KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2025, Tartu Kohtuasja number 3-24-3275 Kohtuasi X-i kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri tekitatud ka

) § 15 lg 8). ASJAOLUD

1. X esitas
2. detsembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles väljendas rahulolematust Andu-Papi talus
3. novembril 2021 toimunud läbiotsimisega ning politseinike, prokuröri ja kohtuniku tegevusega. Kaebaja soovis tekitatud kahju hüvitamist ning kohtuniku ja prokuröri ametist vabastamist. Lisaks palus kaebaja välja nõuda
4. novembril 2021 toimunud läbiotsimise protokolli.
5. Tallinna Halduskohus andis
6. detsembri
7. a määrusega X-i kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri tekitatud kahju hüvitamise nõude osas kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Muus osas tagastas Tallinna Halduskohus kaebuse. Määrus jõustus
8. jaanuaril
9. Haldusasja materjalid edastati Tartu Halduskohtule
10. jaanuaril
11. 3-24-3275
12. Tartu Halduskohus tagastas
13. jaanuari
14. a määrusega X-i kaebuse prokuröri poolt kriminaalmenetluse toimingutega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõude osas (resolutsiooni p 1). Sama määrusega jättis kohus X-i kaebuse ülejäänud osas (s.o prokuröri poolt meediale valeväidete esitamisega tekitatud mittevaralise kahju nõue) käiguta ning andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättetoimetamisest arvates (resolutsiooni p 2). Määruse kohaselt pidi kaebaja kohtule selgitama, millal ja millisel viisil (s.o millise meediaväljaande vahendusel) prokurör tema kohta valeväited esitas. Välja tuli tuua konkreetsete väidete sisu ning selgitus selle kohta, miks on kaebaja arvates tegemist valeväidetega. Kohtule tuli esitada kaebaja väiteid kinnitavad tõendid (või teatada, kus need asuvad) ning selgitus selle kohta, milles tekkinud kahju täpsemalt seisneb. Kaebaja pidi täpsustama nõutava hüvitise suuruse ning tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu (või vajadusel taotlema menetlusabi). X sai halduskohtu
15. jaanuari
16. a määruse kätte
17. veebruaril
19. X edastas
20. veebruaril 2025 kohtule helisalvestise telefonikõnest ning kaebuse põhjendused (dtl 111-115) koos lisadokumentidega (sh menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks). KOHTU SEISUKOHT Kaebuse tagastamine
21. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 5.
22. Kohus märgib, et pärast kaebuse osalist tagastamist (vt
23. jaanuari
24. a kohtumäärus) jäi käesoleva vaidluse esemeks prokuröri poolt väidetavalt meedias esitatud valeväidetega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise nõue. Kuna kohtule esitatud algne kaebus oli selles osas äärmiselt lakooniline (st sisaldas üksnes üldsõnalist viidet valeväidete esitamisele), kohustas kohus
25. jaanuari
26. a määruses kaebajat kohtule selgitama asjaolusid, mis puudutavad prokuröri poolt meedias esitatud valeväiteid. Vastusena kohtumäärusele edastas kaebaja
27. veebruaril 2025 kohtule helisalvestise telefonikõnest ning kaebuse põhjendused koos mitmesuguste lisadokumentidega (dtl 70-115). Kohtule arusaadavalt ei puuduta helisalvestis telefonikõnest kuidagi vaidluse eset ning ei ole praegusel juhul asjakohane. Samuti ei sisalda kohtule esitatud kaebuse põhjendused koos juurde lisatud dokumentidega teavet, mis oleks vaidluse eset arvestades asjakohane. Kaebaja toob põhjendustes välja asjaolusid ja seisukohti seoses kriminaalasjaga, kuid ei esita kohtu
28. jaanuari
29. a määruses nõutud selgitusi. Kohus on kaebajale juba varasemalt selgitatud, et halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebusi. Kuigi kaebaja taotleb
30. veebruari
31. a menetlusdokumentides riigi õigusabi, siis kohtu hinnangul ei saanud riigi õigusabi korras esindaja puudumine praegusel juhul takistada kaebajal kaebuse puuduste kõrvaldamist. Sellist teavet ja selgitusi, mida kohus palus kaebajal
32. jaanuari
33. a määruses kohtule anda, oleks tulnud kaebajal anda ka oma esindajale. Tegemist oli põhiteabega, mis oleks võimaldanud kohtul mõista, millal ja millise tegevusega kaebajale prokuröri poolt kahju tekitati. Sellise teabe andmine ei eelda õigusalaseid teadmisi. 5.
34. Kohus leiab, et kaebaja on jätnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ja esitatud dokumentide pinnalt ei ole kaebuse menetlemine võimalik. Kaebaja ei ole selgitanud, millal ja millise tegevusega prokurör talle kahju tekitas ning milles see täpsemalt seisnes. Käesolevaks ajaks on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg möödunud ning tähtaja pikendamist kaebaja halduskohtult taotlenud ei ole. 2 3-24-3275
35. Kohus on seisukohal, et X-i kaebust ei ole võimalik selles esinevate puuduste tõttu menetleda ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
36. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
37. Kaebaja esitas
38. veebruaril 2025 kohtule ka riigi õigusabi taotluse (dtl 105-106, 114), milles viitab erinevatele riigi õigusabi liikidele. Kohus mõistab siiski, et kaebaja soovis praegusel juhul taotleda riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (

§ 4

lg 3 p 5), sest taotluse punktis 6 märgib kaebaja, et ta soovib õigusabi kaebuse koostamisel halduskohtule (dtl 105). 9. Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (

§ 6lg 1).

Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda.

§ 7

lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. 10.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab

§ 7

lg 1 p 6, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus leiab, et kaebaja oli praegusel juhul ise võimeline oma õigusi kaitsma ehk esitama kohtule põhilised asjaolud, mis tema kahjunõuet puudutavad. Kaebaja ei vajanud selleks riigi õigusabi. Kaebaja on ka varasemalt iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud (nt haldusasjad nr 3-23-621 ja 3-23-965) ning oleks olnud suuteline selleks ka praegusel juhul. Kohus märgib, et halduskohtusse pöördumine ei eelda juriidiliste teadmiste ega esindaja olemasolu. Halduskohtul on endal selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Halduskohus selgitab seega omal initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Lisaks sellele, et kaebaja on kohtu hinnangul võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma, välistab praegusel juhul riigi õigusabi andmise ka asjaolu, et kaebaja soovib hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest (s.o kaebaja väidab kaebuses, et teda on meedia vahendusel alandatud, dtl 5). Olukorras, kus asjas puudub tungiv avalik huvi, ei ole mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel riigi õigusabi andmine lubatud (

§ 7lg 1 p 6).

11. Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse

§ 7lg 1 punktide 1 ja 6 alusel rahuldamata.

12. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3