RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-19-6227
- veebruar 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma K. K. vara arestimine Tartu Ringkonnakohtu
- septembri
- a määrus K. K. kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin
- veebruar 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
- septembri
- a määrus osas, millega kohus jättis K. K. määruskaebuse läbi vaatamata.
- Saata K. K. määruskaebus Tartu Maakohtu
- augusti
- a määruse peale ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks samas kohtukoosseisus.
- Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Maakohtu
- augusti
- a määrusega arestiti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1, karistusseadustiku (KarS) § 831 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise ja avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks kahtlustatav K. K. vara – sularaha 511 eurot ja kaks sõiduautot. Kohus määras, et 108 000 euro maksmisel kohtu tagatiskontole või samas summas pangagarantii esitamisel vabastatakse K. K. vara aresti alt.
- Maakohtu määruse vaidlustasid kahtlustatav K. K., samuti kolmas isik L. M-i ja kolmanda isiku H OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver. Määruskaebus te esitajad taotlesid sõidukite aresti alt vabastamist argumendil, et nende tegelikeks omanikeks on kolmandad isikud L. M. ja OÜ H. Sularaha arestimise kohta kellelgi vastuväiteid ei olnud.
- Tartu Ringkonnakohtu
- septembri
- a määrusega jäeti kõik kaebused läbi vaatamata. Ringkonnakohus välistas kolmandate isikute kaebeõiguse, kuna tegemist ei olnud arestimismääruse adressaatidega. Samas leidis kohus, et eeldades K. K. kaebuses esitatud väidete õigsust, ei kuulu arestitud sõidukid kahtlustatavale. Järelikult ei riiva määrus ka K. K. subjektiivseid õigusi ja tal puudub samuti kaebeõigus. 1-19-6227
- Ringkonnakohtu määruse peale esitasid kaebuse K. K. kaitsja ning L. M-i ja H OÜ esindajad. Kahtlustatava kaitsja määruskaebuse võttis Riigikohus menetlusse, kolmandate isikute esindajate kaebused jäeti menetlusse võtmata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- K. K. kaitsja taotleb vaidlustatud määruse tühistamist ja maakohtu määruse peale esitatud kaebuse saatmist ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaitsja põhjendab taotlust järgmiselt. 5.
- Ringkonnakohtu määrus on vastuoluline. Ühelt poolt leiab kohus, et sõidukid kuuluvad kolmandatele isikutele. Teisalt asutakse aga seisukohale, et maakohtu määruse resolutsiooni ja põhjenduste kohaselt on tegemist K. K. varaga. Väidetaval vara omanikul ja kohtumääruse otsesel adressaadil peab olema õigus vara arestimist vaidlustada, et kõrgem kohus saaks anda hinnangu arestimise aluste olemasolule. 5.
- Vara arestimise vaidlustamiseks annab aluse ka see, et tegemist on ülearestimisega. Arusaamatuks jääb, kuidas on tuvastatud kriminaaltulu suurus 84 500 eurot. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Tartu Maakohtu
- augusti
- a määrusest nähtub, et kohus lahendas prokuratuuri taotlust K. K. vara arestimiseks ja arestiski sularaha ja kolmandate isikute nimele registreeritud sõiduautod kui tegelikkuses K. K-le kuuluva vara. Kolleegium kordab varasemat seisukohta, et ehkki kriminaalmenetluse raames sõiduki arestimise korral lähtutakse arestitava vara omaniku kindlaksmääramisel eelduslikult liiklusregistri kandest, saab tugineda kõnealust presumptsiooni kummutavatele andmetele ja jõuda järeldusele, et vara saab arestida liiklusregistrijärgsest kandest erineva omaniku varana (
- detsembri
- a määrus asjas nr 3-1-1-103-16, p 27;
- märtsi
- a määrus asjas nr 3-1-1-79-13, p 13). Järelikult on veatu ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu määruse adressaadiks oli K. K. ja selles ei otsustatud siduvalt kolmandate isikute õiguste üle. Ringkonnakohus märkis õigesti sedagi, et adressaatideks mitteolevatel isikutel on õigus kaitsta väidetavat omandiõiguse rikkumist arestimise vastu üldises korras, esitades täitemenetluse seadustiku § 222 lg 1 alusel hagi arestist vabastamiseks, ja järgis L. M-i ja H OÜ esindajate kaebusi läbi vaatamata jättes seega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senist praktikat (vt
- mai
- a määrus asjas nr 3-1-1-49-13, p-d 9 –10;
- oktoobri
- a määrus asjas nr 3-1-1-95-13, p 10;
- märtsi
- a määrus asjas nr 3-1-1-79-13, p-d 8– 9).
- Samas puudus ringkonnakohtul alus jätta läbi vaatamata kahtlustatava kui kohtumenetluse poole ja maakohtu määruse vahetu adressaadi kaebust. Asjaolu, et K. K. väitel ei kuulu arestitud sõidukid talle, ei võta temalt määruskaebuse esitamise õigust. Ringkonnakohus pidanuks kahtlustatava kaebuse lahendama ja andma hinnangu kaitseväidetele sõidukite tegelike omanike kohta. Kaebust läbi vaatamata jättes rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
- Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2 ja § 361 lg 1 p-st 6, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
- septembri
- a määruse osas, millega kohus jättis K. K. määruskaebuse läbi vaatamata. Kolleegium saadab kahtlustatava määruskaebus e ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks samas kohtukoosseisus. (allkirjastatud digitaalselt) 2
(2)