Obsah (8)
§ 5§ 436§ 230§ 231§ 442§ 173§ 178§ 162KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Lauren Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2025, Rapla Tsiviilasja number 2-23-146767 Tsiviilasi OÜ Haruharu hagi Hakude Service OÜ va
§ 5
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 230
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 5. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda
§ 231
lg-te 2 ja 4 ning tõendite alusel tuvastatuks: Markus Marks ja Janno Nõu (koos ka autorid) sõlmisid kostja esindaja Jaan Tootsmaniga 26.04.2013 allkirjastatud arendustöö lepingu (dtl 34), milles leppisid 3
(7) muuhulgas kokku, et lepingu sisuks olev objekt on Markus Marksi (isikukood 38907040370) ja Janno Nõu (isikukood 38611220311) poolt loodud disainilahendus moodul rattaturvamajale töönimega "triipkood", mis kinnitatakse üleandmisaktis. Tasu osas lepiti kokku, et Hakude Service OÜ kohustub maksma iga müüdud rattamajalt "triipkood" litsentsilepingutasuks autoritele Markus Marksile ja Janno Nõule summa, mis on sätestatud litsentsilepingutabelis. Litsentsilepingu tasu maksab Hakude Service OÜ iga rattamaja "triipkood" müügitehingu eest eraldi ühe kuu jooksul peale müügitehingu eest tasu saamist. Tasumakstakse kahes võrdses osas Janno Nõu
(221030158002)ja Markus Marksi
(1105166903)arveldusarvetele. Autorid ja kostja esindaja J. Tootsman allkirjastasid 22.02.2022 protokolli (dtl 35, 36). Protokolli järgi toimus 18.02.2022 Nõmme Kõrtsis Raplamaal kokkusaamine, kus otsustati Tasu 1 ja Tasu 2 kokkulepped. Tasu 1: Hakude Service OÜ / Jaan Tootsman / või mõni muu Jaan Tootsmaniga seotud ettevõte maksab litsentsitasu iga toodetud FORM tüüpi maja eest 50€ (+ käibemaks). Toodetud FORM majade kogus arvestatakse perioodil 01.07.2013 kuni 28.02.2022 (arvesse lähevad ka tootmises olevad rattamajad seisuga 28.02.2022). Rattamajade koguse peavad osapooled kokku leppima. Jaan Tootsman saadab toodetud majade koguse info esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui 28.02.
- Toodetud majade hulka lähevad kõikides suurustes FORM tüüpi järgivad majad. Arvestusse ei lähe üks kahekordne arhitektuurne maja (Jaan Tootsmani soovil, pilt brozüüris). Tasu 2: Janno Nõu ja Markus Marks on nõus müüma tähtajatu ainulitsentsi koos kõikide varaliste õigustega Hakude Service OÜ-le (või mõnele muule Jaan Tootsmaniga seotud ettevõttele) 2800€ (+ käibemaks). Jaan Tootsman või temaga seotud ettevõte nõustub maksma kuue kuu jooksul (alates märts 2022 kuni august 2022) Tasu 1 ja Tasu 2 väljastatud arvete alusel. makse peab olema tehtud hiljemalt 31.08.
- Arvete väljastamise intervalli ja osamaksete suurused lepitakse kokku esimesel võimalusel aga mitte hiljem kui märts
- Peale Tasu 1 ja Tasu 2 täielikku tasumist, lähevad kõik FORM tüüpi majade varalised õigused üle Jaan Tootsmannile ja loetakse 26.04.2013 allkirjastatud litsentsileping tasutuks. Hageja esitas 31.08.2022 kostjale arve nr A-22116 (dtl 39) 60 FORM rattamaja litsentsitasu eest. Arve maksetähtaeg oli 07.09.2022 ning kostja ei ole arvet tasunud.
- Hageja palub kostjalt välja mõista FORM rattamajade litsentsitasuna 3600 eurot arve nr A-22116 alusel. Hageja leiab, et autorid ja kostja leppisid 22.02.2022 protokollis kokku FORM rattamajade litsentsitasu suuruses ja tasumise kohustuses, mis algselt tulenes 26.04.2013 arendustöö lepingust. Hagejale loovutati 22.02.2022 suuliselt õigus esitada eelviidatud arve kostjale ning suulist õiguste loovutamist kinnitasid autorid 12.12.2023, 22.01.2024 ja 24.01.2024 allkirjastatud dokumentidega. Kostja ei nõustu vaidlusalust arvet tasuma enne, kui autorid esitavad talle Patendiameti registreeringu, FORM rattamaja dokumentatsiooni ja litsentsi. Kostja ei aktsepteeri autorite FORM rattamajade õiguste loovutamist hagejale. Kostja leiab, et teda on petetud 22.02.2022 protokolli allkirjastamisega. Seega on pooltel vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus esitada arve nr A-22116 kostjale litsentsitasu maksmiseks.
- Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 järgi on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. 4
(7)8. Praeguses tsiviilasjas tuleb asja lahendamiseks hinnata, kas autorite ja kostja 22.02.2022 allkirjastatud protokoll sisaldas deklaratiivset võlatunnistust VÕS § 30 lg 1 teise alternatiivi mõttes ja kui tegu oli võlatunnistusega, siis kas kostja oli kohustatud maksma hagejale arves märgitud summa (litsentsitasu). Hindamaks seda, kas 22.02.2022 protokoll sisaldas õiguslikult siduvat võlatunnistust või õigusliku sidumise tahteta antud kinnitust, tuleb esmalt välja selgitada kostja tegelik tahe väidetava võlatunnistuse andmisel (vt RKTKo 05.02.2025, 2-21-8877, p 11). Lähtuda tuleb dokumendi sisust ja selle sõnastusest, samuti dokumendi koostamise põhjustest ja eesmärgist. Kostja tegeliku tahte tuvastamisel tuleb kohaldada üldiseid tahteavalduse tõlgendamise reegleid (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75) ning selle aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama hageja kui võlatunnistusest tuleneva nõude esitaja (
§ 230lg 1).
Kahtluse korral tuleb õiguslikult siduvat võlatunnistust eitada ning lähtuda eeldusest, et tegemist on võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega (vt RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364, p 12).
- Kohus lähtub sellest, et hageja tugineb hagis 22.02.2022 protokollis kokku lepitud tasunõudele üks. 22.02.2022 protokolli ja Tasu 1 näol on kohtu arvates tegemist õiguslikult siduva võlatunnistusega. Protokollis oli märgitud, et kostja maksab 50 eurot (+ käibemaks) perioodil 01.07.2013 kuni 28.02.2022 (arvesse lähevad ka tootmises olevad rattamajad seisuga 28.02.2022) iga toodetud FORM tüüpi maja eest ning rattamajade koguse peavad osapooled kokku leppima, mida autorid (kui teose loojad autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 mõttes) ja kostja ka 18.02-14.03.2022 e-kirjavahetusest nähtuvalt tegid (dtl 37-38). Varasemalt oli protokolli osapoolte vahel sõlmitud 26.04.2013 litsentsileping (VÕS § 368 ja AutÕS § 48 mõttes), mille järgi kostja kohustus FORM („triipkood“) rattamaja kui teose kasutamise eest autoritele tasuma. Enne protokolli allkirjastamist tasu makstud ei olnud. Kostja selgitas, et
- a projekt oli raugenud kuni M. Marks
- a kirjutas. Seejärel autorid ja kostja kohtusid 18.02.2022 Nõmme Kõrtsis Raplamaal ning kostja allkirjastas 22.02.2022 protokolli (dtl 35) ja kinnitas kirjavahetuses (dtl 40-44), et on valmis litsentsitasu autoritele maksma 60 maja eest, mis nähtusid kostja kodulehel (dtl 62-63). Sellest tulenes kohtu hinnangul kostja soov, et autorid ja kostja oleksid võlatunnistuses märgitud tasumata rattamajade litsentsitasuga (ehk autoritasuga) seotud.
- Riigikohtu praktikast (vt RKTKo 05.02.2025, 2-21-8877, p-d 18.1 ja 18.2) tulenevalt loobub võlgnik (praegusel juhul kostja) deklaratiivse võlatunnistuse andmisega lähtuvalt võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud nõudele vastuväidete esitamisest. Kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik teadis või pidi teadma oma võimalikke vastuväiteid tunnistatavale võlale ja sai aru nendest vastuväidetest loobumise tagajärgedest, on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik. See tähendab, et võlatunnistuse andjal ei ole hiljem õigust tugineda vastuväidetele isegi siis, kui ta suudaks vastupidist tõendada. Võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta loobunuks. Deklaratiivse võlatunnistusega muudetakse vaieldav asjaolu vaieldamatuks. Kuna deklaratiivse võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, peab hageja Riigikohtu selgituste kohaselt lisaks võlatunnistusele tooma kohtu ette ka alusvõlasuhet puudutavad asjaolud, sh tõendama oma alusvõlasuhtest tuleneva nõude eelduseid. Üksnes neid asjaolusid, millele vastuväidete esitamisest on kostja võlatunnistuses loobunud, ei pea hageja enam tõendama. Küll aga peab ta tõendama asjaolusid, mis võimaldavad järeldada, millistest vastuväidetest võlgnik loobus. Kostjat saab lugeda loobunuks sellistel asjaoludel 5
(7)põhinevatest vastuväidetest, mis olid võlatunnistuse andmise põhjuseks, st mille üle pooled enne võlatunnistuse andmist vaidlesid või milles valitses ebaselgus.
- Eeltoodut arvestades tuli hagejal tõendada, millistest vastuväidetest kostja võlatunnistust andes loobus ning lisaks võlatunnistusele endale tuli hagejal kohtu ette tuua ka alusvõlasuhet puudutavad asjaolud, sh tõendada oma alusvõlasuhtest tuleneva nõude eelduseid osas, milles kostja ei ole oma vastuväidetest loobunud. Hinnates hageja esitatud tõendeid, s.o kostja ja autorite alusvõlasuhtest tulenevat 26.04.2013 arendustöö lepingut ja 22.02.2022 protokolli (kui deklaratiivset võlatunnistust VÕS § 30 lg 1 teise alternatiivi mõttes), leiab kohus, et kostja loobus oma vastuväidetest litsentsitasule eelkõige tasu suuruse (litsentsilepingutabelis kokkulepitud tasusuurus) osas ning toodetud rattamajade koguse osas, mis lepiti
- a märtsi, juuli ja augusti kirjavahetuses kokku. Kostja ei loobunud oma õigusest saada FORM („triipkood“) rattamaja varalised õigused (litsents) Tasu 1 ja 2 täielikul tasumisel.
- Seoses kostja väitega, et teda peteti ja talle lubati 22.02.2022 protokolli sõlmimisel ja Tasu 1 maksmisel esitada FORM rattamajade dokumentatsioon ja litsents, registreering Patendiametis, märgib kohus, et selgitas kostjale 11.03.2025 istungil tehingu tühistamist pettuse mõjul ning selle tähtaegu (TsÜS §-d 90-99, dtl 146). Kohus selgitas viidatud istungil ka seda, et hagimenetlus käib poolte esitatu põhjal ning kohus hindab vaidlusaluse arve põhjendatust (dtl 145), mis esitati protokollis kokkulepitud Tasu 1 eest. Kostja ei ole tõendanud (
§ 230
lg 1), et neil oli autoritega kokkulepe Patendiameti registreeringuks või mingiks kindlas vormis litsentsiks (nt varasema
- a EKA ja kostja vahel sõlmitud lepingu järgselt saadud patendiameti tunnistus EXO rattamaja variandi kohta, dtl 79) samaaegselt Tasu 1 maksmisega. Hagejad on esitanud tõendid, et on kostjale pärast 26.04.2013 arendustöö lepingut edastanud FORM rattamajade jooniseid (dtl 103-118). Oma väidet teistsuguse dokumentatsiooni esitamise kokkuleppe kohta ei ole kostja tõendanud.
- Kokkuvõttes leiab kohus, et autorid ja kostja sõlmisid 22.02.2022 protokollis deklaratiivse võlatunnistuse, millest tulenes kostjale kohustus maksta autoritele litsentsitasu. Protokolli osapooled leppisid edasises kirjavahetuses kokku, et kostja peab tasuma litsentsitasu 60 FORM rattamaja eest.
- Järgnevalt hindab kohus kostja vastuväidet nõude (suuliselt) loovutamise kohta hagejale. Hageja sõnul loovutasid autorid oma varalised õigused FORM rattamaja kui autoriõigusega kaitstud teose suhtes hagejale 22.02.2022 suulise kokkuleppe alusel ning esitasid selle kohta kirjalikud 12.12.2023 ning 22.01.2024 ja 24.01.2024 allkirjastatud kinnitused (dtl 32-33, 6061). Kohus leiab, et kuigi nt AutÕS § 49 lg 1 sätestab, et autorileping (AutÕS § 48 mõttes) peab olema sõlmitud kirjalikus vormis, võisid J. Nõu ja M. Marks anda enda varalised õigused (loovutada need) teosele üle hagejale ka suulises vormis, mis on autorite poolt allkirjastatult kinnitatud. AutÕS § 49 lg-s 1 sätestatud vormi järgimata jätmine ei too kaasa autorilepingu tühisust (vt ka RKTKo 13.12.2006, 3-2-1-124-06, p 16). Teose kasutamist lubava autorilitsentsilepingu tühiseks lugemine kirjaliku vormi järgimata jätmise tõttu kahjustaks Riigikohtu arvates põhjendamatult autorite õigusi. Praegusel juhul autorid ise ei vaidlusta enda õiguste rikkumist. Seega on loovutamine kehtiv.
- Kõike eelnevat ja asjassepuutuvaid tõendeid kogumis hinnates kuulub esitatud hagi rahuldamisele. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid (eelkõige EXO rattamaja puudutavad tõendid) tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (
§ 442lg 8, § 238). 6
(7)16.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 178
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 455 eurot. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud ja kohus mõistab menetluskulu kostjalt hageja kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 7
(7)