Obsah (8)

§ 200§ 263§ 76§ 121§ 56§ 424§ 74§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuulutamise aeg 31.03.2025 Kohtuasja number 1-24-2224 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Mario Truu Kohtuasi ja menetl

§ 200lg 1 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtuotsus Viru Maakohtu 26.11.2024.

a otsus Süüdistatav Marek Degterjov, isikukood 37308294912; elukoht: XXX; 2 kehtivat kriminaalkaristust; tõkend vahistamine kohaldatud alates 26.02.2024 Apellandid süüdistatav Marek Degterjov kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Teine apellatsioonimenetluse pool prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 26.11.
2. a otsus Marek Degterjovilt välja mõistetud menetluskulude osas.
3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
4. mõista KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel Marek Degterjovilt menetluskuluna riigituludesse 1870,46 eurot, s.o 1025 eurot sundraha ja 845,46 eurot kaitsjatasu; 2.
5. ülejäänud menetluskulud summas 1870,46 eurot jätta riigi kanda.
6. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus A.A. i hagis Marek Degterjovi vastu kuriteoga tekitatud kahju 5 euro hüvitamise nõudes.
7. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 26.11.
8. a otsus muutmata.
9. Rahuldada apellatsioonid osaliselt.
10. Määrata Vanalinna Advokaadibüroo OÜ-le ringkonnakohtus Marek Degterjovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 307,44 eurot (sh käibemaks 55,44 eurot). Jätta see kulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
11. Marek Degterjovi (Degterjov) süüdistatakse

§ 200

lg 1 järgi selles, et ta kasutas 26.02.2024 kella 12.30 paiku Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Tapa linnas Sauna tn 1 asuvas Tapa bussijaamas võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise eesmärgil tahtlikult A.A. i suhtes füüsilist vägivalda. Kokkuvõtlikult heidetakse Marek Degterjovile ette seda, et ta lõi A.A. it korduvalt vastu nägu, vastu kätt ja tõukas teda ning püüdis enda kätte saada kannatanu kotti. Selle tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai tervisekahjustused – kriimustuse vasaku käe nimetissõrmel ja turse kuklapiirkonnas. Süüdistatav nõudis kogu ründe ajal kannatanu käest viina ning maha surutud vastupanuvõime olukorras ja hirmust ründe jätkumise ees andis kannatanu talle ühe 0,5 l pudeli viina väärtusega 5,26 eurot. Maakohtu otsus 2. Viru Maakohus kuulutas 26.11.2024 kohtuotsuse resolutiivosa, millega tunnistas Marek Degterjovi süüdi

§ 200lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 4 aastat vangistust.

Eelvangistuses viibitud aega karistusaja hulka arvestades loeti karistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise päev, 26.02.

1. Tsiviilhagi rahuldati ning Marek Degterjovilt mõisteti A.A. i kasuks välja varaline kahju 5 eurot. Süüdistatavalt mõisteti välja menetluskuluna sundraha 2050 eurot ja kaitsjatasu 1690,92 eurot. Menetluskulud tuli tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus lahendas ka asitõenditega seonduva. Otsuse allkirjasid kohtunik ja kaks rahvakohtunikku.
2. 27.11.2024 koostas Viru Maakohus määruse, mille päises on märgitud „Menetlustoiming – vea parandamine“. Määruse resolutsioon: Täiendada Viru Maakohtu 26.11.2024 kohtuotsuse nr 1-24-2224 resolutiivosa järgnevalt: „Marek Degterjovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine jätta muutmata.“ Määruse põhjenduste kohaselt 26.11.2024 kohtuotsusega mõistis kohus Marek Degterjovi süüdi

§ 200lg 1 järgi.

Kohtuotsuse resolutsioonis on kohus ekslikult jätnud märkimata otsustus Marek Degterjovi suhtes 26.02.2024 kohaldatud tõkendi, s.o vahistamise osas. Määruse allkirjastas kohtunik ainuisikuliselt.

1. 02.12.
2. a esitas süüdistatav Marek Degterjov maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles tugines mh sellele, et on kannatanule kuriteoga tekitatud kahju hüvitanud.
3. Motiveeritud kohtuotsus oli tutvumiseks kättesaadav 23.12.
4. Motiveeritud kohtuotsuse resolutsioon kattus suuremas osas 26.11.2024 allkirjastatud kohtuotsuse resolutiivosa tekstiga. Määruse allkirjastasid kohtunik ja kaks rahvakohtunikku vastavalt kell 10.48, 10.52 ja 11.
5. Tervikotsuse resolutsioonis ei olnud võrreldes varasemaga enam järgnevat punkti: A.A. i poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada ja mõista Marek Degterjovilt välja kuriteoga põhjustatud varaline kahju 5,00 eurot, mis tuleb tasuda A.A. i arvelduskontole nr EE621010011848749227 (AS SEB Pank).
6. Nimelt koostas Viru Maakohus samal päeval, s.o 23.12.2024 määruse, mille päises on märgitud „Menetlustoiming – vea parandamine“. Määruse resolutsioon on järgmine: Jätta Viru Maakohtu 26.11.2024 kohtuotsuse nr 1-24-2024 resolutiivosast välja kohtu otsustus 2 tsiviilhagi kohta. Muus osas jätta kohtuotsuse resolutiivosa muutmata. Määruse põhjenduste on märgitud, et otsusega rahuldas kohus ekslikult A.A. i poolt varalise kahju, s.o 5,00 euro nõudes esitatud tsiviilhagi ja mõistis selle Marek Degterjovilt välja, kohustades teda tasuma kuriteoga põhjustatud kahju A.A. i arvelduskontole. Tegemist on ebatäpse ja eksliku kohtu otsustusega tsiviilhagi osas, kuna 13.08.2024 toimunud kohtuistungil avaldas kannatanu A.A. , et keegi naisterahvas kandis tema arvele nõude katteks 10 eurot ja seega loobub ta kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagist. Süüdistatav Marek Degterjov kinnitas, et tema nimel tegi ta ema kannatanule ülekande. [---] käesoleval juhul on tegemist eksliku ebatäpsusga, mis ei mõjuta kohtuotsuse sisu. Käesoleva kohtumäärusega kohtuotsuse resolutiivosas parandamine, jättes kõrvale tsiviilhagisse puutuva, kergendab süüdistatava olukorda, mõjutamata otsuse sisu. Määruse allkirjasid kohtunik ja kaks rahvakohtunikku vastavalt kell 10.14, 10.42 ja 11.04, s.o mõned minutid enne tervikotsuse allkirjastamist.
7. Kohtuotsuse terviktekstis refereeris maakohus algatuseks 6-l leheküljel asjas kogutud tõendeid, nendest järeldusi tegemata. Kohus põhjendas otsust nii. 8.

§ 200

lg 1 sätestatust tulenevalt moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Bussijaama turvakaamera salvestistelt nähtub, et süüdistatav ründas kannatanut esimesena ja tarvitas tema suhtes korduvat füüsilist vägivalda. Kannatanu istub rahulikult pingil ja sööb, ei otsi ise Marek Degterjoviga kontakti, vaid pigem väldib seda. Marek Degterjov üritab järjekindlalt kannatanult kotti ära võtta ja takistab teda, kui viimane üritab lahkuda ning kasutab tema suhtes samal ajal vägivalda. Marek Degterjov rakendas vägivalda just selleks, et maha suruda kannatanu tahe oma vara vallata, sest ilma vägivallata polnud tal võimalust võõrast vara endale saada. Visuaalselt on selgelt näha, et tegemist on füüsiliselt ebavõrdsete isikutega.

1. Kannatanu ütlused hindab maakohus usaldusväärseteks ja eluliselt usutavateks, kuna need on sündmuste käigu kohta olnud menetluses läbivalt ühesugused – seda nii mõlemal korral häirekeskusesse helistades, politseiametnikele selgitusi andes, aga ka kohtus. Süüdistatava ütlused luges kohus ebausaldusväärseteks, kuna need ei ühti ühegi kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendiga, s.o eelkõige kannatanu ütluste ja bussijaama turvakaamera videosalvestusega.
2. Süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda otsese tahtlusega ning tegutses viimase vara enda kasuks pööramisel kavatsetult. Marek Degterjov, lüües kannatanut mitmeid kordi käega näkku ja pea piirkonda, pidas võimalikuks ja möönis, et oma tegevusega tekitab ta kannatanule tervisekahjustusi ja valu. Ühtlasi pidas ta võimalikuks ja möönis, et just vägivalla osutamise kaudu kannatanu enam vastupanu ei osuta ja ta annab ise omal käel viinapudeli süüdistatavale üle.
3. Karistusregistri andmetel on Marek Degterjovil üks kehtiv, kuid kaksteist arhiveeritud väärteokaristust ning kaks kehtivat ja kaheksa arhiveeritud kriminaalkaristust. See näitab selgelt, et tegemist ei ole juhusliku episoodiga süüdistatava elus. Kehtivad kriminaalkaristused on mõistetud

§ 263lg 1 p 1 ja § 424 lg 2 järgi.

Viru Maakohtu 13.05.

1. a otsusega liitkaristusena mõistetud vangistuse – 1 aasta 1 kuu 7 päeva vangistust kandmiselt vabastati Marek Degterjov tingimisi enne tähtaega, kuid Harju Maakohtu 30.01.
2. a määrusega pöörati see karistus uuesti täitmisele korduva alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu. Marek Degterjov vabanes pärast vangistuse täielikku ära kandmist 12.01.2024, etteheidetava kuriteo pani ta toime olles vabaduses viibinud vaid poolteist kuud.
3. Marek Degterjovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna hindab kohus avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust ja kahju vabatahtlikku hüvitamist. Samas 3 ei saa jätta tähelepanuta, et varasemad karistused ei ole Marek Degterjovile piisavat mõju avaldanud. Toime pandud röövimine ei liigitu analoogse kvalifikatsiooniga kuritegude skaalal (arvestades ka tagajärge) kõige raskemate hulka, kuna süüdistatava kasutatud vägivald ei põhjustanud kannatanule väga raskeid tagajärgi ja kahju ei olnud suur. Arvestades Marek Degterjovi poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut ja seda, et ta on varem kriminaalkorras karistatud analoogsete alkoholiga seotud ja vägivallaga toimepandud kuritegude eest ning on jätkanud kuritegude toimepanemist kohe peale vangistusest vabanemist ning eelnevad karistused ei ole piisavat mõju avaldanud, tuleb teda karistada reaalse vangistusega.
4. Kohus märkis, et nõustub prokuröri karistuse ettepanekuga, et põhjendatuks tuleb pidada vangistusliku karistuse mõistmist alla selle sanktsiooni keskmise määra. Karistuse mõistmise eesmärgi ja preventsioonid realiseerib süüdistatava puhul vangistus kohtu hinnangul siiski mõnevõrra leebemas määras kui prokurör taotles, pidades seda piisavaks, et kallutada Marek Degterjovi õiguskuuleka käitumise suunas.
5. Tsiviilhagi osas kohtuotsuses põhjendused puuduvad. Apellatsioon
6. Süüdistatav esitas Viru Maakohtu otsusele apellatsiooni 02.12.2024, s.o enne motiveeritud kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemist.
7. Marek Degterjov ei nõustu talle mõistetud karistusega, sest pole kelleltki vägivalda kasutades midagi röövinud. Tema ja kannatanu vahel oli tavaline sõnasõda ning nende tüli sai alguse juba ammu. Süüdistatav on varem kannatanut alkoholiga kostitanud, aga nüüd kannatanu eiras tema sõbralikku lähenemist. Selle sõnasõja käigus lõi ta kannatanut paar korda lahtise käega. Kannatanu ei kukkunud, vaid nõjatus oma koti najale. Lisaks lõi kannatanu teda jalaga kubemesse. Ta küll ähvardas kannatanult koti ära võtta, kuid ei teinud seda. Süüdistatav märkis, et tema kaalub 130 kg ja kannatanu 65 kg. Kannatanu andis viina talle vabatahtlikult, tüli lõpetamiseks ja tema rahustamiseks.
8. Süüdistatava ja kannatanu tüli nägi pealt naisterahvas, kes arvas ekslikult, et käib peksmine ja röövimine ja käskis kannatanul helistada politseisse. Kui süüdistatav oleks kedagi röövinud, poleks ta jäänud bussijaama edasi. Süüdistatava löögi järel ei olnud kannatanul mingeid vigastusi ja vigastusi ei olnud ka politsei tehtud fotodel. Asjaolu, et joobes kannatanu öösel mingitel asjaoludel kiirabisse sattus, ei saa arvestada tema vastu. Avaldust kirjutama survestas kannatanut politsei. Süüdistatava tegevust võib hinnata huligaansuseks, aga mitte röövimiseks.
9. Kohus ei ole arvestanud, et ta on kannatanule selle viina maksumuse hüvitanud ja lisaks andis politsei kannatanule ka viina tagasi.
10. Süüdistatav esitas 13.01.2025 kaebuse täienduse. Selle kohaselt ei olnud tal mingit soovi kannatanu kotti kätte saada, ta sikutas kotti soovist endale tähelepanu tõmmata. Lisaks palub süüdistatav jätta osa menetluskuludest riigi kanda, kuna ta on 100% invaliid ja seepärast pole töötada võimalik.
11. Süüdistatav esitas 03.02.2025 ringkonnakohtule avalduse, milles palub end

§ 76alusel tingimisi vangistusest vabastada elektroonilisele valvele allutamisega.

4 21. Kaitsja esitas 23.01.2025 apellatsiooni, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega mõista süüdistatav röövimises õigeks ning tunnistada ta süüdi

§ 121lg 1 järgi.

Samuti tuleks Marek Degterjovile mõista kergem karistus.

1. Kaitsja hinnangul on peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks see, kas süüdistatava tegevus oli suunatud sellele, et kannatanult vägivalla abil hõivata vallasasi, s.o viinapudel. Marek Degterjov tunnistab 26.02.2024 lahtise käega A.A. i löömist, kuid eitab vägivallaga kannatanu asja äravõtmist. Tõendid ei lükka ümber süüdistatava versiooni toimunust. Süüdistatav ei hõivanud ega soovinud vägivalda kasutades hõivata kannatanu vara. Marek Degterjovi sellekohased ütlused on usaldusväärsed ja arvestatavad järelduste tegemisel süüdistuse asjaolude kohta. Süüdistatava ütlused riimuvad suures osas muude tõenditega, millest tulenevalt ei ole alust neid arvestamata jätta.
2. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav lõi kannatanut lahtise käega mitu korda. See on videosalvestuselt näha ja seda ka süüdistatav tunnistas. Oluline on aga silmas pidada ajavahemikku, mis jäi löömise ja viina üleandmise vahele. A.A. i ütluste kohaselt oli see aeg kuskil 10–15 minutit, seega kannatanu ei tajunud, et vägivald ja viinapudeli loovutamine süüdistatavale toimusid samaaegselt või asja äraandmine järgnes vahetult löömisele. Videosalvestiselt on võimalik fikseerida, et tegemist ei olnud olukorraga, kus kannatanu andis viinapudeli kohe pärast lööki ära, samuti ei jätkunud vägivalla kasutamine kannatanu mõjutamiseks pärast esmast füüsilist konflikti. Pärast Marek Degterjovi poolt A.A. i lahtise käega löömist ja kannatanu jalalööki toimus sõnaline suhtlemine ja juba märksa hiljem andis kannatanu viinapudeli süüdistatavale. See ajavahemik on piisavalt pikk selleks, et välistada seos nende kahe sündmuse vahel. Videosalvestuselt on näha, et pudeli üleandmine toimus rahumeelselt. A.A. ei öelnud ka kohtuistungil, et ta andis pudeli süüdistatavale üle seetõttu, et tal oli hirm või ta kartis oma elu ja tervise pärast, vaid kannatanu kasutas korduvalt väljendit ,,pettemanööver“.
3. Kuigi füüsilise konflikti käigus rebis süüdistatav ka kannatanu kotti, ei olnud see rebimine videosalvestiselt nähtuvalt eesmärgipärane ega jõuline. Süüdistatav oli kannatanust tugevam, tegemist oli füüsiliselt ebavõrdsete isikutega ja kui Marek Degterjov oleks tahtnud A.A. i kotti jõuga enda kätte rebida, siis oleks see tal ilmselt kergesti õnnestunud. Marek Degterjovi käitumist videosalvestuselt nähtu põhjal hinnates võib asuda seisukohale, et tegemist oli purjus inimese tüütu käitumisega, süüdistatav ei jätnud kannatanut rahule ja näppis mh tema kotti. Rebimine ei olnud selline, et võimaldaks teha järelduse kannatanu koti jõuga äravõtmise soovi kohta.
4. Samuti ei ole käesoleval juhul tuvastatav ka röövimise subjektiivne koosseis. Isegi kui möönda, et kannatanu võis mingil määral Marek Degterjovi karta, on eelkõige vajalik arvestada, mida süüdistatav ise mõtles, tundis ja eesmärgiks seadis. Marek Degterjovi ütlused selle kohta, et tal ei olnud röövimise tahtlust, ei ole ühegi tõendiga ümber lükatud. Kui Marek Degterjov oleks soovinud jõuga kannatanu asjad ära võtta ja toime panna röövimist, siis oleks tal märksa lihtsam olnud terve kannatanu kott kohe ära rebida ja lahkuda. Eeltoodud asjaolud ei osuta Marek Degterjovi soovile vägivallaga hõivata kannatanu viinapudel. Ta pigem lootiski, et kannatanu annab pudeli talle ise – see olnuks tema arvates olnud õiglane, kuna süüdistatav oli ise varasemalt kannatanule viina pakkunud.
5. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud süüdistatavale mõistetavat vangistust kooskõlas

§ 56sätestatuga.

Karistuse eesmärkide saavutamiseks ei ole tingimata vajalik pikaajalise vangistuse reaalne ärakandmine. Vägivalla intensiivsus ja kannatanu asja väärtus viitab pigem väikesele süüle. Rünnatud õigushüve sai kahjustatud vähesel määral – kannatanu vara väärtus 5 oli vaid 5 eurot ning talle põhjustati üksnes kriimustus sõrmel ja väike turse kukla piirkonnas. Süüdistatav lõpetas kannatanu ründamise vabatahtlikult, keegi tema tegevust ei takistanud. Maakohus viitas Marek Degterjovi varasematele karistustele, kuid need ei ole mõistetud raskete kuritegude eest. Alkoholiprobleemist annab süüdistatav endale ka ise aru. Alkoholismivastane ravi oleks talle vajalik ja ka kasulik, aga vanglas sellist ravi saada ei ole võimalik. Marek Degterjov on motiveeritud otsima jõukohast tööd ja läbima alkoholismivastase ravi. Süüdistatava puhul tuleks silmas pidada sedagi, et kinnipidamiskohas viibimine võib kaasa tuua tema tervise halvenemise. Tõenäoliselt ei ole vangistuse kestel võimalk tagada kinnipeetavale vajalikku psühhiaatrilist ravi.

74 ja 75 kohaldamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/ või süüdimõistetu senise elukäiguga. Kui korduvalt kuritegusid toime pannud isikutele ei anta põhimõtteliselt võimalust tingimisi karistusest vabaneda, vähendab see kahtlemata motivatsiooni teha kriminaalasja menetlemisel koostööd ja osaleda rehabiliteerivates tegevustes.

1. Kaitsja taotles menetluskulude osas kaaluda võimalust jätta need osaliselt riigi kanda. Marek Degterjov ei tööta, ta on töövõimetuspensionär ja töövõime puudumine ei võimalda tal tööle asuda vangistuse kandmise ajal ega ka vanglast vabanedes ja seega ka saada sissetulekut. Maakohus ei ole Marek Degterjovilt menetluskulude täies ulatuses väljamõistmist kuidagi põhjendanud. Ringkonnakohtu seisukohad
2. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise järgses tegevuses on olulised eksimused ning otsuse põhiosa ei vasta arvestatavas osas KrMS §-s 312 sätestatud kohtuotsusele esitatud nõuetele (vt ka RKKK 1-23-1212/48, p 9). Kohus on asjatult kirjutanud ümber uuritud tõendite sisu (vt otsuse lk 3–9) ning sellele järgnenud tõendite analüüs on valdavalt pinnapealne ja kaootiline (vt otsuse lk 10–11). Eelnevale vaatamata leiab kolleegium, et maakohtu otsusest nähtub vajalik tõendusteave, mille põhjal otsustada süüküsimuse üle. Seda silmas pidades on ringkonnakohtul võimalik vaidlustatud otsuse puudujäägid ise kõrvaldada.
3. Kolleegium võtab seisukoha esmalt süüküsimuse (I), karistuse (II) ja maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude (III) suhtes. Seejärel käsitletakse maakohtu tegevust juba kuulutatud kohtuotsuse resolutiivosa muutmisel (IV). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ning lahendab kulude küsimuse (V). (I)
4. Kaitsja on seisukohal, et Marek Degterjovi poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud suunatud vallasasja hõivamisele ehk temalt viinapudeli äravõtmisele. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
5. Bussijaama turvakaamera salvestiselt (I kd tl 34–38 ja 45) nähtub järgnev sündmuste käik. Kannatanu istub bussijaama ootesaalis pingil ja sööb pitsat. Tema vastas mõne meetri kaugusel seisab Marek Degterjov. Kuigi videol puudub heli, on näha, et Marek Degterjov üritab kannatanuga rääkida. Kannatanu ei tee süüdistatavast välja ja sööb edasi. Marek Degterjov astub paar sammu eemale ja istub kannatanust mõne meetri kaugusel oleval pingile, näoga kannatanu suunas. Ka istudes jätkab süüdistatav kannatanu suunas rääkimist. Kannatanu ei tee endiselt Marek Degterjovist välja ja vaatab vaid aknast välja kaugusesse. Ühel hetkel kannatanu lõpetab söömise ja otsib oma kotist midagi. Marek Degterjov tõuseb 6 seepeale püsti, suundub kannatanu juurde ja ütleb talle midagi. Nüüd vaatab kannatanu talle otsa, ütleb midagi vastu ning selle peale lööb Marek Degterjov pingil istuvat kannatanut parema lahtise käega näo piirkonda. Kannatanu kukub korraks pingile pikali, kuid tõuseb kohe tagasi istuma. Omavahel räägitakse midagi ning kannatanu lööb jalaga süüdistatavat, mille peale süüdistatav lööb käega uuesti kannatanut. Jälle on näha, et toimub sõnelus/vaidlus. Kannatanu sätib midagi oma kotis, misjärel haarab süüdistatav tema kotist. Kannatanu tõuseb ka püsti, hoiab endiselt oma kotist kinni, samas kui süüdistatav hoiab parema käega kotist ja vasaku käega kannatanu jope kraest. Kannatanu istub tagasi pingile, mõlemad sikutavad endiselt kotti enda poole. Süüdistatav üritab kannatanu kätt koti sangalt eemaldada. Ajal, mil kannatanu kotist järjekindlalt kinni hoiab, lööb süüdistatav teda vaba käega veel korra, kuid kannatanu paneb pea alla. Näha on, et süüdistatav soovib midagi kotist saada (03.46). Süüdistatav üritab endiselt kotti kätte saada, ühel hetkel tõstab käe ähvardavalt rusikasse (04.20). Siis laseb Marek Degterjov kotist lahti, kannatanu tõuseb koos kotiga pingilt, et lahkuda, mis peale süüdistatav tõukab teda ja ta kukub taas pingile istuli (04.42). Kannatanu otsib oma kotist viinapudeli ja ulatab selle süüdistatavale (04.53–04.58).
6. Konflikti põhjustest ja osapoolte vahel bussijaamas aset leidnud vestlusest annavad aimu kannatanu A.A. i ütlused (dtl 69). Kannatanu sõnul on ta süüdistatavat varem küll Aravetel näinud, kuid mingeid kokkusaamisi või konflikte pole neil omavahel olnud. Kannatanu istus bussijaamas pingile, sõi oma pitsat ega pööranud ümbritsevale väga tähelepanu. Ühel hetkel tuli Marek Degterjov tema juurde ja küsis, et kas kannatanul ei kõlba temaga rääkida. Süüdistatav lõi kannatanut ning hakkas tema käest kotti ära rabama. Süüdistatav ütles kannatanule, et anna kott siia. Kannatanu ei andnud, vaid hoidis kotist kõvasti kinni. Süüdistatav tahtis tervet kotti, kannatanu ei andnud. Seejärel küsis süüdistatav viina. Kannatanu sõnul oli kotis 2 pudelit viina, need omavahel kolksusid ja küllap süüdistatav sai heli järgi aru, et kotis on pudelid. Kannatanu andiski lõpuks süüdistatavale pudeli viina, et saaks sealt jooksu panna.
7. Süüdistatava sõnul teab ta kannatanut palju aastaid. Põhiliselt seetõttu, et korduvalt on ühes bussis sõidetud ja seal ka temaga koos napsu võetud. Süüdistatav oli enne kuriteosündmust koos sõbraga viina joonud, kuid tundis end täiesti adekvaatsena ning mäletab kõike. Süüdistatav sõitis bussiga Tapale ning kannatanu oli samuti bussis. Tapale jõudes ajas ta omi asju, läks siis bussijaama, kus nägi uuesti kannatanut. Marek Degterjovi sõnul meeldib talle suhelda ning ta hakkas kannatanuga rääkima. Küsis kuidas läheb, kuidas ta emal läheb. Süüdistatavat ajas närvi, et kannatanu talle ei vastanud ja keeras pea ära. Tegelikult on kannatanu selliselt süüdistatavat juba aastaid närvi ajanud. Süüdistatav tahab suhelda ja kannatanu ignoreerib teda. Seekord ta plahvatas. Marek Degterjovi ei huvitanud otseselt, mis kannatanu kotis on. Ta kuulis pudelite kõlinat ja teadis, et kannatanul on kott viina täis. Süüdistatav tunnistab, et lõi 2 või 3 korda kannatanut lahtise käega. Pärast küsis ta kannatanult pudelit viina võla katteks. Koti rebimine oli selleks, et kannatanu räägiks temaga normaalselt, mitte ei mõmiseks. See koti tirimine oli nagu hirmutamiseks (dtl 83–93).
8. Seega on vägivalla kasutamine kannatanu suhtes tõendatud. Kannatanule tekitatud vigastusi tõendavad kiirabikaart (I kd tl 22), patisendikaart (I kd tl 25–26) ja kannatanu ütlused (dtl 72, 74–75) ning fototabel kannatanu ütluste juurde (I kd tl 1–10). Fototabelist nähtub kriimustus kannatanu sõrmel. Kiirabikaardilt nähtub, et palpatsioonil kannatanu kuklas tunda muhku ning kuklale pandud külmakott. A.A. i sõnul läks ta pärast kuriteosündmust koju ja arvas, et midagi hullu ei ole. Õhtul hakkas tal kukal valutama ja ta kutsus endale kiirabi, tuvastati peapõrutus. Ringkonnakohtu hinnangul on turse tekkimine kuklal kooskõlas süüdistatava poolt kannatanu korduva löömisega pea piirkonda ning tema pingile pikali tõukamisega. Kriimustus sõrmel on kooskõlas koti kannatanu käest rebimisega ja kannatanu 7 käte kotisangalt eemaldamise katsega. Kriimustus tuvastati kuriteosündmuse järgselt. Sõltumata sellest, et valu kuklas tundis kannatanu alles õhtul, on eluliselt usutav, et seegi vigastus on seotud päeval aset leidnud vägivallaga. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Marek Degterjov tekitas A.A. ile tervisekahjustuse

§ 121

lg 1 tähenduses, millega on tõendatud vägivalla kasutamine

§ 200lg 1 järgi.

1. Tõendatud on ka fakt, et kannatanu andis süüdistatavale üle pudeli viina. Seda kinnitab nii turvakaamera salvestis kui kannatanu ja süüdistatava ütlused. Marek Degterjovi kahtlustatavana kinnipidamisel leiti kõnealune pudel viina tema seljakotist (I kd tl 15–16).
2. Peamine küsimus on, kas kannatanu andis süüdistatavale pudeli viina üle tema suhtes kasutatud vägivalla mõjul. Kaitsja märgib kaebuses, et kannatanu sõnul jäi löömise ja viinapudeli üleandmise vahele kuskil 10–15 minutit, seega kannatanu ei tajunud, et vägivald ja viinapudeli loovutamine toimusid samaaegselt või asja äraandmine järgnes vahetult löömisele. Kaitsja sõnul on videosalvestiselt võimalik fikseerida, et tegemist ei olnud olukorraga, kus kannatanu andis viinapudeli kohe pärast lööki ära, samuti ei jätkunud vägivalla kasutamine kannatanu mõjutamiseks pärast esmast füüsilist konflikti. Ringkonnakohus kaitsja seisukohta ei jaga.
3. Õiguskirjanduses on selgitatud, et vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Ka on tegemist röövimisega, kui vägivalda kasutatakse alguses isiklike suhete pinnal, kuid selle toime kestab edasi ja kannatanu asjade äravõtmise soov tekib süüdlasel selle seisundi ärakasutamise mõjul. Vägivalla kasutamist ei saa lugeda lõppenuks, kui vägivallategu on juba toime pandud, kuid selle toime kestab veel edasi (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 200 komm 6).
4. Bussijaama turvakaamerasalvestiselt on näha, et vägivald on jätkuv ja kestab kuni hetkeni, mil kannatanu hakkab kotist pudelit otsima ja selle süüdistatavale üle annab. Asjaolu, et kannatanu tajub tagantjärgi ajavahemiku pikemana, ei ole midagi eriskummalist. On selge, et kannatanu oli hirmul ning ei mäleta seetõttu, millal ja mitu korda süüdistatav teda täpselt lõi. Esimese löögi ja viinapudeli üleandmise vahele jäi tõesti minuteid. Kuid vahepeal oli lööke veel ning lisaks sellele pikemat aega kestev koti sikutamine – mida saab samuti lugeda osaks vägivallast. Kannatanuga suhtlemise ajal tõmbas süüdistatav käe rusikasse. Vastupidiselt kaitsjale leiab kolleegium, et koti rebimine süüdistatava poolt oli jõuline ning videopildilt on aru saada, et ta tahab kotti või koti sisu enda kätte saada. Samuti üritab ta kannatanu käsi kotisanga ümbert lahti kangutada. Süüdistatav tõukab kannatanut veel salvestise lõpus pingile istuma (04.42), misjärel kannatanu võtab kotist viinapudeli ja annab selle süüdistatavale (04.53–04.58). Seega andis kannatanu pudeli üle vaid sekundeid pärast viimast tõukamist.
5. Õiguskirjanduses on röövimise teokoosseisu osas selgitatud, et füüsiline vägivald võib olla absoluutne (vis absoluta) ehk vastupandamatu/ületamatu või kompulsiivne (vis compulsiva), mis ei ole küll ületamatu, kuid siiski selline, millega sunnitakse kannatanut otsustama. Näiteks valust või hirmust jätkuva peksmise ees otsustab kannatanu röövijale oma rahatasku ära anda (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 200 komm 5.2).
6. Kannatanu kartis, et kui ta viinapudelit üle ei anna, jätkub vägivald või juhtub midagi hullemat. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab seda ka videosalvestis. Salvestiselt ei nähtu, et süüdistatav hakkaks loobuma või oleks valmis sealt lahkuma enne, kui ta koti või viinapudeli 8 kätte on saanud. Pidevad löömised, tõukamised ja koti rebimine kannatanust oluliselt suurema kehaehitusega süüdistatava poolt on ka keskmise mõistliku kõrvalseisja seisukohalt hirmutavad. Kannatanule ei saa ette heita sedagi, et ta kohe pärast löömist ära ei läinud ja kedagi appi ei kutsunud. On selge, et süüdistatav tahtis temast midagi ning suure tõenäosusega oleks ta kannatanu lahkumist füüsiliselt takistanud. Seda kinnitab ka videopilt, sest kui kannatanu lõpuks lahkuda üritab, tõukab süüdistatav ta pingi peale tagasi (04.42). Kannatanu hirmutunnet kinnitab seegi, et pärast pudeli üleandmist jooksis ta enda sõnul minema ja helistas Häirekeskusesse (dtl 73). Kõnes Häirekeskusesse ütleb kannatanu, et Grossi poe ees istun, ma ei julge bussijaama minna, ta tuleb jälle kallale (I kd tl 31). Kannatanu ise kinnitas kohtuistungil samuti, et andis pudeli üle seetõttu, et tema suhtes kasutati vägivalda (dtl 75). See tähendab, et kannatanu kartis süüdistatavat ja mida viimane talle veel teha võib. Kuigi viinapudeli üleandmise hetk on näiliselt rahumeelne – süüdistatav seisab ja ootab, et kannatanu kotist pudeli võtaks ja üle annaks – on kolleegium seisukohal, et kannatanu tegi seda eelnenud vägivalla mõjul ja hirmutundest.
7. Kaitsja märgib veel, et kannatanu ei öelnud kohtuistungil, nagu oleks ta tundnud hirmu või kartnud oma elu ja tervise pärast. Kannatanu kasutas pudeli ära andmist selgitades korduvalt hoopis väljendit pettemanööver. Kolleegium leiab, et kannatanu ütlustest tulenevalt tähendabki pettemanöövri tegemine seda, et kannatanu kartis ja otsis olukorrast väljapääsu ning seetõttu otsustas süüdistatavale anda pudeli viina, et ise saaks sealt olukorrast kiirelt lahkuda. Kannatanu ütleb selgesõnaliselt, et andis viinapudeli ära, kuna tema suhtes kasutati vägivalda (dtl 75). Samuti kartis kannatanu, et kui pudelit ära ei anna, saab ta uuesti kolakat (dtl 73). Kasutatud vägivalda arvestades ei ole võimalik nõustuda kaitsja seisukohaga, et süüdistatav oli kannatanu jaoks lihtsalt tüütu ning seetõttu soovis kannatanu temast lahti saada ja andis viinapudeli üle. Lõpuks tuleb märkida sedagi, et apellatsioonis nendib Marek Degterjov ka ise, et kannatanu andis talle viina tüli lõpetamiseks ja süüdistatava rahustamiseks.
8. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud röövimise objektiivne teokoosseis – Marek Degterjov võttis vägivallaga ära kannatanule kuuluva ja tema jaoks võõra vallasasja, s.o viinapudeli.
9. Kaitsja hinnangul ei ole röövimise subjektiivne teokoosseis samuti tuvastatav. Esiteks seetõttu, et süüdistatav oli kannatanust suurem ja tugevam ning kui ta oleks tahtnud toime panna röövimist, oleks ta lihtsalt kannatanult koti ära rebinud ja lahkunud. Kolleegium sellise käsitlusega ei nõustu. Nagu juba eelnevalt märgitud, näib süüdistatavapoolne koti rebimine jõuline ning ta üritab mitmel viisil kotti kannatanu käest kätte saada. Süüdistatav võib küll kannatanust suurem olla, kuid videopildist nähtuvalt ei saa väita, et soovi korral oleks ta võinud lihtsasti kannatanult koti käest rebida ja minema minna.
10. Teiseks märgib kaitsja, et Marek Degterjovil ei olnud röövimise tahtlust seetõttu, et süüdistatav ise arvas, et tal on õigus kannatanult viina saada, kuna süüdistatav oli varasemalt kannatanule ka viina pakkunud. Kolleegiumi hinnangul ei välista seegi asjaolu tahtlust röövimise osas. Isegi kui süüdistatav arvas, et kannatanu peaks talle viina (vastutasuks) andma, ei olnud tal õigus kannatanule kuuluvat viinapudelit vägivallaga ära võtta.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Marek Degterjov on kannatanu suhtes vägivalda kasutanud otsese tahtlusega. Võõra vallasasja, s.o viinapudeli omastamise eesmärk näitab kavatsetust. Süüdistatav teadis, et viinapudel ei kuulu talle, kuid võttis endale eesmärgiks pudel endale saada. Marek Degterjov kasutas vallasasja endale saamiseks 9 kannatanu suhtes vägivalda, teades, et põhjustab korduvate löökidega ja koti rebimisega kannatanule tervisekahjustuse ja valu.
12. Tõendid näitavad, et Marek Degterjov soovis sel päeval saada alkoholi ning vahendeid selleks ei valinud. Konflikti pealt näinud tunnistaja Õie-Veroni Sarelehti sõnul tuli süüdistatav veidi enne kuriteosündmust Grossi poes tema juurde ja palus endale anda 5 eurot. Tunnistaja keeldus. Selle peale ütles süüdistatav, et maksa minu arve. Tunnistaja keeldus jällegi, misjärel ütles süüdistatav, et naine on kade, kitsi ja ei raatsi anda. Kassas seistes nägi tunnistaja, kuidas süüdistatav väljus poest teise kassa kaudu ning seejärel tulid kaks noort naist kaupluse töötaja juurde ütlema, et see mees varastas poest. Kui tunnistaja oli oma ostud teinud, läks ta bussijaama. Kui ta bussijaama ukse avas, nägi ta, et süüdistatav peksab seal ühte vanemat meest (dtl 79–81). Seega selgub tunnistaja ütlustest asjaolu, et süüdistataval ei olnud suure tõenäosusega alkoholi ostmiseks raha. Seda kinnitavad mingil määral ka süüdistatava enda ütlused, kes tunnistas, et jalutas tõepoolest poest välja kauba eest maksmata (tema sõnul oli tal küll raha olemas, kuid kassas kedagi ei olnud ja tema ootama ka ei jäänud, dtl 92). Samuti on teada, et süüdistatav oli sel päeval alkoholi tarvitanud. Seega on põhjust järeldada, et ta soovis veel alkoholi saada. Kui Marek Degterjov sai teada, et kannatanul on kotis viina, hakkas ta seda endale nõudma.
13. Röövimise subjektiivne koosseis ei eelda, et vägivalla kasutamise tahtlusega peab samal ajal olemas olema ka asja hõivamise tahtlus, ning seetõttu tuleb süüdlase tegu subsumeerida röövimisena ka siis, kui ta kasutas vägivalda muul eesmärgil ja soov asi võtta ära tekkis alles kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul (RKKK 3-1-1-27-16 p 8) (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 200 komm 6). Eeltoodust tulenevalt on subjektiivne koosseis täidetud isegi juhul, kui Marek Degterjovil tekkis soov viinapudel ära võtta alles konflikti käigus, nähes, et kannatanu kardab, on temast nõrgem ning küllap tal õnnestub see viinapudel kätte saada.
14. Seega on Marek Degterjov toime pannud

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (II)

1. Apellant on seisukohal, et maakohus on eksinud ka karistuse mõistmisel ning jätnud süüdistatavale mõistetava vangistuse piisavalt põhjendamata.
2. Tõsi on, et maakohtu otsus on mõneti raskesti jälgitav, sest otsuse põhjendavas osas karistuse määra välja toodud ei ole. Märgitud on vaid järgmist: Kohus nõustub prokuröri karistuse ettepanekuga selle liigi osas ja määra osas selles, et põhjendatuks tuleb pidada vangistusliku karistuse mõistmist alla selle sanktsiooni keskmise määra. Karistuse mõistmise eesmärgi ja preventsioonid realiseerib süüdistatava puhul vangistus kohtu hinnangul siiski mõnevõrra leebemas määras kui prokurör taotles, pidades seda piisavaks, et kallutada Marek Degterjovi õiguskuuleka käitumise suunas. Esiteks näeb

§ 200lg 1 ainsa karistusliigina ette vangistuse.

Teiseks peavad kohtu põhjendused olema lugejale arusaadavad ilma menetluse teiste dokumentideta tutvumata. 51. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistetud karistuse määr

§ 56

kohaselt arvestamisele kuuluvatele asjaoludele vastav.

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest karistatakse 2–10 aasta pikkuse vangistusega. Maakohus mõistis Marek Degterjovile karistuseks 4 aastat vangistust. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning karistust kergendavad asjaolud on süüdistatava 10 puhtsüdamlik kahetsus ning kahju vabatahtlik hüvitamine. Samuti märkis maakohus, et kõnealune röövimine ei liigitu analoogse kvalifikatsiooniga kuritegude skaalal kõige raskemate hulka – süüdistatava kasutatud vägivald ei põhjustanud kannatanule väga raskeid tagajärgi ning kahju ei olnud suur. Samas arvestas kohus, et Marek Degterjovil on 2 kehtivat ja 8 arhiveeritud kriminaalkaristust ning 1 kehtiv ja 12 arhiveeritud väärteokaristust. Varasem karistused ei näi olevat süüdistatavale piisavat mõju avaldanud ning ka viimatine kriminaalhooldus ebaõnnestus.

1. Ringkonnakohus hindab samuti isiku süüd väiksemapoolseks. Kasutatud vägivald ei olnud väga intensiivne ega tekitanud kannatanule suuri või kauakestvaid vigastusi. Kannatanult ära võetud ese oli väheväärtuslik. Süüd suurendab ringkonnakohtu hinnangul see, et tegu leidis aset bussipeatuses, st kohas, kus viibib palju inimesi. Seetõttu rikkus Marek Degterjov mitte üksnes A.A. i õigushüvesid, vaid rikkus teistegi inimeste õigusrahu.
2. Karistust kergendavateks asjaoludeks on maakohtu poolt tuvastatud puhtsüdamlik kahetsus ning kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude (haigla visiiditasu) vabatahtlik hüvitamine. Raskendavad asjaolud puuduvad.
3. Teo eest miinimumilähedast karistust mõista siiski ei saa. Kohtu kohustus arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest tuleneb

§ 56lg 1 teisest lausest.

Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest (RKKK 4-24-1237/24 p 13). 55. Marek Degterjovil on 2 kehtivat (

§ 263

lg 1 p 1 ning § 424 lg 2 järgi) ja 8 arhiveeritud kriminaalkaristust (sh

§ 424, § 200 lg 2 p 7, § 117, § 118, § 263 p 1).

Seega on teda korduvalt karistatud vägivallakuritegude eest. Kehtiv väärteokaristus on liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud rikkumise eest. Joobes või lubatud alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimised näitavad eelkõige seda, et süüdistatav paneb süütegusid toime alkoholijoobes olles, nagu ka käesolevas kriminaalasjas. Viimati karistati Marek Degterjovi 13.05.

1. a Viru Maakohtu otsusega 1 aasta 1 kuu ja 7 päeva vangistusega, millest ta kandis kohe ära 7 kuud ja 19 päeva ning seejärel vabastati ta tingimisi enne tähtaega. Pärnu Maakohtu 23.05.
2. a määrusega pöörati ärakandmata karistus aga täitmisele, kuna Marek Degterjov rikkus korduvalt registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Pärnu Maakohtu 25.05.
3. a otsusega karistati Marek Degterjovi üldkasuliku tööga, kuid seegi jäi lõpuni sooritamata, sest ta pani toime uue kuriteo. Eeltoodu võimaldab järeldada, et Marek Degterjovi ei iseloomusta üldine õiguskuulekus ning tema eripreventiivsele mõjule allumise prognoos on halb.
4. Kaitsja hinnangul on võimalik kohaldada

§ 74alusel karistusest tingimisi vabastamist.

Kuna tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, siis on tingimisi karistusest vabastamine võimalik esmajoones isikute osas, kes on vangistusega karistatava tahtliku kuriteo pannud toime esmakordselt ja kellest võib arvata, et nad ei jätka kuritegude sooritamist. Ülalkirjeldatust nähtuvalt Marek Degterjovi puhul see nii ei ole ning ringkonnakohtul ei teki veendumust, et karistuse eesmärke oleks võimalik saavutada kriminaalhooldusele allutamisega. Kui isegi varasemal vanglakaristusel ei ole olnud hoiatavat mõju Marek Degterjovi edasisele käitumisele, siis ei mõjutaks teda õiguskuulekale teele ka vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine. Vanglas viibimise kogemuse tõttu ei omaks eripreventiivset efekti ka nn šokivangistus ehk karistusest vaid osaliselt tingimisi vabastamine. Lisaks puudub alus rääkida šokivangistusest olukorras, kus 11 isik on juba üle aasta vahi all olnud. Usku kriminaalhoolduse võimalikku edusse vähendab ka süüdistatava alkoholiprobleem. Apellatsioonis esitatud väide, et Marek Degterjov on valmis lisakohustusena järgima alkoholi tarvitamise keeldu jääb paljasõnaliseks, kuna viimatisel kriminaalhooldusel ta seda kohustust täita ei suutnud. Lisaks ei ole toimunud ka mingisugust hilisemat muutust, sest pärast vanglast vabanemist on Marek Degterjov jätkanud vanaviisi (jätkanud alkoholi tarvitamist ja pannud toime kuriteo). Seega puudub igasugune alus kasvõi osaliselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmiseks. 57. Marek Degterjov on apellatsioonimenetluses esitanud ringkonnakohtule avalduse, milles palub

§ 76

alusel end vangistusest tingimisi vabastada ja kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet. Ringkonnakohus selgitab, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse esitab kohtule vangla, ja seda alles siis, kui isiku suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud ning esimese astme kuriteo toime pannud süüdimõistetu on ära kandnud § 76 lg 2 p-s 1 või 2 sätestatud nõutava karistusaja. (III)

1. Maakohus mõistis menetluskuludena Marek Degterjovilt välja 3740,92 eurot, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 2050 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Leelo Viilile makstud tasu 1690,92 eurot ja määras, et need tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2. Kaitsja palus maakohtul kaaluda võimalust jätta menetluskulud suuremas osas riigi kanda, kuna süüdistatava puuduv töövõime ei võimalda tal isegi vanglast vabanedes hakata suurt sissetulekut teenima (dtl 108). Apellatsioonis kordab kaitsja oma taotlust, kuna Marek Degterjov on töövõimetuspensionär ega saa vanglas ega pärast vabanedes tööle asuda. Maakohus ei ole kaitsja taotlusele tähelepanu pööranud ega menetluskulude täies ulatuses väljamõistmist kuidagi põhjendanud.
3. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda (RKKK 3-1-1-76-10 p 8). Maakohtu otsuses seda tehtud ei ole.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et esineb alus Marek Degterjovilt maakohtus väljamõistetud menetluskulude vähendamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohtuistungil rääkis Marek Degterjov, et tema sissetulek koos sotsiaaltoetusega on üle 400 euro. Ta elab koos emaga, kes saab ca 800 eurot pensioni/toetusi. Kahepeale kokku on nende sissetulekud seega umbes 1200 eurot kuus. Marek Degterjov hooldab enda sõnul oma ema. Lisaks on ta sõlminud maksegraafiku, mille alusel tasub ta oma pensionist varasemaid menetluskulusid ja rahatrahve (dtl 88). Eeltoodust tulenevalt on selge, et 3740,92 euro menetluskulude hüvitamine käib süüdistataval üle jõu ning võib vanglast vabanedes kahjustada tema taasühiskonnastumist. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulusid vähendada poole võrra. Seega tuleb Marek Degterjovilt maakohtu menetluskuludena välja mõista 1870,46 eurot, s.o sundraha 1025 eurot ja kaitsjatasu 845,46 eurot. Ülejäänud menetluskulud summas 1870,46 eurot jäävad riigi kanda. (IV) 12
5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus mõistnud ebaõigesti KrMS § 306 lg-t 5 ning toiminud kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise järel kohtuotsust muutes lubamatult. Need vead ei ole siiski nii olulised, et tooksid kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise.
6. KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel pärast kohtuotsuse allkirjastamist parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Riigikohus on selle normi kohaldamiseks andnud järgmised juhised. Viga, mille osutatud säte võimaldab kohtul otsuses parandada, peab vastama ühtaegu kahele tingimusele: esiteks peab olema tegemist kirja- või arvutusvea või ilmse ebatäpsusega ja teiseks ei tohi vea parandamine mõjutada kohtuotsuse sisu. Kohtuotsuse sisu mõjutamise keeld tähendab ennekõike seda, et vea parandamine ei tohi muuta otsuse sisulist õiguslikku tähendust ega tuua kaasa kohtumenetluse pooltele uusi õiguslikke tagajärgi. Riigikohus on selgitanud, et pärast kohtulahendi kuulutamist ei saa lahendi teinud kohus enam omal algatusel lahendis sisulisi muudatusi teha. Sisuliste järelduste muutmise võimalus on saavutatav üksnes seaduses sätestatud korras, s.t kaebeõiguse realiseerimise teel (RKKK 1-22-454/58, p 8).
7. Otsustus, kas tsiviilhagi rahuldada või rahuldamata jätta, ei ole kirja- ega arvutusviga. See on isiku tsiviilõigusliku nõude kohtuliku arutamise tulem. Nõude lahendamine tähendab seda, et kohtuotsuses peavad olema põhjendused ja resolutsioon. Toimimisviis, mille kohaselt otsuses puuduvad tsiviilhagi kohta mistahes põhjendused ja resolutsioon muudetakse määrusega selliselt, et hagi rahuldamise asemel selle osas üldse seisukohta ei võeta, on lubamatu.
8. Ringkonnakohus saab selle vea parandada. Maakohtu istungil selgus, et Marek Degterjovi ema on kannatanule kahju hüvitamiseks teinud ülekande summas 10 eurot. Kannatanu kinnitas, et keegi naisterahvas talle tõepoolest 10 eurot kandis. Seetõttu loobus kannatanu süüdistatava vastu esitatud 5 euro nõudest (II kd tl 56).
9. Tsiviilhagist loobumisega seonduvat ei ole KrMS-s reguleeritud. KrMS § 38 1 lg 6 näeb ette, et KrMS-s reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatust. TsMS § 429 lg 1 esimese lause järgi võib hagist loobuda kuni selle kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Sama lõike teine lause sätestab, et kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kolleegium võtab seega vastu kannatanu tsiviilhagist loobumise avalduse ja lõpetab KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 428 lg 1 p 3 ning § 429 lg 1 alusel tsiviilhagi osas selle asja menetluse (vt ka RKKK 1-17-11182/234 p 43 ja 44).
10. KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel mh lahendada küsimus, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Maakohtu otsuse resolutiivosa ega ka motiveeritud kohtuotsus sellekohast seisukohta ei sisalda. Küll aga on KrMS § 18 lg-le 1 vastavas kolmeliikmelise koosseisuga kriminaalasjas kohtunik ainuisikuliselt koostanud 27.11.2024, s.o 1 päev pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist määruse, mille päisesse on märgitud „Menetlustoiming – vea parandamine“. Määruse resolutsioon oli järgmine: „Täiendada Viru Maakohtu 26.11.2024 kohtuotsuse nr 1-24-2224 resolutiivosa järgnevalt: „Marek Degterjovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine jätta muutmata.“ 13
11. Tõkendi küsimuse lahendamata jätmine ei ole samuti käsitatav arvutus- või kirjaveana, mida oleks võimalik pärast kohtuotsuse allkirjastamist määrusega parandada.
12. Praegusel juhul nähtub vaidlustatud otsusest siiski maakohtu sisuline otsustus, et vahistatud süüdistataval tuleb jätkata kinnipidamisasutuses viibimist. Selle viitab maakohtu otsuse resolutsiooni osa:

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja Marek Degterjovi karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 26.02.

2. Ka ei näe kolleegium lahendi tühistamist kaasa toovat kriminaalmenetluse olulist rikkumist selles, et määrust ei ole allkirjastanud rahvakohtunikud. Olemuselt on tegemist kohtulahendi täitmisel ilmnenud kahtluse või ebaselgusega, mida KrMS § 18 lg 5 kohaselt võib lahendada kohtunik ainuisikuliselt. (V)
3. Menetluskulude vähendamise ja tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas maakohtu otsuse tühistamine toob kaasa apellatsioonide osalise rahuldamise.
4. Ringkonnakohus tuvastas, et tõendatud on Marek Degterjovi poolt

§ 200lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemine.

Marek Degterjovile mõistetud karistuse liik ja määr vastab

§-s 56 sätestatule. Marek Degterjovi resotsialiseerumisväljavaated tingivad maakohtus välja mõistetud menetluskulude vähendamise. Tsiviilhagi osas võtab ringkonnakohus vastu kannatanu hagist loobumise.

1. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, tühistab kolleegium Viru Maakohtu 26.11.
2. a otsuse välja mõistetud menetluskulude osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, mõistes Marek Degterjovilt menetluskuludena riigituludesse 1870,46 eurot ning võtab vastu menetlusliku otsustuse tsiviilhagi osas. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata.
3. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude osas. Marek Degterjovi kaitsja Leelo Viil 23.01.2025 esitanud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse 307,44 euro (sh käibemaks 55,44 eurot) hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus süüdistatava apellatsiooniga tutvumisele ja süüdistatava nõustamisele 30 minutit, maakohtu otsuse analüüsimisele 60 minutit ning apellatsiooni koostamisele 120 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses märgitud ajakulu põhjendatud ning tasutaotlus kuulub rahuldamisele.
4. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu 307,44 eurot, sh käibemaks 55,44 eurot KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 14