← Eesti

1-20-719/104

Obsah (7)§ 363§ 41§ 175§ 185§ 337§ 361§ 186

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata.

  1. Maakohtu otsuse vaidlustasid nii prokuratuur, kannatanu kui ka kaitsja. Prokuratuur taotles süüdistatava süüditunnistamist ka KarS § 1432 lg 2 järgi ning kannatanu lisaks sellele tsiviilhagi rahuldamist. Kaitsja taotles süüdistatava õigeksmõistmist.
  2. Tartu Ringkonnakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsusega jäeti apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kannatanult mõisteti riigi kasuks välja tema esindajale apellatsioonimenetluses makstud riigi õigusabi tasu 518 eurot 40 senti ning süüdistatava kasuks valitud kaitsjale makstud tasu see osa, mis oli tingitud kannatanu apellatsiooni menetlemisest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  5. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid kassatsiooni korras prokuratuur ja kannatanu.
  6. Prokuratuur taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega kannatanult mõisteti välja tema esindajale apellatsioonimenetluses makstud riigi õigusabi tasu ja osa kaitsjatasust. Kohus jättis tähelepanuta, et kannatanule määrati riigi õigusabi ilma kohustuseta see hüvitada.
  7. Kannatanu taotleb süüdistatava süüditunnistamist süüdistuse kogu mahus, tsiviilhagi rahuldamist ja kannatanu menetluskulu riigi kanda jätmist.
  8. Kaitsja leiab kassatsioonivastuses, et kannatanu taotlused, v.a menetluskulude osas, tuleb jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  9. Osas, mis puudutab süüküsimuse ja tsiviilhagi lahendamist, on kohtuotsused seaduslikud ning põhjendatud.

§ 363

lg 4 p-st 1 juhindudes kolleegium kannatanu väiteid nendes küsimustes ei käsitle. Vastuseks kassaatorite väidetele apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise otsustuse kohta märgib kolleegium järgmist. 10. Prokuratuuril ja kannatanul on õigus, et ringkonnakohus mõistis kannatanult ekslikult välja tema esindajale apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu 518 eurot 40 senti.

§ 41

lg 3 esimese lause kohaselt antakse kannatanule kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ette nähtud alustel ja korras. Viru Maakohtu

  1. veebruari
  2. a määrusega anti kannatanule riigi õigusabi RÕS § 8 p-s 1 ette nähtud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. See tähendab, et kriminaalmenetluse, sh apellatsioonimenetluse tulemusest olenemata ei saa kannatanu esindajale määratavat riigi õigusabi tasu kui menetluskulu (

§ 175lg 1 p 4) kannatanult välja mõista.

See menetluskulu jääb riigi kanda. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus nr 1-18-3901/97, p 15)
  3. Kolleegium ei nõustu aga prokuratuuri seisukohaga, et ringkonnakohus pidanuks mõistma kannatanu asemel riigilt välja selle osa süüdistatava valitud kaitsjale makstud tasust (360 eurot), mis oli tingitud kannatanu põhjendamatu apellatsiooni menetlemisest.

§ 185

lg 2 esimene lause sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse sama seadustiku § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kuna ringkonnakohus tegi

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi ja osa valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasust (

§ 175lg 1 p 1) oli tingitud just kannatanu põhjendamatust apellatsioonist, tuligi kõnealune osa süüdistatava menetluskulust 2

(3)1-20-7191-20-719 välja mõista kannatanult. Riigi õigusabi andmisel vabastati kannatanu üksnes kohustusest hüvitada talle endale osutatava riigi õigusabi tasu ja kulud. See ei tähenda aga, et kannatanu vabanes riigi õigusabi saamisel ka kohustusest hüvitada mis tahes menetluskulu (

§ 175lg 1), mille hüvitamise kohustus lasub kriminaalmenetluse seadustiku 7.

peatüki järgi kannatanul. 12. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 361lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 31.

jaanuari

  1. a otsuse osas, millega kannatanult mõisteti riigi kasuks välja tema esindajale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi eest makstud 518 eurot 40 senti. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab selle menetluskulu riigi kanda. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonid tuleb rahuldada osaliselt.
  2. RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
  3. juuli
  4. a määruse nr 16 § 1 lg-te 1, 6 ja 10 ning § 8 lg 2 alusel rahuldab kolleegium kannatanu esindaja taotluse määrata talle kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 129 eurot 60 senti (sh käibemaks).

§ 186lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.