) § 38 lg-t 3, mille järgi on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. KeA-le teadaolevalt ei ole eelnimetatud kinnistutel ehituskeeluvööndit vähendatud. Kuna KeA kooskõlastuseta ehitusregistris registreeritud ehitusteatis ja ehitusluba on Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt välja antud
-i eirates, on see õigusvastane. 3. Lääne-Harju Vallavalitsus vastas 22.03.2024 kirjaga nr 5-1/658-1 KeA ettepanekule (dtl 26). Täpsemalt selgitas vald, et Tuultepesa maaüksuse osas väljastatud haldusakt on kooskõlas Padise Vallavolikogu 27.05.2009 otsusega nr 285 kehtestatud Kolvikunina kordoni kinnistu detailplaneeringuga (DP), mis nägi ette kinnistu sihtotstarbe muutmise riigikaitsemaast elamumaaks ja ehitusõiguse tolleaegse Kolvikunina kordoni olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks elamuks ja abihooneteks. Planeeringumenetluses ei taotletud ehituskeeluvööndi vähendamist. Kapteni maaüksuse osas väljastatud haldusakt on kooskõlas Padise Vallavolikogu 23.11.2011 otsusega nr 158 kehtestatud Kolvikunina kordoni DP-ga. Lääne-Harju vald selgitas 09.05.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 36), et 22.03.2024 vastuskiri nr 5-1/658-1 on käsitatav keeldumisena KeA ettepanekust. Vald hindas ehituslubade andmisel, kas esineb vastuolu
lg-ga 3 ja leidis, et vastuolu puudub, kuna tegemist ei ole uute hoonete ehitamisega, vaid olemasolevate hoonete ümberehitamisega.
A-le teadaolevalt ei ole nimetatud kinnistutel ehituskeeluvööndit vähendatud. 2) Tuultepesa maaüksuse kohta käiva Lääne-Harju Vallavalitsuse viidatud DP seletuskirja p-s 3.1 on toodud, et olemasolevad hooned paiknevad ranna 100 m ehituskeeluvööndis, kuid vastavalt
§-le 38 ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Rannamaja asukohas ei ole kunagi olnud õuemaad, mistõttu ei saa lugeda õigeks, et viidatud sätte alusel rannamaja püstitamisel ehituskeeldu ei laiene. Kapteni maaüksuse kohta käiva DP seletuskirjas ei mainitagi ehituskeeluvööndit ning seda ei ole märgitud ka DP asendiplaanil. Seega puudub alus väita, et ka grillmaja püstitamisel ehituskeeldu ei laiene.
lg 9 kohaselt, kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus
§-s 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. 3)
lg 3 ja lg 4 p 1 1 eesmärgiks on vältida, et veekogude äärde tekiks uusi ehitisi, välja arvatud juhul, kui need kerkivad juba olemasolevate ehitiste vahele, tänu millele maastikupilt tervikuna ei muutu, sest uus ehitis ei ole siis veekogule lähemal, kui tema vahetus naabruses juba olemasolevad ehitised, sellisel juhul säilib senine selge eraldusjoon ehitistega maa-ala ja ilma ehitisteta maa-ala vahel. Lähtuvalt
§-s 34 sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärkidest, milleks on rannal ja kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine, on ranna ja kalda ehituskeeluvööndis üldjuhul ehitamine keelatud.
lg-s 3 sätestatud üldpõhimõttest lähtuvalt tuleb suunata ehitustegevust ehituskeeluvööndist väljapoole, veekogust kaugemale, ning võimalusel vältida ehitustegevust ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. Vastava seisukoha on andnud KeA-le ka Kliimaministeerium. 7. Lääne-Harju vald palub jätta protesti rahuldamata. 1) Eesti Vabariik võõrandas avalikul kirjalikul enampakkumisel kaks hoonestatud Kolvikunina kordoni kinnistut asukohaga XXX, Padise vald, Alliklepa küla. Padise Vallavolikogu 27.05.2009 otsusega nr 285 kehtestati Kolvikunina kordoni kinnistu DP ja 23.11.2011 otsusega nr 158 kehtestati Kolvikunina kordoni DP. Nimetatud DP-de ülesandeks oli riigikaitsemaa muutmine elamumaaks ja ehitusõiguse seadmine kinnistul asuvate olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks elamuks ja abihooneteks. DP-de lahendused ei näinud ette uute hoonete rajamist, vaid ehitusõigust ainult olemasolevate hoonetega seonduvalt. Eelnimetatud DP-de kohaselt vastab Tuultepesa maaüksusel rannamaja püstitamiseks esitatud ehitusteatis kehtestatud DP-le, samuti nagu Kapteni maaüksusele grillmaja püstitamiseks väljastatud ehitusluba. 3
lg 4 kohaselt ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. DP-de kehtestamise ajal olid kinnistud hoonestatud (ühel asus ka elamu). Ehitised on ehitatud olemasolevate seaduslike ehitiste asemel ja samas õuealas ega jää veekaitsevööndisse. Põhjendatud ei ole KeA viide, et Tuultepesa maaüksusel püstitatud rannamaja asub osaliselt veekaitsevööndis. Ehitusteatisele on lisatud
lg 1 p 2 kohaselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis, ega ka selle üle, et Tuultepesa maaüksusele rannamaja ja Kapteni maaüksusele grillmaja püstitamiseks ehitusõiguse andmist ei ole KeA-ga kooskõlastatud, sh ehituskeeluvööndi vähendamist taotletud. Vaidlus seisneb praeguses asjas selles, kas Lääne-Harju Vallavalitsusel oli õigus ilma KeA kooskõlastuseta lubada 09.08.2023 ehitusteatise nr 2311201/16720 alusel Tuultepesa maaüksusele püstitada rannamaja ning 27.09.2022 väljastatud haldusakti nr 2212996/01748 alusel Kapteni maaüksusele püstitada grillmaja. 11.
lg 3 sätestab, et ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Tegemist on reegliga, millest võib erandi teha üksnes KeA nõusolekul (
lg 3), kes hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ning lähtub taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (
lg-d 1 ja 5).
lg 4 p 1 kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse.
lg-st 9 tulenevalt, kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus
§-s 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. 12. Vastustaja on KeA ettepaneku alusel Tuultepesa maaüksusele rannamaja püstitamiseks antud ehitusteatise ja Kapteni maaüksusele grillmaja püstitamiseks antud haldusakti kehtetuks tunnistamisest keeldumisel tuginenud sellele, et vastavate ehitiste püstitamine on kooskõlas kinnistutel kehtivate DP-dega (vt Lääne-Harju Vallavalitsuse 22.03.2024 vastus; dtl 26). Kohus märgib eeltooduga seoses, et KeA ettepanek ei olnud ajendatud sellest ning ka praegune vaidlus ei seisne küsimuses, kas konkreetsete hoonete püstitamine on kooskõlas kinnistutel kehtestatud DP-dega. Vaidlus seisneb antud juhul selles, kas vastustaja on toiminud kooskõlas seadusega ehk lähtunud ehituskeeluvööndisse ranna- ja grillmaja püstitamise lubamisel muu hulgas
-s sätestatud põhimõtetest. Vaidlust ei saa olla, et ehitisteatise aktsepteerimise või ehitusloa andmise ainsaks eelduseks ei ole kehtiva DP olemasolu. Ehitamine peab olema kooskõlas kehtivate seadustega, sh sõltuvalt kavandatud ehitise asukohast ka
-st tulenevate looduskaitseliste kitsendustega. Eeltoodust tulenevalt ei saanud vastustaja Tuultepesa ja Kapteni maaüksustele ehitiste püstitamiseks loa andmisel lähtuda sisuliselt vaid sellest, et kinnistute osas on kehtestatud DP-d, milles ei ole täheldatud takistusi sinna soovitud ehitiste püstitamiseks. Kohtule ei nähtu, et Tuultepesa maaüksusele ja Kapteni maaüksusele konkreetsete ehitiste kavandamine oleks KeA-ga kooskõlastatud ja pädeva asutuse poolt nende vastavust looduskaitselistele eesmärkidele (sh ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkust) hinnatud juba DP-de menetluses. Seejuures ei ole vaidlust selles, et kõnealuste DP-dega muudeti kinnistute senist sihtotstarvet (riigikaitsemaast elamumaaks) ja kavandati seal asunud hoonete asemele uuele sihtotstarbele vastavate ehitiste püstitamist. Kuivõrd ehituskeeluvööndisse 5
lg-d 4 ja 5) ning praegusel juhul sooviti kinnistud hoonestada varasemast erineval sihtotstarbel, pidi kohtu hinnangul vastustajale olema iseäranis äratuntav vajadus kooskõlastada seesugune ehitusõiguse andmine eelnevalt KeA-ga. Vastustajal polnud alust eeldada, et kunagiste piirivalve ehitiste asemele mis tahes muud funktsiooni täitva ehitise püstitamisele ehituskeeld ei laiene (vrd
lg 5 p 6) ning puudub vajadus hinnata planeeritud ehitiste kooskõla ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Eeltoodut kokkuvõttes on seega asjakohatu tugineda ainuüksi sellele, et vastustaja poolt aktsepteeritud ehitustegevus on kooskõlas kehtivate DP-dega. 13. Vastustaja leiab, et Kapteni ja Tuultepesa maaüksustele ranna- ja grillmaja ehitamise näol pole tegemist uute hoonete püstitamisega kui
Ka kolmas isik on seisukohal, et tegemist on varasema piirivalvehoone taastamisega samal asukohal. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja ja kolmanda isiku seisukohad kooskõlas kehtiva õigusega. 13.1 EhS § 4 lg 3 kohaselt ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus muudetakse hoone piirdekonstruktsioone (p 1), muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone (p 2), paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet (p 3), muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat (p 4), viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega (p 5), taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis (p 6). Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu (EhS § 4 lg 4). 13.2 Vaidlust ei ole, et Tuultepesa ja Kapteni maaüksuste sihtotstarve oli varasemalt riigikaitsemaa (s.o maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 1 lg 7 kohaselt riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa) ja seal asusid nõukogudeaegsed piirivalvehooned, mis lammutati hiljemalt 2018. aastaks. Ka ei ole vaidlust, et vastustaja andis praeguses asjas vaidluse all oleva ehitusteatise ja ehitamist lubava haldusaktiga kolmandatele isikutele loa ehitada nendele maaüksustele määratud uuele sihtotstarbele, s.o elamumaa sihtotstarbele vastavad rannamaja ja grillmaja. Ehkki ümberehitamise käigus olemasoleva ehitise omadused oluliselt muutuvad, viitab EhS § 4 lg 3 (mitteammendav) loetelu sellele, et ümberehitamise käigus jääb ehitis oma põhiolemuselt siiski samaks – seda ka juhul, kui tegemist on hävinud või lammutatud ehitise taastamisega. Kui ümberehitamise käigus luuakse uue mahu, arhitektuurilise lahenduse ja kasutusotstarbega ehitis, on EhS mõistes sisuliselt tegemist uue ehitisega (vt EhS § 4 lg 4). Vastustaja on seejuures vastuses protestile ise tsiteerinud ehitusseadustiku seletuskirja, milles on märgitud, et kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asemele olemuslikult eelmisega sarnane ehitis, kasutades olemasoleva ehitise elemente, on tegemist ehitise ümberehitamisega. Arvestades, et praegusel juhul sooviti piirivalvehoonete asemele püstitada ranna- ja grillmaja, ei saa kohtu hinnangul lammutamise eesmärgiks pidada lammutatud ehitiste asemele olemuslikult eelmistega sarnaste ehitiste püstitamist. Vastustaja võimaldas vaidlustatud ehitusteatise aktsepteerimisega ja ehitamist lubava haldusakti väljastamisega Tuultepesa ja 6
14. Seadusandja on sätestanud
lg-tes 4 ja 5 erandite näol ammendavalt juhtumid, mille korral ehitamine on lubatud ja muudel juhtudel puudub vastustajal diskretsioon ehitamise lubamiseks. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et isegi kui tegemist oleks uute ehitiste püstitamisega Tuultepesa ja Kapteni maaüksustele, siis kohaldub
lg 4 p-s 1 sätestatud erand – s.o ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Nimetatud erandil on kaks eeldust: ehitatakse olemasoleva elamu õuemaale ja ehitis ei jää veekaitsevööndisse. KeA on esitanud kohtule Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest 2022. a põhikaardi väljavõtte, millelt ei nähtu Tuultepesa ega Kapteni maaüksustel õueala olemasolu (dtl 50). Vastustaja ei ole ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Tuulepesa ja Kapteni maaüksustel oleks asunud kunagi elamu koos õuemaaga. Vastustaja on üksnes paljasõnaliselt ja ebamääraselt väitnud, et DP-de kehtestamise ajal asus ühel kinnistutest ka elamu. Kohtule jääb selgusetuks, millist ehitist ja kummal kinnistul on vastustaja siinkohal silmas pidanud. Arvestades, et enne Tuultepesa maaüksusele rannamaja ja Kapteni maaüksusele grillmaja kavandamist asusid mõlemal kinnistul üksnes riigikaitsemaa sihtotstarbele vastavad piirivalvehooned, siis ei saanud kummalgi kinnistul ehitamiseks loa andmise hetkel asuda „olemasoleva elamu õuemaad“. Seega polnud vastustajal alust lähtuda Tuultepesa maaüksuse osas ehitusteatise aktsepteerimisel ja Kapteni maaüksuse osas ehitamist lubava haldusakti andmisel sellest, et kummalegi kinnistule ehituskeeld ei laiene. Kuna praegusel juhul ei asu uued ehitised olemasoleva elamu õuemaal ehk
lg 4 p-s 1 sätestatud erandi esimene eeldus on täitmata, pole tarvis asuda täiendavalt kontrollima, kas uued ehitised jääksid veekaitsevööndisse või mitte. Ehituskeeld kohaldub mõlema kinnistu osas eeltoodust sõltumata. Kokkuvõttes ei esinenud praegusel juhul ka ühtegi
-s ammendavalt loetletud erandjuhtu, mis võimaldanuks ehituskeeluvööndisse ehitamist. 15. Vaidluse lahendamisel pole tähtsust kolmanda isiku väitel, et Tuultepesa maaüksuse ostmise eesmärgiks oli see hoonestada ning kinnistu enampakkumise tingimuste järgi sai maa sihtotstarvet muuta ja DP-ga ehitusõiguse määrata. Eeltoodu ei tähenda, et vastustaja võis ehitamiseks õiguse anda kehtivas
-s sätestatud reegleid eirates. Ka ei ole kohane kolmanda isiku väide, et ehitusprojektid ja -load järgivad kõiki keskkonnanõudeid ega ohusta keskkonda. Ehituskeeluvöönd aitab tagada ranna ja kalda kaitse eesmärkide saavutamise, milleks on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal 7
A. Selleks, et õiguspäraselt oleks võimalik ehituskeeluvööndisse jääval maa-alal ehitada, tuleb vastavas ulatuses ehituskeeluvööndit eelnevalt vähendada. Ehituskeeluvööndi vähendamine
A nõusolekul, milleks amet hindab kohalikult omavalitsuselt taotluse saamisel lõike 5 kohaselt keeluvööndi vähendamise vastavust §-s 34 sätestatud eesmärgile ja § 40 lg-s 1 sätestatule. Kuna kohalik omavalitsus lubas Tuultepesa ja Kapteni maaüksustel – Läänemere ranna ehituskeeluvööndis – ehitamist vastuolus
§-s 38 sätestatuga, ei saanud kolmandatel isikutel tekkida õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.