← Eesti

3-25-1399/3

Obsah (4)§ 28§ 121§ 4§ 104

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1399 Haldusasi Q.L-i kaebus Tallinna Munits

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (

§ 28lg 2).

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Q.L (kaebaja) esitas 12.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt (MUPO) moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajale tekitati kahju ebaseadusliku süüdistusega. Kaebaja oli sunnitud taluma kohtutäiturite pöördumisi ja tundis ennast alandatuna maakohtu istungil. Kaebusele on lisatud väärteoasjas nr 410123029330 tehtud MUPO 31.08.2023 kiirmenetluse otsus nr K005677, Harju Maakohtu 13.03.2025 istungi protokoll väärteoasjas nr 4-25-436, Harju Maakohtu 13.03.2025 määrus väärteoasjas nr 4-25-436 ja Harju Maakohtu 27.03.2025 määrus tsiviilasjas nr 2-25-
  2. 3-25-1399 KOHTU PÕHJENDUSED 2.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

  1. Kaebusest nähtuvalt taotleb kaebaja MUPO-lt kahju hüvitise väljamõistmist. Kahju tekitati kaebaja arvates väärteomenetluse raames. Süüteomenetluses (nii kriminaal- kui ka väärteomenetluses) tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 7 lg 1 järgi kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 14 lg-st 2 nähtuvalt esitatakse väärteoasja kohtuvälises menetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus kohtuvälisele menetlejale.
  2. Eeltoodust järeldub, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ning halduskohus ei ole pädev selliseid vaidlusi lahendama. Seega tuleb kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastada. 5.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, siis puudub vajadus riigilõivu tagastamise küsimust otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.