← Eesti

3-24-3091/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3091 Haldusasi J.A kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – J.A Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus Asja läbivaatamine 09.04.2025 kohtuistungil RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada J.A kaebus osaliselt. Tuvastada, et J.A töötas tootmiskoondises Kiir perioodil 25.07.198801.07.
  4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.06.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. J.A (kaebaja) esitas 12.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse pensionistaaži tuvastamiseks. Arhiivis ei ole säilinud dokumente, mis tõendaksid kaebaja töötamist tootmiskoondises Kiir aastatel 1987
  6. Kaebaja soovib tõendada pensionistaaži tunnistaja ütlustega. Vaja on tõendada perioodi 25.05.198801.09.
  7. Kaebaja töötas sel ajal tootmiskoondises Kiir aadressil Tammsaare tee 137 asuvas pesupunktis tellimuste vastuvõtjana. Ta töötas ka Liivalaia 7 asuvas pesumajas. Kaebaja tegi arhiivi päringu ja sai vastuseks, et dokumente ei leitud. Kaebaja tööraamat on kadunud. Kaebajal on üks tunnistaja X.X, kes võttis ta tööle ja oli tema ülemus. Kuna tegemist on väga kaua aega tagasi toimunud töötamisega, siis kaebaja rohkem tunnistajaid ei leidnud. 3-24-3091
  8. Vastustaja selgitas, et kaebaja ei ole pensioniavaldust esitanud, kuid on uurinud pensionile jäämise võimalust 60-aastaselt. Kaebaja on sündinud 27.01.1966 ja saab 60aastaseks 27.01.
  9. Staažiõiendist nähtub, et perioodil 12.06.198812.03.1995 ei ole pensioniõiguslikku staaži tõendatud. Kaebaja töötas enda sõnul tootmiskoondises Kiir, kuid seda tõendavaid dokumente ei ole ta esitanud ja neid ei ole ka Rahvusarhiivis. Töötamine perioodil 04.01.198811.06.1988 on arvestatud pensioniõigusliku staaži hulka Lääne-Tallinna Keskhaigla tõendi alusel ja periood alates 13.03.1995 Tallinna Munitsipaalettevõttes Signaal töötamise alusel. Kaebaja esitatud arhiivitõendi kohaselt võeti ta tootmiskoondisesse Kiir tööle 25.07.
  10. Töötamise lõpukuupäev on tõendamata. Pensioniõigusliku staaži kohta peetakse arvestust päeva täpsusega ja staaži sama perioodi eest kahekordselt ei arvestata. KOHTU PÕHJENDUSED
  11. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 1 järgi on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-aastaseks. Kaebaja on sündinud 27.01.1966 ja saab 65-aastaseks 27.01.
  13. RPKS § 91 lg 2 sätestab, et isikul on õigus paindlikule vanaduspensionile enne sama seaduse §-s 7 sätestatud või § 71 lg 6 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist järgmiselt: 1) vähemalt 20-aastase pensionistaaži korral kuni 1 aasta; 2) vähemalt 25-aastase pensionistaaži korral kuni 2 aastat; 3) vähemalt 30-aastase pensionistaaži korral kuni 3 aastat; 4) vähemalt 35-aastase pensionistaaži korral kuni 4 aastat; 5) vähemalt 40-aastase pensionistaaži korral kuni 5 aastat.
  14. Vastustaja esitatud staažiõiendi (dtl 19) järgi on kaebajal olemas Eestis omandatud pensionistaaži 32 aastat 9 kuud 20 päeva. Seega selleks, et kaebaja saaks jääda pensionile 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist (60-aastaselt), on tal vaja täiendavalt pensionistaaži 7 aastat 2 kuud 10 päeva. Staažiõiend on koostatud 01.10.2024 seisuga. Kui kaebaja on ka pärast seda töötanud, siis on ta kogunud täiendavat pensionistaaži, millega arvestada.
  15. Praeguses asjas soovib kaebaja tuvastada tootmiskoondises Kiir töötatud aega. Kaebaja selgitas, et tema tööraamat ei ole säilinud ja arhiivis andmed puuduvad või on puudulikud, mistõttu puuduvad täpsemad andmed tootmiskoondises Kiir töötamise kohta.
  16. Rahvusarhiivi 06.01.2025 arhiiviteatise nr ARP2024-03483 (dtl 110111) andmetel võeti kaebaja tootmiskoondisesse Kiir tööle vastuvõtja õpilaseks alates 25.07.
  17. Samuti kinnitavad arhiiviandmed, et kaebaja töötas samas kohas veel ka
  18. a juulis. Muid andmeid arhiivile üle antud ei ole. Seega saab tuvastada töötamise algusajana 25.07.1988, mis on hilisem kaebaja taotletud ajast (
  19. a, 25.05.1988). Samas puuduvad täpsemad andmed töötamise aja lõpu kohta. Staažiõiendist nähtub, et kaebaja asus uuele töökohale tööle 13.03.1995, millest võib järeldada, et eelmisel töökohal lõpetas kaebaja millalgi enne seda aega.
  20. Kohus kuulas tunnistajana üle kaebaja endise töökaaslase XXi. Tunnistaja tööraamatust (dtl 90108) nähtub, et ta asus tootmiskoondisesse Kiir tööle 01.01.
  21. Tunnistaja tööleping lõpetati 17.08.1994 asutuse likvideerimise tõttu, kuid uus tööleping sõlmiti järgmisel päeval 18.08.
  22. Tunnistaja selgituste kohaselt võttis pankrotihaldur tema ja meistri uuesti tööle ning nad pidid valves olema. Teist korda lõpetati tööleping 11.07.
  23. 2

(3)3-24-3091
  1. Tunnistaja mäletab kaebaja töötamist tootmiskoondises Kiir, kuid ei mäleta täpselt kaebaja töötamise aega. Kaebaja tuli tööle pärast seda, kui tunnistaja juba töötas tootmiskoondises Kiir. Kaebaja tööleping lõppes millalgi varem kui tunnistaja tööleping esimest korda lõpetati, sest tunnistaja töölepingu lõpetamise ajaks olid kõik töölepingud lõpetatud, kuid kaebaja oli üks viimaseid, kes sellest asutusest lahkus. Tunnistaja mäletamist mööda oli see
  2. a-l.
  3. Kaebaja tunnistas samuti kohtuistungil, et temaga uut töölepingut tootmiskoondises Kiir ei sõlmitud. Pärast töölepingu lõppemist läks kaebaja 13.03.1995 tööle Tallinna Munitsipaalettevõttesse Signaal koristajana (dtl 125127) ja 17.05.1995 tööle Nõmme Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõttesse haljastusgrupi töötajana (dtl 119120, 123124, 128).
  4. Seega peab kaebaja töötamise lõpp jääma
  5. a-sse 17.08.1994 kuupäevast varasemasse aega, tõenäoliselt
  6. a keskpaika.
  7. Tunnistaja kinnitas, et kaebaja töötas asutuses järjepidevalt, vahetusid vaid pesupunktid, kus ta konkreetsel ajal töötas.
  8. Tunnistaja märkis, et ta ei mäleta täpsemalt ühtegi teist samas kohas töötanud isikut või on need juba suure tõenäosusega surnud. Ka kaebaja kinnitas, et ta ei oska ühtegi teist tunnistajat nimetada. Seetõttu peab kohus praeguses asjas põhjendatuks tugineda vaid ühe tunnistaja ütlustele (sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ (määrus nr 59) § 28 lg 2).
  9. Asjas esitatud tõendite ja tunnistaja ütluste alusel on võimalik tuvastada kaebaja töötamine tootmiskoondises Kiir alates 25.07.1988 kuni
  10. a-ni. Täpset lõpukuupäeva ei ole võimalik tuvastada. Kohus nõustub vastustajaga, et sellises olukorras saab tugineda määruse nr 59 § 26 lg-le 1, mis sätestab, et kui pensioniõiguslikku staaži tõendavas dokumendis on märgitud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava perioodi alguse või lõpu aasta, kuid ei ole märgitud kuud ja kuupäeva, loetakse selle perioodi alguse või lõpu kuupäevaks vastava aasta
  11. juuli. Sellest sättest lähtudes tuvastab kohus kaebaja töötamise lõpuajana tootmiskoondises Kiir 01.07.
  13. Arvestades kaebuses toodud kuupäevi, loeb kohus kaebuse rahuldatuks osaliselt. Kohus tuvastab kaebaja töötamise tootmiskoondises Kiir perioodil 25.07.198801.07.
  15. Kumbki menetlusosalistest ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulu dokumente esitanud, seetõttu jätab kohus menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.