Obsah (6)

§ 120§ 121§ 47§ 43§ 77§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-193 Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hü

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, millest nähtub, et kaebaja soovib esitada Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõude. Kaebaja viitab Tartu Vangla
3. jaanuari
4. a otsusele nr 1-9/2-25/30-1 ning oma varasematele kohtuasjadele. Samuti viitab kaebaja enda terviseprobleemidele ning on seisukohal, 3-25-193 et kahjunõuet saab esitada 10 aasta jooksul. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning palub anda talle advokaat. Kaebuse juurde on lisatud mitukümmend erinevat dokumenti (sh Tartu Vangla
5. jaanuari
6. a otsus nr 1-9/2-25/30-1 ja väljavõtted kaebaja tervisekaardist). KOHTU SEISUKOHT Kaebuse tagastamine 2.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab, et kaebaja soovib esitada kohtule samasisulise kahjunõude, mis talle Tartu Vangla

1. jaanuari
2. a otsusega nr 1-9/2-25/30-1 läbivaatamatult tagastati. Kaebaja soovib seega hüvitist seoses ajavahemikul
3. oktoober 2019 kuni
4. juuni 2020 aset leidnud sündmustega ning kinnipidamistingimustega kartseris ja eraldatud lukustatud kambris. 3.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 4.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47lg-st 1 ja vangistusseaduse (Vang

S) § 1 1 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Kohus leiab, et kaebajal on käesolevas asjas kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata. Kohtupraktika kohaselt hõlmab kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus ka küsimust, kas see on algatatud tähtaega järgides (vt nt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a määrus asjas nr 3-17911, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). RVastS § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas kahju hüvitamise taotlused Tartu Vanglale
4. aastal ehk rohkem kui kolm aastat pärast seda, kui väidetavad kahju põhjustanud tegevused lõppesid (s.o
5. juuni 2020). Tartu Vangla leidis
6. jaanuari
7. a otsuses nr 1-9/2-25/30-1, et kaebaja on kahjunõude esitamisel ületanud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolme aasta pikkust tähtaega, tähtaja ennistamine ei ole võimalik (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 3) ning kahjunõue tuleb HMS § 14 lg 6 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada. Kohus märgib, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui kahju hüvitamise taotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei ole kaebaja 2 3-25-193 läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (vt ka Riigikohtu
8. aprilli
9. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-13, p 19 ja
10. juuni
11. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-15, p 9). Kohus nõustub Tartu Vangla
12. jaanuari
13. a otsuses nr 1-9/2-25/30-1 toodud põhjendustega kahjunõude tagastamise kohta ning ei pea vajalikuks neid täies mahus korrata. Vangla on õigesti tuvastanud, et kaebaja hilines kohtueelses menetluses kahjunõude esitamisega ning vanglale kahjunõude esitamise viimaseks päevaks oli
14. juuni
15. Samuti ei kohaldunud praegusel juhul 10 aasta pikkune tähtaeg nõude esitamiseks, sest vangla väidetavalt õigusvastaseid tegevusi ja kinnipidamistingimusi pidi kaebaja tajuma koheselt nende ilmnemisel. Kohus nõustub Tartu Vanglaga selles, et nõude esitamise tähtaja ennistamine ei olnud võimalik, sest ennistamise välistas HMS § 34 lõikes 3 sisalduv regulatsioon, mille kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta (vt nt Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-23-2382, p 7). Tartu Vangla jättis seega
16. jaanuari
17. a otsusega nr 1-9/2-25/30-1 kaebaja kahju hüvitamise nõude õiguspäraselt läbi vaatamata.
18. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes läbimata ning kaebus ei ole seetõttu kohtus lubatav. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused

1. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kaebaja on taotlenud ka talle riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuna asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesolevas asjas ilmselt vähene ning kohtud on varasemates arvukates asjades leidnud, et kaebaja on võimeline oma õigusi vaidlustes vanglaga iseseisvalt kaitsma, jätab kohus tuginedes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 punktidele 1 ja 5 kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
3. Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetluse kinniseks kaebaja terviseandmeid sisaldavate tõendite (s.o tervisekaardi väljavõtted, dtl 17-18, 111, 113, 118-137) osas.

§ 77

lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine viidatud dokumentide osas on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning praegusel juhul puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu vastu.

1. Kaebaja palub kaebuses teha e-koopiad ja tagastada talle originaalid. Kohus mõistab seda taotlust nii, et kaebaja palub tagastada endale kaebuse juurde paberkandjal esitatud lisad. Kuna kaebaja esitatud dokumendid on lisatud digitaalsesse kohtutoimikusse, rahuldab kohus kaebaja taotluse ja tagastab talle paberkandjal esitatud kaebuse lisad (dtl 3-138).
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe 3 3-25-193 kohtunik 4