Obsah (4)

§ 659§ 175§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Gea Lepik ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2025. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-5818 Kohtuasi X hagi Y vastu

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 14. Ringkonnakohus jätab vastu võtmata määruskaebuse lisana esitatud Harju Maakohtu 21.03.2024 menetluskulude kindlaksmääramise määruse tsiviilasjas nr 2-21-5818, kuna see määrus on tsiviilasja materjalide juures olemas. 15.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

1. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja menetluskulude nimekirjad on koostatud ebaülevaatlikult, s.o kobarkirjetena, mis ei võimaldanud hinnata kostja lepingulise esindaja menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on selgelt esile toonud kõik kostja esindamiseks tehtud menetlustoimingud ning nende toimingute tegemiseks kulunud aja. Asjaolu, et kostja on menetlustoiminguid osaliselt koondanud ega ole toonud iga üksikut toimingut esile eraldi kulureana, ei muuda kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusi ebaülevaatlikuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et eriti kirjalikus menetluses on lepingulise esindaja menetlustoimingute tulemus eelkõige kohtule esitatav kirjalik menetlusdokument. Mh on mõistlik konkreetse menetlusdokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks tehtud menetlustoiminguid koondada, hindamaks tervikpildina, eelkõige dokumendi sisust ja mahust lähtuvalt, selle menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalikku ajakulu. Samuti peab kohus kohtupraktikast tulenevalt välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna (mitte hindama igat kuluartiklit eraldi) ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12).
2. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja väitega, et kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et õigusteadmistega esindajal kulub ühe lehekülje sisulise menetlusdokumendi koostamiseks ca 40 minutit kuni 1 tund.

§ 175

lg 1 järgi on kohtule antud lai kaalumisruum menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlustoimingu, mh menetlusdokumendi põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb lähtuda konkreetse toimingu (dokumendi) ja vaidluse sisust ja mahust.

1. Kohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu ega tunnitasu põhjendatust hinnates diskretsioonipiire ületanud. Seega ei ole alust muuta maakohtu määrust väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. 5 2-21-5818 18.
2. Üldjuhul on hagi vastus üks tähtsamaid menetlusdokumente, kus kostja peab esitama kõik oma vastuväited hagis esile toodud asjaoludele ja õiguslikule käsitlusele. Samuti peab kostja hagi vastuse koostamiseks kujundama menetlusliku positsiooni. Selleks on esindajal vaja võtta hagimaterjalid vastu, nendega tutvuda, neid analüüsida ning suhelda ka kliendiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ühtegi kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingut I ja II kulureal, mis on seotud hagile vastuse koostamisega, pidada ebavajalikuks ja põhjendamatuks. 18.
3. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule asja materjalidest, et kostja apellatsioonkaebus oleks sisaldanud ülemääraseid kordusi, mis annaks aluse nende menetlusdokumentide koostamise ajakulu vähendada. 18.
4. Ülejäänud konkreetsete vastuväidete puhul kostja menetlustoimingutele on hageja aluseks võtnud üksnes kostja erinevate menetlusdokumentide (vähese) mahu, arvestamata seejuures dokumentide sisu ning mh kostja lepingulise esindaja vajadust nende dokumentide koostamiseks läbi töötada eelkõige hageja esitatud seisukohti ning ka nendele lisatud tõendeid. Ringkonnakohus, tutvunud kõigi tsiviilasja materjalidega, nõustub maakohtuga, et puudub alus asuda seisukohale, et kostja menetlusdokumentide koostamiseks kulunud ajakulu oleks selgelt ülemäärane. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes vastaspoole arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. 18.
5. Hageja arvates peaksid õigusabitoimingud nagu kliendiga suhtlus, dokumentidega tutvumised jne sisalduma dokumendi koostamise ajakulus. Seega möönab hageja ka ise, et menetlusdokumendi koostamine eeldab kliendiga suhtlemist ja dokumentidega tutvumist. Kliendiga suhtlemiseks ja dokumentidega tutvumiseks kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik sõltumata sellest, kas see on menetluskulude nimekirjas eraldi välja toodud või sisaldub menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja hulgas. Praegusel juhul ei ole kostja lepingulise esindaja ajakulu tervikuna, s.o analüüsiks ja sellele järgnenud menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg kokku selgelt ülemäärane.
6. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. 20.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 21. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6