KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus3-25-1866/12 Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-898 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus

) § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse X. X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused: 5.

1. Välismaalasel peab Eestisse saabumiseks ja viibimiseks olema seaduslik alus (välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1). Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Isiku väitel sai ta viisa kehtetuks tunnistamisest teada PPA-lt. 5.
2. Isikule anti võimalus lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täita. Selline otsus baseerus usaldusel, kuna isik kinnitas 07.02.2025 küsitluse käigus, et ta on nõus Eestist ja Schengeni alalt vabatahtlikult lahkuma. Isik ei lahkunud ega olnud ka PPA-le kättesaadav. Kuna isik ei ole ettekirjutust vabatahtlikult täitnud, siis ei ole ta enam PPA silmis usaldusväärne. Isiku huvi viibida Eestis ja Schengeni alal on suurem kui lahkumisettekirjutust täita. PPA vestles isikuga, et selgitada välja lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise põhjused. Isik selgitas, et tal ei ole piisavalt raha, et ettekirjutust täita. Isik ei ole PPA-d ettekirjutuse täitmata jätmisest ja selle põhjusest teavitanud, vaid jättis ettekirjutuse teadlikult täitmata. Isikul puuduvad Eestis ja Schengeni alal majanduslikud ja perekondlikud sidemed. Tema suhtes koostati lahkumiskohustuse sundtäitmise protokoll. 5.
3. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et ta hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isiku puhul esineb põgenemisoht (

§ 6

8 p-d 1 ja 6), sest ta ei ole lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud tähtaega ning tema käitumisest ja hoiakutest võib järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Vabaduses viibides puuduks tal ajend enda väljasaatmise korraldamisele kaasa aidata, mida ta on oma käitumisega näidanud. 5.

1. Isiku suhtes ei saa kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest need ei taga tema lahkumise tulemuslikkust. Isik hoidis väljasaatmise menetlusest kõrvale ja PPA hinnangul jätkab seda, kuna tal on soov jääda ebaseaduslikult Eestisse ja Schengeni alale. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel, mida isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud. Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaitse kaalutlustega. 5.
2. Eestil puudub otselend Usbekistani, mistõttu pole teada, millal on esimene võimalus isiku väljasaatmiseks. Väljasaatmine sõltub reisi korraldamisest: piletite olemasolust, lennu teekonna ettevalmistamisest ja lennufirma kinnitusest, et nad võtavad väljasaadetava välismaalase lennule. PPA asub viivitamata väljasaatmist korraldama ja vabastab isiku koheselt, kui väljasaatmise toimingud on lõpuni viidud.
3. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isik töötas alguses Lätis ja tahtis seejärel Läti viisa alusel tulla Eestisse tööle. Kui tööluba jäeti andmata, soovis ta asuda õppima Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor, kuhu teda õppima ei võetud, sest teda ei peetud usaldusväärseks. Isik ei ole PPA arvates enam usaldusväärne, teda ei ole võimalik vabadusse lasta, sest ta on kuri- 2

§ 2lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. 9. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub seaduslik alus nii Eestis kui Schengeni alal viibimiseks. Läti vabariik tunnistas tema viisa kehtetuks ja isikul ei ole Leedu elamisluba, nagu ta PPA-le varem väitis. PPA tegi talle 07.02.2025 lahkumisettekirjutuse, mis tuli täita 10 päeva jooksul. Isik ei lahkunud, vaid jäi ebaseaduslikult Eestisse. 10.

§ 23

lg 1 p 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.

§ 23

lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 68

järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 1) välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega; 6) välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

1. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Esiteks ei ole kohtu jaoks usutav, et isik ei teadnud tema viisa kehtetuks tunnistamisest Lätis. Ilmselt oli viisa kehtetuks tunnistamine põhjuseks, miks isik tuli Eestisse ja püüdis Leedus elamisluba saada. Ta pidi aru saama, et viisa kehtetuks tunnistamine võtab temalt õigusliku aluse Schengeni alal viibida ja Schengeni viisaruumis ringi liikuda ning tal tulnuks Schengeni alalt lahkuda. Isik jättis oma lahkumiskohustuse teadlikult täitmata ja püüdis seda vältida, lahkudes Lätist ja siirdudes teise Schengeni liikmesriiki.
2. Teiseks jättis isik täitmata PPA 07.02.2025 koostatud lahkumisettekirjutuse, mille vabatahtlikult täitmiseks anti 10-päevane tähtaeg. Isik kinnitas ise PPA-le, et ta on nõus vabataht3

§ 23lg 4).

Eelduslikult ei kujune kinnipidamine pikaajaliseks, sest isikul on olemas pass ja teda on võimalik välja saata. Pole põhjust arvata, et Usbekistan keelduks oma kodanikku tagasi võtmast. PPA-ga koostöö tegemine muudab menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja lühemaks.

1. Isiku selgitused Türgis planeeritud silmaoperatsiooni kohta ei ole kuigi usutavad, sest ta ei ole sellele varem viidanud. Soovi korral on tal võimalik silmaoperatsiooni aeg edasi lükata ja Usbekistanist Türki sõita või teha operatsiooni oma koduriigis. Väidetav silmaoperatsioon ei anna alust isikut kinnipidamiskeskusest vabastada. Isiku suhtes kehtib lahkumisettekirjutus, mida ta ei ole täitnud, mistõttu on see muutunud sundtäidetavaks ja ta kuulub väljasaatmisele.
2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (

§ 24lg-d 1 1 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/ 4