4-24-993/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2024, Tartu Kohtuasja number 4-24-993 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus R.S-ile (R.S; isikukood: XXX) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2024 määrus Määruskaebuse esitaja R.S Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad esitada Riigikohtule kirjaliku määruskaebuse kohtumenetluse pool või menetlusväline isik, kui määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on kohtuväline menetleja). PÕHIOSA Menetluse käik
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
5. juuni 2020 otsusega väärteoasjas nr 2315,20,002276 määrati R.S-ile liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahv 200 trahviühikut, s.o. 800 eurot. Otsus jõustus
6. juulil
8. R.S rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati täitemenetlus. Kohtutäitur Kaja Lilloja teavitas kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
10. märtsil 2024 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur Viru Maakohtule taotluse R.S-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. R.S-il oli tasumata kogu trahvisumma. Maakohtu määrus
11. Viru Maakohus rahuldas
12. aprilli 2024 määrusega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotluse ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel R.S-ile
13. juuni 2020 otsusega määratud rahatrahvi 20 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et R.S ei ole rahatrahvi tasunud, tal puuduvad rahalised vahendid ja realiseeritav vara. Mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole ning puuduvad rahatrahvi asendamist välistavad asjaolud. Alust ei ole ka rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks, kuna seda ei ole taotletudki. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatus tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muu hulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Seetõttu tuleb R.S-ile määratud rahatrahv asendada arestiga, mis kuulub kandmisele viivitamatult pärast praeguse vangistuse ärakandmist. Määruskaebus
15. aprillil 2024 esitas R.S Viru Maakohtu
16. aprilli 2024 määruse peale kaebuse, milles palub maakohtu otsustus ümber vaadata ning asendada arest rahatrahvi või üldkasuliku tööga. R.S selgitab, et ta tasub vanglas töötades võimaluste piires võlgasid. Kuna ta on leidnud endale garanteertitud töökoha, saab ta pärast vanglast vabanemist võlad ära maksta. Aresti kandmise tagajärjel võib ta kaotada töö, mis muudaks tema majandusliku olukorra keeruliseks. Tal on viieaastane tütar, kellele tuleb alimente maksta. Ringkonnakohtu seisukoht
17. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et R.S-il on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
18. juuni 2020 otsusega määratud rahatrahv 800 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna sissetulekut ja vara, millele sissenõuet pöörata, R.S-il ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. Kuna rahatrahvi sissenõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt aegunud, on rahatrahvi arestiga asendamine põhjendatud.
19. Ehkki R.S lubab määruskaebuses rahatrahvi pärast vabanemist ära maksta, jääb taoline lubadus suuresti paljasõnaliseks. R.S-il olnud juba küllaldaselt aega rahatrahvi tasumiseks – tal oli võimalus seda teha juba enne vangistust, mida ta kannab alates
20. oktoobrist
21. Kuna senini ta rahatrahvi tasunud ei ole, pole ka mingisugust põhjust uskuda, et ta teeks seda nüüd. Kohtutäituri teatisest selgub, et R.S-il puudub vara, mille arvelt sissenõue rahuldada. Seetõttu ei ole kuigivõrd tõenäoline, et ta (tegelikult) suudaks rahatrahvi ära tasuda. Tõenäoliselt tuleks lõpuks ikkagi otsustada rahatrahvi asendamise üle ja vahepealne tasumise tähtaja pikendamine kulutaks ülemääraselt vaid riigi ressursse: riik peaks jälgima rahatrahvi tasumist ning selle tasumata jätmisel viima läbi järjekordse asenduskaristuse menetluse. Samuti on rahatrahvi tasumise võimalusel ajalised piirid. Arvestama peab nii rahatrahvi sissenõude aegumistähtajaga kui ka karistuse efektiivsusega: kui karistuse määramise ja täitmise vaheline ajavahemik on liiga pikk, ei ole karistus enam kuigivõrd mõjus.
22. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka aresti asendamist üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu
23. novembri 2020 otsusega karistati R.S-i vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Selle tegemiseks määrati kaheaastane tähtaeg. Harju Maakohtu
24. novembri 2021 määrusega pöörati aga kõnesolev karistus KarS § 69 lg 6 alusel tagaselja täitmisele, kuna 2 R.S hoidis karistuse kandmiselt kõrvale ega teinud ainsatki tundi tööd. Taolise käitumise põhjal puudub teise astme kohtul veendumus, et R.S üldkasuliku töö määruskaebuses taotletud viisil edukalt ära teeks.
25. Toodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
26. aprilli 2024 määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3