Obsah (8)

§ 407§ 444§ 468§ 162§ 139§ 175§ 176§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev-Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-102991 AB „Lietuvos dr

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 5.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

1. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks riigilõivu 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses avalduselt 65 eurot ja hagimenetluses hagiavalduselt 110 eurot) ja õigusabikulud 150 eurot, s.o kokku 325 eurot (dtl 24). 8.
2. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri koos hagiavaldusega kätte toimetatud
3. aprillil
4. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks ega hiljem hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud. 8.2.

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot. 8.3. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 1 tunni ulatuses tunnitasuga 150 eurot ning teinud järgmised toimingud: nõude asjaolude ja materjalidega tutvumine, tõendite kogumine, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. 3 Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
3. novembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 150 eurot on põhjendamatult kõrge, kuna see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on leitud, et juristide osutatud õigusteenuse põhjendatud tunnitasu on üldjuhul 70–120 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades praeguse asja sisu, mahtu ja keerukust, on kohtu arvates hageja esindaja põhjendatud tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta). Tsiviilasja mahtu ja sisu ning hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide (hagiavalduse) sisu ja mahtu arvestades peab kohus käesolevas asjas hageja esindaja poolt õigusteenuse osutamisele kulunud aega 1 tund põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 295 eurot (175 eurot + 120 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
5. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 10.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev-Parrest kohtunik 4