S § 415 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
7. Arvata menetluskuludeks sundraha 2215 eurot, ekspertiiside tegemise kulud 1858 eurot ning määratud kaitsja tasu ja kulud 175,68 eurot, kokku 4248,68 eurot.
, § 175 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista Brian Viotti riigituludesse menetluskulud 2033,68 eurot, menetluskulud summas 2215 eurot (so sundraha osas) jätta riigi kanda.
lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Brian Viottit süüdistatakse selles, et tema hoidis ebaseaduslikult kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni 15.01.2024 kell 15.10 enda elukohas X linn, X külas, enda ema W. K kuuluva X kinnistu territooriumil lennukipommisütikut AM-A. Lennukipommisütiku AM-A käivitusmehhanism koosneb membraaniga lööknõelast ja süütekapsliga detonaatorist. Pommi langemisel toimub õhutakistuse toimel tiivikuga metallkorgi maha kruvimine ning eraldumine. Takistuse tabamisel deformeerub sütikukorpuse esiosa ja lööknõelaga membraan surutakse sissepoole. Lööknõela terav ots tabab süütekapslit, mis rakendab metallümbrises detonaatori hetkeliselt. Viitemehhanism sellist tüüpi sütikul puudub. Sütiku detonaatori osa sisaldab süütekapslit ning initsieerivat ja tugevajõulist brisantlõhkeainet. Seega on lennikupommisütiku AM-A puhul KarS § 413 mõttes tegemist lõhkeseadeldise olulise osaga, kuivõrd see sisaldab endas brisantlõhkeainet sisaldavat detonaatorit ehk koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik. Lõhkeseadeldise olulise osa hoidmine seisnes selles, et Brian Viotti leidis eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid enne 24.12.2023 X maakonnas, X linn, X külas enda elukoha lähedal asuvast X jõest lennukipommi sütiku AM-A, mis sisaldas lõhkeainet 2,4,6,-trinitrofenool ehk pikriinhapet (TNP) ning pani selle enda elukoha kinnistul asuva kuuri välisseinale. Samuti 2 1-25-2793 seisnes lõhkeseadeldise olulise osa hoidmine selles, et tema, otsustas vahetult enne 24.12.2023 kuuri välisseinal hoitud lennikupommisütiku AM-A toimetada kuuri välisseinalt Rallimaa kinnistul asuva eluhoone parempoolsetesse ruumidesse. Lennukipommisütiku hoidmise ebaseaduslikkus seisnes selles, et tema, hoidis enda valduses lennukipommisütikut AM-A kriminaalmenetluse täpselt tuvastamata ajast alates kuni 15.01.2024, omamata selleks vastavat tegevusluba. LMS § 12 lg 1 järgi võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel, mille LMS § aluselt väljastab 13 lg 1 järgi annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. LMS § 2 lg 3 järgi on lõhkematerjali käitlemine mh selle valdamine ja hoidmine. LMS § 2 lg-te 1 ja 2 järgi kuulub lõhkematerjali alla lõhkeaine ehk keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Ekspertiisiakti nr X kohaselt sisaldas Brian Viotti poolt Sauga jõest leitud ja kodus hoitud lennukipommisütik AM-A tugevajõulist brisantlõhkeainet 2,4,6-trinitrofenoolt ehk pikriinhapet. Brian Viottil puudus LMS § 12 lg-s 1 nõutud tegevusluba lõhkematerjali ehk lennukipommisütiku AM-A käitlemiseks. Seega, hoides lennukipommisütikut AM-A X maakond, X linn, X külas X kinnistu territooriumil, käitles ta seda LMS § 12 lg 1 ning KarS § 415 lg 1 mõttes ebaseaduslikult. Sellega pani Brian Viotti toime KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku hoidmise. Samuti süüdistatakse Brian Viottit selles, et tema, viibides üksinda X maakonnas X linnas, X külas, enda ema W. K kuuluva X kinnistul asuva elukoha parempoolsetes ruumides, kus elasid Brian Viotti ning tema ema W. K ja mis on eraldatud seinaga eluhoone vasakpoolsetest ruumidest, kus elavad Brian Viotti vend R. J oma perega, hakkas 15.01.2024 enne kella 15.10 metallist haamriga töötlema lennukipommisütikut AM-A, lüües seda haamriga, mille tagajärjel toimus plahvatus. Lennukipommisütiku AM-A käivitusmehhanism koosneb membraaniga lööknõelast ja süütekapsliga detonaatorist. Pommi langemisel toimub õhutakistuse toimel tiivikuga metallkorgi maha kruvimine ning eraldumine. Takistuse tabamisel deformeerub sütikukorpuse esiosa ja lööknõelaga membraan surutakse sissepoole. Lööknõela terav ots tabab süütekapslit, mis rakendab metallümbrises detonaatori hetkeliselt. Viitemehhanism sellist tüüpi sütikul puudub. Sütiku detonaatori osa sisaldab süütekapslit ning initsieerivat ja tugevajõulist brisantlõhkeainet. Eeltoodud tegevusega tekitas Brian Viotti ohu tema ema, W. K ja venna R. J varale ning plahvatuse hetkel hoones viibinud R. J laste elule ja tervisele. Sellega pani Brian Viotti toime KarS § 405 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk plahvatuse tekitamise kasutades lõhkeseadeldist ja lõhkeainet, põhjustades sellega ohu teise isiku elule, tervisele ja varale. Prokurör tegi ettepaneku Brian Viotti süüdi tunnistada KarS § 415 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust ja KarS § 405 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks viis aastat vangistust. 3 1-25-2793 KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Brian Viotti ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit ei ole kohaldatud. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele Kaitsepolitseiameti hoidlas asuvad asitõendid pakend nr X (musta värvi T-särk), pakend nr X (halli värvi dressipüksid), pakend nr X ja X (vene päritolu rakendunud lennukipommi sütik AM-A koos adapteriga), pakend nr X ja X (metalltükid ja pinnas), pakend nr X ja X (ainetükid sinise värvusega), pakend nr X ja X (haamer kahe teravneva otsaga), pakend nr X ja X (haamer teravneva ja tömbi otsaga), pakend nr X (kaks ainetükki) -
lg 3 p 4 alusel Brian Viotti nõusolekul kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Arvata menetluskuludeks sundraha 2215 eurot, ekspertiiside tegemise kulud 1858 eurot ning määratud kaitsja tasu ja kulud 175,68 eurot, kokku 4248,68 eurot.
, § 175 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista Brian Viotti riigituludesse menetluskulud 2033,68 eurot, menetluskulud summas 2215 eurot (so sundraha osas) jätta riigi kanda. Välja mõistetud menetluskulud 2033,68 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Brian Viottit tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15-daks kuupäevaks 169,47 eurot ning viimase osamaksena 169,51 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.