalseisja, kes ei ole ise varem narkootikumidega kokku puutunud saaks aru, et Kardo Lillelehe elukohast leitud narkootilise aine puhul on tegemist on suure koguse narkootilise ainega kanep. Lisaks märgib kohus, et

§ 307

lg 2 sätestab, et toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamine kuriteo toimepanija vanema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna, õe, vanavanema, lapselapse, abikaasa, registreeritud elukaaslase või tema vanema poolt ei ole süüline. Kardo Lilleleht nende isikute hulka ei kuulu, kuivõrd on tuvastatud, et Kardo Lilleleht ja Arthur Kušanov olid sõbrad. Süüdistatava Arthur Kušanovi ütluste kohaselt tunneb ta Kardo Lillelehte aastaid. Samuti kinnitas ka Kardo Lilleleht, et ta tunneb Arthur Kušanovit 3 või 4 aastat. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et Arthur Kušanov teadis, et Kardo Lilleleht hoiab enda elukohas X korteris suures koguses narkootilist ainet kanepit, millega on toime pannud

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk esimese astme kuriteo, kuid jättis sellest õiguskaitseasutustele teatamata. Kohus leiab, et Arthur Kušanov pani kuriteo toime kavatsetusega. Arthur Kušanov teadis, et Kardo Lilleleht on käidelnud narkootilist ainet. Arusaamatuks ei saanud talle jääda ka see, et tegemist on suure kogusega. Vaatamata sellele ei olnud Arthur Kušanovil tahet teavitada eeltoodust õiguskaitseasutusi. Seega on Arthur Kušanovi puhul täidetud

§ 307lg 1 subjektiivne teokoosseis.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud Arthur Kušanovi käitumine

§ 307lg 1 järgi ning tema süü on täielikult tõendamist leidnud.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Arthur Kušanovi tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Arthur Kušanovi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Arthur Kušanov on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Arthur Kušanov on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 307lg 1 järgi.

Karistus 13 1-24-3028 Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, vastavalt sellele kas karistus mõista keskmisest määrast väiksemas või suuremas määras. Ühtlasi on Riigikohus ka selgitanud, et karistuse kohaldamine ei ole täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning et karistuse kohaldamisel tuleb järgida vastavaid karistusõiguse sätteid, kuid õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-79-03, p 11, 24. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-1009, p 30.3, 18. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-59-15, p 8). Riigikohtu suunised ei võta kohtult võimalust mõista konkreetse teo puhul kõiki konkreetse isiku süüd mõjutavaid asjaolusid arvestav karistusraami mahtuv individualiseeritud ja jälgitavalt põhistatud karistus (RKPJKo nr 5-20-5 p 19).

§ 184

lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse.

§ 307lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistusmäära valikul arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kardo Lilleleht käitles kokku 948,65 g kanepiõisikuid ehk marihuaanat. Kardo Lilleleht käitles ainet koguses, millest piisaks joobe tekitamiseks keskmiselt 1265 inimesele. Samuti käitles Kardo Lilleleht lisaks kanepile veel seente viljakehi massiga 0,11 g, mis sisaldasid jälgedena narkootilist ainet psilotsübiin/psilotsiin, seente viljakehi massiga 7,93 g, mis sisaldasid narkootilist ainet psilotsübiin/psilotsiin ning ka pruuni pulbrit massiga 0,038 g, mis sisaldas dimetüültrüptamiini (DMT). Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka seda, et teod on toime pandud kavatsetusega, s.o raskeima tahtluse vormis. Lisaks arvestab kohus Arthur Kušanovi süü hindamisel, et tegemist on päästjaga ning temalt oodatakse oma ametikohale vastavat eetilist käitumist. Arvestades eeltoodut saab pidada süüdistatavate Kardo Lillelehe ja Arthur Kušanovi süüd keskmisest väiksemaks. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kardo Lillelehe karistusregistri väljatrükist (I kd, tl 31) nähtub, et isikul puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Samuti on ka Arthur Kušanov karistusregistri väljatüki (I kd, tl 24) kohaselt kriminaalkorras karistamata. Kardo Lillelehe osas esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus ja oma süü tunnistamine. Arthur Kušanov oma süüd ei tunnista ning tema käitumises karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud Arthur Kušanovi osas puuduvad. Kaitsja Mart Missik leidis, et narkootilise aine müüki tõendatud ei ole, mistõttu puudub Kardo Lillelehe käitumises ka omakasu motiiv. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Arvestades narkootilise aine kogust ning asjaolu, et osa narkootilisest ainest oli pakendatud ühekordseteks annusteks ning mille juurest leiti ka sularaha, on ilmne, et nimetatud narkootiline aine oli mõeldud edasimüümiseks. Samuti selgus Arthur Kušanovi Facebook Messenger vestlusest, et Kardo Lillelehel on olemas ka nn kunded, mis tähendab, et ta tegeleb 14 1-24-3028 narkootilise aine müügiga. Seega kohtu hinnangul esineb Kardo Lillelehe osas karistust raskendava asjaoluna omakasu motiiv

§ 58p 1 tähenduses.

Lisaks toob kaitsja Mart Missik välja, et kanep, millega on võimalik 1265 isikule narkojoovet tekitada, on märkimisväärne kanepi kogus, kuid samas ei ole tegemist kange või sünteetilise narkootilise ainega, vaid tegemist on ainega, mille käitlemist üha rohkem välisriikides legaliseeritakse. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et tegemist ei ole nn kange või sünteetilise narkootilise ainega, kuid kohtu hinnangul on tegemist siiski narkootilise ainega, mis kahjustab rahva tervist. Kohus leiab, et oluline on aine kogus ehk kui mitmele isikule käideldud ainest piisab narkojoobe tekitamiseks ning käesoleval juhul oli narkootilise aine kogus suur. Siinjuures ei oma tähtsust ka asjaolu, et teatud välisriikides kanep on legaliseeritud, sest kohus peab lähtuma siiski Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ning Eesti Vabariigis ei ole ilma vastava loata kanepi käitlemine lubatud. Kaitsja Mart Missik märkis, et Kardo Lillelehel on püsiv töö- ja elukoht Soomes. Kaitsja esitas kohtule ka Kardo Lillelehe tööandja iseloomustuse (I kd, tl 162). Kardo Lillelehe tööandja on kinnitanud, et ta on Kardo Lillelehe tööandja olnud 1,5 aastat ning Kardo Lilleleht on väga töökas ja kohusetundlik töötaja. Kohus leiab, et töökoha olemasolu ning asjaolu, et tööandja on temaga rahul ja iseloomustab teda positiivselt, ei vähenda kuidagi Kardo Lillelehe süüd. Kohus, arvestades Kardo Lillelehe ja Arthur Kušanovi isikuid, süü suurust, Kardo Lillelehe osas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning Arthur Kušanovi osas karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning üld- ja eripreventiivseid asjaolusid, leiab, et Kardo Lillelehe ja Arthur Kušanovi puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada alla sanktsiooni keskmäära lähedase karistusega. Küll aga leiab kohus, et saavutamaks karistuse eesmärke, ei pea kohus vajalikuks, et Kardo Lilleleht kannataks kogu talle mõistetava vangistuse ära reaalselt. Kohtu hinnangul annab Kardo Lillelehele piisava signaali teo tõsidusest osaliselt vangistuse ära kandmine. Eeltoodu alusel kohus karistab Kardo Lillelehte

§ 184

lg 1 alusel 3-aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.07.2023-12.07.2023, s.o 3 päeva ning veel kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb lugeda 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel kuulub mõistetud karistusest koheselt reaalselt ärakandmisele 2 kuud ja 27 päeva vangistust ning ülejäänud osa, s.o 2 aastat ja 9 kuud vangistust tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Kardo Lilleleht ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus leiab, et Arthur Kušanovi mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panna on võimalik rahalise karistuse mõistmisega keskmise määra lähedale. Arthur Kušanovit ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, seega puudub vajadus

§ 307

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest isiku karistamiseks esmakordselt kohe vangistusega. Vastavalt

§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus kuriteo toime panemise ajal oli 10 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta (I kd, tl 25-26) nähtub, et süüdistava keskmine päevasissetulek on 32 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 32 eurot. 15 1-24-3028 Lähtudes eeltoodust karistab kohus Arthur Kušanovit

§ 307

lg 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära (päevamääraga 32 eurot), s.o 6400 eurot.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.07.

1. a s.o 1 päev vangistust ehk 3 päevamäära ning lugeda kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 197 päevamäära, s.o 6304 eurot. Tõkend Tõkendit süüdistatavate suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Kardo Lillelehele ja Arthur Kušanovile kohaldatud tõkendit ning isikud ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks Kardo Lillelehe ja Arthur Kušanovi suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Konfiskeerimine 11.07.
2. a läbiotsimisprotokollist koos fototabeli ja DVD-plaadiga (I kd, tl 55-88) nähtub, et Kardo Lillelehe elukoha läbiotsimisel avastati muuhulgas seljakoti sahtlist 50-eurone pangatäht. Spordikoti sahtlist leiti sularaha 22x50, 2x20 ja 1x10 eurot ning dressipluusi taskust leiti 5x10 eurot. Seega kokku leiti Kardo Lillelehe elukoha läbiotsimisel 1250 eurot. Pärnu Maakohtu 20.09.
3. a määrusega nr 1-23-5484 (I kd, tl 35-40) on arestitud

§ 832

sätestatud konfiskeerimise tagamiseks Kardo Lillelehe elukohast X, X leitud ja ära võetud sularaha kokku 1250 eurot. Nimetatud sularaha on kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole (I kd, tl 41-42, 43-46). Prokurör taotles kohtult

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida Kardo Lillelehe elukoha läbiotsmise käigus ära võetud ja arestitud sularaha 1250 eurot. Kaitsja Mart Missik palus jätta konfiskeerimata Kardo Lillelehelt arestitud sularaha summas 1250 eurot.

§ 832

lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Seega on

§ 832

alusel vara konfiskeerimise esimene tingimus see, et kohus oleks isiku mõistnud süüdi kuriteo toimepanemises. Praegusel juhul on kohus Kardo Lillelehe süüdi mõistnud

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Teiseks peab karistusseadustikus olema ette nähtud alus vara laiendatud konfiskeerimiseks

§ 832alusel.

Käesoleval juhul

§ 184

lg 5 p 2 näeb ette, et

§-s 184 sätestatud kuriteo eest võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

§-s 832 sätestatule. Seega on ka teine tingimus vara laiendatud konfiskeerimiseks täidetud. Kolmandana tuleb tuvastada, kas vara, mida prokurör soovib, et kohus konfiskeeriks, kuulub kuriteo toimepanijale ehk Kardo Lillelehele. Arestitud sularaha summas 1250 eurot on leitud ja ära võetud Kardo Lillelehelt tema elukoha läbiotsimisel. Kohtul pole alust arvata, et tegemist ei oleks Kardo Lillelehele kuuluva varaga, sest kriminaalasja materjalides ei ole viiteid sellele, et antud sularaha kuuluks kellelegi teisele. Samuti pole süüdistatav ega tema kaitsja väitnud, et antud sularaha ei kuuluks Kardo 16 1-24-3028 Lillelehele. Seega leiab kohus, et sularaha mis Kardo Lillelehe valdusest leiti ja arestiti, kuulub Kardo Lillelehele. Neljandaks on vajalik kohtul analüüsida, kas esineb alus eeldada, et kuriteo toimepanija ehk antud juhul Kardo Lilleleht on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvelt. Põhjustena, mis annavad seadusliku aluse eeldada, et füüsilisest isikust kuriteo toimepanija kogu vara või osa sellest on saadud

§ 832

lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena, nimetab seadus järgmisi: 1) kuriteo olemust; 2) isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevust või 3) muud põhjust. Kaitsja Mart Missik märkis, et Kardo Lilleleht on kinnitanud et ta töötab ja töötas ka varasemalt Soomes. Kaitsja esitas väljatrüki Soome elanike registrist (I kd, tl 156-157) ning sellest nähtub, et Kardo Lilleleht elab Soomes ning tal on seal sissekirjutus alates juulist

1. Samuti esitas kaitsja kaks Kardo Lillelehe töölepingut. 02.10.
2. a on sõlmitud tööleping Kardo Lillelehe ja RakennusPlus OÜ vahel (I kd, tl 158-159) ning 01.09.
3. a Kardo Lillelehe ja Palokatko Expert Oy vahel (I kd, tl 160-161). Kaitsja hinnangul on 1250 euro teenimine Soomes töötades on eluliselt usutav. Samuti lisas kaitsja, et süüdistus on esitatud ainult narkootiliste ainete valdamises. Tõendatud ei ole, et Kardo Lillelehe puhul eksisteerib erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel. Kardo Lillelehe väljavõttest ja teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (I kd, tl 32-33) nähtub, et MTA-l ei ole andmeid isiku tulude kohta aastatel 2020-
4. Maksukohuslaste registri väljavõtte kohaselt oli
5. a Kardo Lillelehele tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa 46 eurot. Kardo Lilleleht on andnud ütlusi, et spordikotis oleva sularaha sai ta töö eest, mitte kanepi müügist. Ta selgitas, et ta ei käi ametlikult tööl, kuid tal on nn mustad tööotsad sõbra juures. Kohtu hinnangul on need ütlused sedavõrd üldsõnalised, et ei ole võimalik kontrollida vara legaalset päritolu. Seega jätab kohus Kardo Lillelehe ütlused sularaha saamise osas tõendikogumist kõrvale. Eeltoodust nähtub, et Kardo Lillelehel puudus sel ajal legaalne sissetulek. Samas on isikul igapäevased vältimatud kulutused, mille jaoks on inimesel vaja rahalisi vahendeid. Seega arvestades asjaolu, et isikul on vältimatud püsikulud, Kardo Lillelehe viimane legaalne sissetulek oli
6. aastal 46 eurot, on põhjendatud alus arvata, et Kardo Lillelehel on sissetulek, mis on saadud narkootilise aine müügist. Kaitsja Mart Missik leiab, et süüdistuses on etteheidetud ainult narkootilise aine valdamist ning Kardo Lillelehte ei saa käsitleda narkootilise aine müüjana. Samuti ei viita üheselt narkootilise aine müümisele ka asitõendite hulgas olnud kaks kaalu ja kolbpiip. Lisaks märgib, et tõendatud ei ole, et suurest kanepi kogusest oleks võetud väiksemaid koguseid ja neid müüdud. Seda kinnitab narkootilise aine ekspertiisiga tuvastatud ainete THC sisalduse võrdlemisest, mille kohaselt oli leitud kanepil erinev THC sisaldus. Väiksemad kogused olid mõeldud ilmselt enda tarbeks, mistõttu ei saa öelda, et kogu Kardo Lillelehe elukohast leitud kanep oli mõeldud müügiks. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnanul viitavad otseselt narkootilise aine müümisele Kardo Lillelehe elukohast leitud fooliumnutsakad, milles oli kanep. Kõik fooliumnutsakad kaalusid ca 1 g ehk need olid pakendatud ühekorseteks annusteks. Lisaks 17 1-24-3028 kinnitab kanepi müügiga tegelemist ka asjaolu, et Kardo Lillelehe seljakotis ja dressipluusi taskus oli koos sobivateks kogusteks pakendatud kanepile veel ka sularaha. Samuti leiti grammkaal ja sularaha ka spordikotist, kus asus ca kilo kanepit. Lisaks viitab kanepi sellisele pakendamisele ja edasimüümisele Kardo Lillelehe elukohast läbiotsimisel leitud fooliumpaber, grammkaal ja veel pakendamata kogus 17,1 g kanepiõisikuid.

§ 832

lg 1 kohaselt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Kohus leiab, et süüdistatav Kardo Lilleleht ei ole tõendanud, et läbiotsimisel leitud sularaha 1250 eurot oleks pärinenud legaalsetest allikatest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Kardo Lillelehe poolt toimepandud kuriteo olemuse ja tema legaalse sissetuleku puudumise tõttu on alust eeldada, et isiku omanduses olev sularaha on soetatud kuritegeliku päritolu vahendite eest ja on seeläbi käsitletav kriminaaltuluna. Seetõttu leiab kohus, et esinevad alused Kardo Lillelehe vara konfiskeerimiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus konfiskeerib

§ 83

2 lg 1 alusel Kardo Lillelehe elukoha läbiotsimise käigus ära võetud sularaha 1250 eurot, mis on Pärnu Maakohtu 20.09.2023. a määrusega nr 1-23-5484 arestitud ja kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (viitenumber 3100082116). Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid

§ 191

kohaselt kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme.

§ 83

lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Süüdistataval puudub narkootilise aine omamiseks vajalik luba. Seega tuleb narkootiline aine, mis asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis,

§ 83lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 11.07.

1. a Kardo Lillelehe elukoha läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära grammikaal (pakend nr 6), kolbpiip (pakend 14), digitaalne kaal (pakend 16), plastikkarp seeneeostega (pakend 5) ja plastikkarp seeneeoste ja seentega (pakend 4). Samuti saadeti ekspertiisist tagasi pakendid (pakend 1/3). Eelviidatud esemed asuvad hoiul Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil A. H. Tammsaare pst 70 ja on pakendatud pakendisse nr
2. Kohus leiab, et see tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 16.07.
3. a Arthur Kušanovi kinnipidamise käigus temalt ära võetud mobiiltelefoni Xiaomi MI 9T asitõendi vaatluse käigus tehti Facebook Messengeri vestlustest fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas. Kohus leiab, et need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Samuti tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada Kardo Lillelehelt ära võetud mobiiltelefonist ja seadmetest tehtud koopia andmefailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasu Arthur Kušanovi valitud kaitsjale koos käibemaksuga 4636 eurot (I kd, tl 193-200). Kuivõrd süüdimõistva kohtuotsuse korral tasub 18 1-24-3028 menetluskulud süüdimõistetu, jäävad valitud kaitsjale makstud tasud Arthur Kušanovi enda kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr X ), mille tegemise kulu on 756 eurot (I kd, tl 93), DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr X ), mille tegemise kulu on 1425 eurot (I kd, tl 103) ja DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr X ), mille tegemise kulu on 57 eurot (I kd, tl 111). Kohus leiab, et kriminaalasjas teostatud ekspertiisid olid vajalikud ja need on tõendina lubatavad. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr X ekspertiisiobjektideks olid Kardo Lillelehe elukoha (X) läbiotsimisel leitud ja ära võetud narkootilised ained. Narkootilise aine ekspertiisi koostamine oli vajalik selleks, et selgitada välja, kas tegu on narkootiliste ainetega, milline on ainete kaal ja mitmele isikule piisab ekspertiisiks esitatud ainetest narkojoobe tekitamiseks. Ekspertiisist saadud teave oli vajalik selleks, et hinnata nii Kardo Lillelehe kui ka Arthur Kušanovi süüd. Seega kohus leiab, et nimetatud ekspertiisi kulu tuleb välja mõista võrdsetes osades Kardo Lillelehelt ja Arthur Kušanovilt. DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr X ) osas märgib kohus, et kuigi ekspertiisiaktist nr X nähtuvalt leiti pakenditelt Kardo Lillelehe DNA, ei tähenda, et see ekspertiisi teostamine puudutab ainult Kardo Lillelehte. Ekspertiis oli vajalik, et selgitada välja, kelle bioloogilist materjali leidub ekspertiisiks esitatud esemetelt. Ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja olenemata sellest, kas ja kelle DNA sellelt leiti, oli see vajalik kriminaalasja lahendamiseks tervikuna, mitte ainult konkreetse isiku süü lahendamiseks. Kohus leiab, et ekspertiisi kulude väljamõistmise otsustamisel on oluline hinnata, kas ekspertiisi määramine oli vajalik. Nimetatud ekspertiisi käigus saadud teave on oluline mõlema süüdistatava süü hindamisel. Seega kohus leiab, et nimetatud ekspertiisi kulu tuleb välja mõista võrdsetes osades Kardo Lillelehelt ja Arthur Kušanovilt. DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr X ) oli seotud üksnes Arthur Kušanoviga, mistõttu tuleb see ekspertiisi kulu välja mõista Arthur Kušanovilt. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 2050 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 1230 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud. Prokurör taotles Kardo Lillelehele kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasude summas 436,80 eurot tema enda kanda jätmist. Kohus märgib selles osas, et kuivõrd prokurör ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis nimetatud kulu tõendaks, siis ei saa kohus ka vastava kulu tekkimist hinnata. Eeltoodu põhjal tuleb Kardo Lillelehelt välja mõista menetluskuluna riigituludesse 3140,50 eurot ja Arthur Kušanovilt 2377,50 eurot. Kardo Lilleleht ega tema kaitsja ei ole avaldanud, et menetluskulude kohene tasumine käib süüdlasele üle jõu ja soovi tasuda menetluskulud pikema aja jooksul. Seega Kardo Lilleleht on kohustatud tasuma riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 30 päeva jooksul alates 19 1-24-3028 kohtuotsuse jõustumisest. Samuti tuleb Arthur Kušanovil riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik Annika Roost Rahvakohtunik Kerli Õismets Rahvakohtunik 20